Obsah (7)

§ 29§ 23§ 9§ 1§ 31§ 30§ 22

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-63839 Tsiviilasi Rakvere Linna aval

§ 29

lg 1 alusel A A`i A`i (surn.xxxx (surn.xxxx) xxxx) pärandvara pärandvara pankrotiavalduses pankrotiavalduses menetlus pankrotti välja kuulu kuulutamata, lutamata, raugemise raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuemaksejõuetusele, kuna võlgnikul võlgnikul ei jätku vara pankroti pankrotimenetluse rotimenetluse kulude katteks ja puudub puudub vara tagasivõitmise tagasivõitmise ja tagasinõudmise tagasinõudmise võimalus. 2. Mõista Mõista välja ajutise pankrotihalduri pankrotihalduri Reet Relvik`u tasu summas 383.46 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 46 senti, senti, millele lisandub sotsiaalmaks. Nimetatud tasu kuulub hüvitamisele riigi vahenditest (

§ 23lg 4) (a/a 10502008206006 SEB Pank, Reet Reet Relvik).

Relvik).

1. Määrus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 07.03.201 07.03.2011 2011 kell 15.
2. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkon konnakohtule Ring konnakohtule sama maakohtu kaudu. Avaldada väljaandes väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Ärakiri määrusest saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile, Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele (Rahu 3, 41599 Jõhvi). Pankrotiavalduses esitatud asjaolud: 12.01.2011 võttis Viru Maakohus menetlusse Rakvere Linna avalduse A A`i, surn. xxxx, pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja määras pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relviku. Avalduse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on Rakvere linn kohaliku omavalitsusüksusena Pärimisseaduse § 18 tulenevalt xxxx surnud A A`i (ik xxxx) pärijaks. Rakvere Notar Katre Pustak`u teatest avaldajale 18.06.2010 nr 127 nähtub, et kõik teadaolevad A A`i pärijad on pärandist loobunud ja läbi on viidud ka üleskutsemenetlus, mille käigus pärijaid ei selgunud. Kohtutäitur Raigo Pärs`i poolt läbiviidud inventuuri tulemusena tuvastati, et pärandvara koguväärtuseks on 8704.90 krooni, kuid pärandaja kohustuste koguväärtuseks on 42 756.71 krooni. Kuivõrd Rakvere Linn ei soovi ning ei saa oma vara arvelt pärandvaraga seotud kohustusi rahuldada, siis PärS § 142 lg 6 tulenevalt palub avaldaja välja kuulutada pärandvara pankrot. 01.02.2011 pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil esitatud ajutise halduri ettekandest nähtuvalt on pärandvaras võlgade suuruseks kokku 2762.77 eurot ning vara väärtuseks on 0 eurot. Maanteeameti liiklusregistris on A A` nimel registreeritud sõiduk xxxx (xxxx; reg. nr xxxx)m nille asukoht on teadmata. xxxx (xxxx; reg. nr xxxx ) on võõrandatud ja selle uus omanik on S K. Raha pangakontodel puudub; arvelduskontol AS Swedbank – 0 eurot. Eesti Väärtpaberi keskregistri andmetel A A`i nimel väärtpaberkontot avatud ei ole; avatud on pensionikonto nr 99804700484, mille saldo on 257,367 Swedbank Pensionifondi K3 osakut; osaku hind 0,95559 eurot, turuväärtus 245.94 eurot (3848.12 krooni). Kogumispensionide seaduse § 28.lg 3 alusel tunnistab registripidaja pärandvara hulka kuuluvad osakud omal algatusel kehtetuks, kui ainupärijaks on juriidiline isik või kõik kaaspärijad on juriidilised isikud. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on varalisi kohustusi kokku summas 2762.77 eurot, sellest AS Swedbank ees– 780.59 eurot, AS-ile Bigbank - 1626.34 eurot ja AS-i Swedbank Liising nõue – summas 355.84 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluseid ei ole haldur leidnud. Arvestades ka võlgniku nimel registreeritud sõidukite väljalaskeaastat, võivad nad ajutise halduri hinnangul reaalset turuväärtust enam mitte omada (väheväärtuslik/väärtusetu tagasivõitmise nõue), mistõttu pankrotimenetlusel puudub perspektiiv. Maksejõuetus tekkis seoses võlgniku surmaga, millest tingituna jäid täitmata tema kohustused võlausaldajate ees. Vastavalt ajutise halduri ettekandele on A A`ist jäänud pärandvara maksejõuetus täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, kuid pärandvara hulgas puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esinevad alused pärandvara suhtes toimuva pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega (

§ 29

). Kohtu otsustus ja selle selle põhjendid:

§ 9

lg 2 tulenevalt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse esitada tema vara suhtes võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 6 kohaselt, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Seega oli Rakvere Linn PärS § 142 lg 6 ning ka Pankrotiseaduse (

) § 1 ja 13 tulenevalt A A`i, surn. xxxx, pärijana õigustatud ja kohustatud kohtule pärandvara pankrotiavaldust esitama.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek A A`i, surn. xxxx, pärandvara pankrotiavalduse alusel menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Kohtule esitatud võlgniku pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti ajutise halduri aruande alusel on tuvastatud, et A A`, surn.xxxx, pärandvaras puudub võlgade katteks vara, samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ka arvestatavad võimalused vara tagasivõitmise või tagasinõudmise nõuete esitamiseks. Maksejõuetus on tekkinud seoses võlgniku surmaga. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 3 tulenevalt ei lõpeta kohus pankrotiavalduse alusel menetlust, kui võlgik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 01.02.2011 kohtumäärusega määras kohus

§ 30

lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasumisele kuuluvaks summaks 25 000 krooni ( 1597.79 eurot) ja tasumise tähtpäevaks 25.02.2011 ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastavasisulise teate. Avaldaja ei ole võlgniku pärijana käesoleva pankrotimenetluse perspektiivistust silmas pidades nõustunud menetluskulude kandmisega, samuti ei ole kohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude kulude kandmisega nõustumusest teatanud kohtule ükski võlausaldaja ega ka kolmas isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata A A`, surn. xxxx, pankrotivara osas väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub pärija pankrotiavalduse alusel toimuv menetlus lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna pärandvaras puudub vara pankrotikulude katteks.

§ 23

lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt

§ 22

lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu pärandvara maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Taotletava tasu suuruseks on märgitud 383.46 eurot (lisandub sotsiaalmaks), lisatud on aruanne tehtud tööst ja tasu arvestus. Haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku ajaliselt 6 tundi (tunnitasuga 63.91 eurot). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2011 on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (

§ 23lg 3).

Seoses pankrotimenetluse raugemisega tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 23. märtsil 2011.a. Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Tea Toming Tea Toming