) § 50 lg 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Juriidilise isiku juhtimisorgani liikme kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
lg 5 ei võimalda haigekassal kaaluda ajutise töövõimetushüvitise määramisel kalendripäeva keskmise tulu arvestamist teisiti, kui seda sätestab seadus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on E. S. eest ja tema enda poolt tasutud
lg 1 p-le 4 ja § 56 lg-le 3 maksab haigekassa rasedus- ja sünnituspuhkuse korral kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust töövõimetuslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates. Tulenevalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 20 lg-st 1 maksustatakse
alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis tulumaksuga. Haigekassas toimub ajutise töövõimetuse hüvitiste määramine ja maksmine elektrooniliselt, eraldi otsuseid ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kohta ei vormistata. 2. E. S. esitas 8. oktoobril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus „tühistada haigekassa otsus arvestada kaebajale sünnitushüvitis vastavalt
lõike 5 järgi, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga 12 (k.a PS § 28) ning teha ettekirjutus määrata kaebajale sünnitushüvitis vastavalt võrdse kohtlemise printsiibile analoogselt vastavalt
lg 4 ning maksta välja viivised hilinenud sünnitushüvitise makselt.“ Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja oli kuni
lg 5, mille alusel haigekassa hüvitise arvestas, on vastuolus PS-s sätestatud võrdsuspõhiõiguse (§ 12) ja isiku õigusega piisavale abile, et tagada inimväärset äraelamist (§ 28). Absurdne on arvestada sünnitushüvitise aluseks olev kalendripäeva keskmine tulu vaid 9 päeva töötasu jagamisel kalendriaasta päevade arvuga. Sel viisil arvestatud töövõimetushüvitist 989 krooni ei saa pidada piisavaks abiks, millest isik saaks elada 4,5 kuud. Õigus sotsiaaltoetusele on rahaliselt hinnatav õigus ning kuulub ka PS § 32 kaitsealasse, olenemata selle süsteemi rahastamise viisist. Töötaja ja juhatuse liige on kindlustatud isikutena võrdsed, sest mõlema puhul makstakse ühepalju sotsiaalmaksu, mis on töövõimetushüvitiste arvestuste aluseks. Samas, töötajale arvestatakse sünnitushüvitis miinimumpalga ulatuses, juhatuse liikmele aga mitte, mis rikub võrdse kohtlemise printsiipi. Ekslik on haigekassa seisukoht, et ravikindlustushüvitise maksmisel ja arvestamisel pole töötaja ja äriühingu juhtorgani liige võrreldavad, kuna töölepingu puhul on tegemist töösuhtega töölepingu alusel, teisel juhul aga võlaõigusliku lepingulise suhtega. Ka tööleping 2
Sarnased põhimõtted on vanemahüvitise seaduses. Sünnitushüvitise maksmine toimub sotsiaalmaksu alusel, mis arvestatakse töötaja palgalt ja juhatuse liikme tasult ühetaoliselt samas määras ja samade põhimõtete alusel.
lg 2 (puudutab töötajaid) ja lg 5 (puudutab juhatuse liikmeid) kehtestavad põhimõtteliselt ühesuguse regulatsiooni, mille kohaselt kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud vabastuse alguskuupäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Samas sätestab
lg 3, et kui töötaja eest ei makstud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Sellega garanteeritakse töötajale miinimumpalga ulatuses hüvitis. Juhatuse liikme puhul näeb
lg 6 ette, et kui juhatuse liikme eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg-s 5 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Sisuliselt on tegemist töötasu alammääraga. Selle sätte nullib aga ära
lg 7, mille kohaselt lg-t 6 ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguskuupäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Juhatuse liikme puhul pole kohustust maksta avansilisi makseid ja seega lg-t 6 nagu ei saakski rakendada.
lg 4 sätestab töötajate puhul, et kui lg 2 korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lg-s 3 märgitud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lg 3 alusel ehk Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära järgi. Juhatuse liikme puhul sellist võimalust pole, tema eelmise aasta tasu jagatakse igal juhul 365-ga; 3) vaidlustatud otsus on õigusvastane. Hüvitis tuleb määrata võrdse kohtlemise printsiipi järgides analoogselt samas situatsioonis olevale töötajale määratava hüvitisega.
lg 6 kohaselt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. Kui vastustaja ei maksa sünnitushüvitist miinimumpalga ulatuses 140 päeva eest hiljemalt 16. oktoobriks 2009. a, tuleb talle teha ka ettekirjutus maksta välja viivis miinimumpalga ulatuses sünnitushüvitise maksmisega viivitamise eest. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 3
Kaebaja on kindlustatud juhtorgani liikmena OÜ A. poolt.
MS) § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu SMS § 9 lg 1 p 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Lapsehoolduspuhkusel olek ei vabasta juhtimisorgani liiget tema ülesannetest ja sellega seotud vastutusest. Ravikindlustuse andmekogu andmetel ei ole kaebaja volitused juhtimis- või kontrollorgani liikmena lõppenud.
lg 2 p 4 sätestab juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekkimise ja § 8 kindlustuskaitse kestuse – kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemisest. Seega oli juriidilisel isikul kohustus maksta kaebaja eest vähemalt miinimummääras igakuist sotsiaalmaksu. Kohustuse täitmine oleks taganud kaebajale sünnitushüvitise määramise ja maksmise miinimumpalga määras. Vastustaja ei ole kohelnud isikute gruppe või olukordi meelevaldselt ebavõrdselt. Keelust kohelda võrdseid ebavõrdselt on üle astutud siis, kui kaht isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu meelevaldselt ebavõrdselt koheldakse. Kui vahetegemiseks on mõistlik põhjus, siis on vahetegemine PS-ga kooskõlas. Juhtorgani liikmele ja töötajale toimub sünnitushüvitise määramine ja maksmine ühtsetel alustel, erinevus on ainult töötaja kindlustuse ja juhtorgani liikme kindlustuse tingimustes. Vastavalt
lg 1 p-le 1 maksab haigekassa kindlustatud isikule rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Ebavõrdse kohtlemisega oleks tegemist siis, kui hüvitist määrataks erinevas määras.
lg 5 ei võimalda haigekassal ajutise töövõimetuse hüvitise määramisel kaaluda kalendripäeva keskmise tulu arvutamist seaduses ettenähtust teisiti. Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvestamine sõltub sellest, kellena isik
mõttes kindlustatud on. Töötajat ja äriühingu liiget ei saa võrdsustada, sest nende ametisuhete õiguslik regulatsioon on erinev. Töötaja ja tööandja vahel on töösuhe töölepinguseaduse alusel (tööleping), juhtorgani liikme ja äriühingu vahel aga võlaõiguslik lepinguline suhe (käsundusleping), mille kohaselt juhtorgani liige peab täitma oma ülesandeid äriühingu ees ning tal on õigus saada selle eest tasu. Töötaja kindlustuskaitse aluseks olevad asjaolud on töölepingu puhul oluliselt selgemini määratletud. Tööleping näeb üldjuhul ette palga väljamaksmise kord kuus ning sellega tekib tööandjal kohustus tasuda töötaja eest sotsiaalmaksu. Palga maksmise kohustus tekib töötaja tööleasumisega ning kindlustuse eelduseks on, et tööleping oleks sõlmitud tähtajaga üle 1 kuu või määramata ajaks. Juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasustamine lepitakse kokku käsundus- või muu sarnase lepinguga, mille puhul ei saa eeldada, et see toimub samamoodi nagu töölepinguga. Seega on nende kindlustuskaitse seotud sotsiaalmaksu maksmise kohustusega igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksu miinimummääras; 2) viivise maksmiseks kohustamise nõue on alusetu, sest vastustaja on kooskõlas
lg-ga 3 maksnud ajutise töövõimetuse hüvitise kaebajale välja 30 päeva jooksul nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse laekumisest arvates.
lg 5 kehtib järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud paragrahvi 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandustegevusest vabastuse alguskuupäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal 4
lg 2 p 4 kohaselt on kindlustatud isikuks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu iga kuu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kaebaja on alates
lg 3 järgi lõpeb
lg 2 p-s 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemisest. Kuna kaebaja volitused kehtisid kogu
Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Selle sätte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ning ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Töötaja ja äriühingu juhatuse liige pole võrdses olukorras olevad isikud, sest nende töösuhete õiguslik regulatsioon on erinev. Kalendripäeva keskmise tulu sõltuvusse seadmine kalendriaastal isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu suurusest pole vastuolus PS §-ga 28. Osundatud paragrahv ei sätesta, et töövõimetuse korral tuleb isikule tagada abi, mis on piisav inimväärseks äraelamiseks. Sättes on kirjas, et abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Sünnitushüvitise ulatus, saamise tingimused ja kord on kehtestatud
-s. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. E. S. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes kohtuotsuse põhjendamata ja selgitamata, miks ei arvestata kaebaja seisukohtadega ja lähtutakse vaid vastustaja omadest. Otsuse tegemisel on viidatud vaid seadusele, kuid normi põhiseadusele vastavus on sisuliselt hindamata. Puudulik normianalüüs on viinud väära sisulise lahendini; 2)
lg 2 p-s 4 ja §-s 55 sisalduv regulatsioon juhatuse liikme ühe kalendripäeva keskmise tulu arvestamise kohta raseduse ja sünnituse korral on diskrimineeriv võrreldes töötajaga ning on vastuolus üldise võrdsuspõhiõigusega (PS § 12). Võrdse kohtlemise printsiip on rikutud, kui vahetegemisel ei ole objektiivset ja mõistlikku õigustust. Ravikindlustuse eesmärk on maksta kindlustatule kompensatsiooni ajutise töövõimetuse ajal, kui tal jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (
Väär on kohtu seisukoht, et töötaja ja äriühingu juhtorgani liige pole
mõttes sarnases olukorras, st võrreldavad isikud, kuna nende töösuhte õiguslik regulatsioon on erinev. Hüvitise eesmärk on kindlustatule rahalise kompensatsiooni maksmine ning sellest eesmärgist lähtuvalt on töötaja ja äriühingu juhtorgani liige võrreldavad isikud, sest mõlemad on kindlustatud. Lähtuvalt hüvitise eesmärgist ei ole võrreldavuse osas oluline isikute töötamise suhte õiguslik vorm või regulatsioon. Ka avaliku teenistuja teenistussuhe on erinev töölepingulistest suhetest, kuid teenistujat kohtleb
töötajaga võrdselt; 5
§-st 55.
Töötajale garanteeritakse lg-ga 3 miinimumpalga ulatuses hüvitis, kui töötaja eest ei makstud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksu. Juhatuse liikme puhul on analoogiline säte lg 6, mis tagab töötasu alammäära, kuid vastavalt lg-le 7 seda ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguskuupäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Kaebuses toodud asjaoludel on aga oluline töötaja ja juhatuse liikme põhjendamatu erinev kohtlemine olukorras, kus rasedus- ja sünnituspuhkuse ajale eelnenud kalendriaastal maksti palka/tasu, kuid seda oli võimalik maksta vaid paari päeva eest.
lg 4 sätestab töötajate puhul, et kui lg-s 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lg-s 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lg-s 3 sätestatud korras, st kuu töötasu alammäära järgi. Juhatuse liikme puhul põhjendamatult sellist regulatsiooni ei ole. Selle tulemusena on töötajaga samas situatsioonis olev juhatuse liige, kelle puhul on samas määras arvestatud ja tasutud sotsiaalmaksu, pandud põhjendamatult töötajaga võrreldes halvemasse olukorda; 4) kohus väitis, et äriühing oli kohustatud maksma kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu hoolimata sellest, et kaebaja juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud ja mingit tasu ei saanud, ning järeldas, et kuna äriühing ei olnud sotsiaalmaksu maksnud, ei saanudki suuremat hüvitist maksta. Selline regulatsioon on põhiseadusevastane, sest sellist nõuet töötajate puhul ei ole. Pole arusaadav, miks peaks äriühing maksma sotsiaalmaksu ajal, kui juhatuse liige töövõimetuse tõttu oma ülesandeid ei täida ja tasu ei saa. Kohus on jätnud selle normi analüüsimata, kuigi kaebaja viitas antud regulatsiooni põhiseadusevastasusele. Nõue, et äriühing peab maksma sotsiaalmaksu ka aja eest, kui juhtorgani liige on töövõimetu, on vastuolus PS-st tuleneva võrdse kohtlemise printsiibiga ega saa olla aluseks ebavõrdsele kohtlemisele ravikindlustushüvitise maksmisel. Ravikindlustuse eesmärgiks on maksta kompensatsiooni isikule töövõimetuse ajal, kui tema eest on eelnevalt (ajal, kui ta ei olnud töövõimetu ja täitis oma kohustusi) makstud kindlustusmakseid (isikustatud sotsiaalmaksu), mitte äriühingu kohustamine maksma sotsiaalmaksu ka kindlustusjuhtumi (töövõimetuse) ajal. Pole kuidagi põhjendatud äriühingute erinev kohtlemine sotsiaalmaksu maksmisel töövõimetuse ajal lähtuvalt sellest, kas tegemist on töötaja või juhtorgani liikmega. Juhtorgani liikme puhul sotsiaalmaksu maksmise igakuise kohustuse regulatsioon tagab sotsiaalmaksu laekumise olukorraks, kus juhatuse liikmele tema töökohustuste täitmise ajal tasu ei maksta. Sellist kohustust ei saa üle kanda töövõimetuse ajale (töösuhte puhul töövõimetuse ajal sotsiaalmaksu ei maksta), sest tegemist on kindlustusjuhtumi ajaga. Selline nõue ravikindlustuse püsimiseks on põhiseadusevastane. Kaebajale kui juhatuse liikmele maksti töökohustuste täitmise ajal igakuiselt tasu, sellelt arvestati ja tasuti sotsiaalmaks, töövõimetuse ajal tasu ei makstud ja seega on olukord sama, mis kindlustatud töötaja puhul. Ravikindlustuse regulatsiooni kontekstis on oluline eelkõige ajutise töövõimetuse situatsioon, mille tõttu on ajutiselt kutse- ja majandustegevusest vabastatud nii töötaja kui juhatuse liige ja mille puhuks ongi ette nähtud ravikindlustushüvitis. Ei ole mõistlik nõuda ülesannete täitmist töövõimetuse ajal, mis läheks vastuollu põhiseadusliku õigusega tervise kaitsele. Antud juhtumi kontekstis pole oluline, kuidas palga/tasu maksmine on reguleeritud töötaja ja juhtorgani liikme puhul. Kuna raseduse, sünnituse ja lapsehoolduse ajal on tegemist 6
lg 3 kohaselt lõpeb juhtorgani liikme kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel juriidilise isiku juhtimisorgani liikme volituste lõppemisest. Emapuhkus vanemahüvitisega kestab aga 435 päeva. Juhatuse liikme tagasikutsumine töövõimetuse ajaks (juhatuse liikme staatuse lõpetamine) lõpetaks tema kindlustuskaitse ning siis ei oleks väikelapse emal enam ravikindlustust ega töökohta. Arvestades seaduses sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkuse aegset töövõimetuse aega ning lapsehoolduse aega, lõpeks sellel isikul ravikindlustus enne töövõimetuslehe ning lapsehoolduse aja lõppemist. Ravikindlustuse mõtte ja sättega vastuolus on vastustaja väide, et juhtorgani liige peab töötama ka haiguse või lapsehoolduse ajal. Pigem on tegemist olukorraga, kus isik on töökohustuste/ülesannete täitmisest sarnaselt töötajaga ajutiselt vabastatud. Seega ei maksta talle tasu, kusjuures pole tähtsust, kas tasu maksmine on peatatud TLS, ATS, VÕS, ÄS vm õigusakti alusel. Tähtis on, et tasu maksmise peatamise on tinginud töötamise võimatus. Põhjendamatu on ka vastustaja väide, et lapsehooldusel olek ei vabasta juhtorgani liiget ülesannete täitmisest. Vastupidi, juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme sisesuhtes töövõimetus ja ka lapsehooldus (435 päeva) tähendab ka juhtorgani liikme puhul, et ta ei saa ajutiselt täita oma ülesandeid. Absurdne oleks eeldada, et isik haiguse või lapsehoolduse ajal täidaks oma ülesandeid äriühingu ees. Äriühingu liige on ajutiselt kohustuste täitmisest eemal, sest vastasel juhul ei oleks tagatud tema põhiseaduslikud õigused rasedus- ja emaduspuhkusele ning kohustuste täitmine välistaks ka ravikindlustushüvitise saamise. Rasedus- ja emaduspuhkuse õigustamise põhiseaduslikeks alusteks on ema õigus elule (PS § 16) ja tervise kaitsele (PS § 28) ning riigi objektiivne kohustus kaitsta perekonda (PS § 27 lg 1). Töövõimetuse ajal juhatuse liikme kohustuste täitmise keelab ka
lg 2, mille järgi isik kaotab õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui ta töövõimetuse ajal täidab töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega (st täidab juhatuse liikme kohustusi). Kui juhatuse liige täidaks kogu aeg oma ülesandeid, poleks tal kunagi õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Juhatuse liikme tagasikutsumine pole aga lahendus, sest siis, nagu juba märgitud, kaotaks ta ravikindlustuse juba enne töövõimetuse aja lõppu. Seega pole põhiseaduslikkuse hindamisel oluline mitte juriidilise isiku juhtorgani liikme volituste formaalne kehtivus, vaid faktiline töövõimetus, mille tõttu isikul jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu; 5) kohus on PS § 28 sisustanud ekslikult. Sätte eesmärk on tagada piisav sissetulek. Seda paragrahvi tuleb rakendada koostoimes PS §-ga 12 ning see kohustus on ka haigekassal. Õigus sotsiaaltoetusele on rahaliselt hinnatav õigus ning kuulub ka PS § 32 kaitsealasse olenemata selle süsteemi rahastamise viisist. Kui riik on otsustanud mingeid hüvesid anda, ei tohi nende hüvede saamist piirata kriteeriumidega, mis rikuks võrdse kohtlemise nõuet. Kohtu ülesanne on sekkuda, kui riigi abi langeb minimaalsest tasemest allapoole või kui seadusandja ei järgi 7
regulatsioonis puudub ning seetõttu on rikutud ka PS §
Kaebaja eest
TuMS §-st 9, mille kohaselt on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Kuna juriidilise isiku juhatuse liikme staatus ei tähenda alati tasu saamist, kontrollib haigekassa, kas juhatuse liikme eest makstakse sotsiaalmaksu või mitte. Kindlustuskaitse aluseks olevad asjaolud on töölepingu puhul oluliselt selgemini määratletud. Juhtorgani liikme ja äriühingu vaheliseks õigussuhteks on käsunduslepingust tulenev käsundisuhe. Puhkusel olek ei vabasta juhatuse liiget tema ülesannete täitmisest ja sellega seotud vastutusest. Kohus leidis õigesti, et töötaja ja äriühingu juhtorgani liige ei ole
mõistes sarnases olukorras. Mõlemad on küll kindlustatud isikud, kuid kindlustuskaitse on tekkinud erinevatel alustel. Kui haigekassa kohtleks kõiki
alusel kindlustatud isikuid võrdselt olenemata kindlustuse alusest ja liigist, tekiks olukord, kus ajutise töövõimetuse hüvitist tuleks maksta haigestumise korral ka töötule, alla 19 aastasele kindlustatud isikule, mittetöötavale pensionärile; 8
§-s 50. Lapsehoolduspuhkus ja ajutine töövõimetus on erinevad mõisted. Lapsehoolduspuhkusel olek ei tähenda töövõimetust. Õigus abile töövõimetuse korral puudutab abi kõikidel juhtudel, kui inimene ei ole võimeline tööd tegema. Määrav on võime tööd teha, mis tuvastatakse arsti poolt või ekspertiisi teel. Kui juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ei tasuta sotsiaalmaksu, ei ole isikul
Töötaja lapsehoolduspuhkusel oleku ajaks peab tööandja tema kindlustuskaitse peatama vastavalt
Juhtimisorgani liikme kindlustuskaitse lõpeb vastavalt
Seega, kui juhtimisorgani liige jääb lapsehoolduspuhkusele ja tulenevalt sellest ei saa enam täita juhatuse liikme kohustusi, ei maksta talle enam ka juhatuse liikme tasu. Antud juhul ei maksta juhtimisorgani liikme eest ka sotsiaalmaksu ning järelikult ei ole tal õigust saada ravikindlustust vastavalt
lg 2 ple 4; 5) töötaja ja tööandja õigused ja kohustused on reguleeritud tööõigusega ning tööõigus lähtub eeldusest, et töötaja on selle suhte nõrgem pool, keda tuleb seadusega kaitsta. Töötajale on seadusega kehtestatud mitmesuguseid õigusi, mis ei sõltu töölepingu kirjalikust vormistamisest ega selle sisust ja mida ei saa ka poolte kokkuleppel kitsendada. TLS § 1 lg-s 5 on selgelt öeldud, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule; 6) hüvitis on välja makstud tähtaegselt, lähtudes haigekassa õigustest ja kohustustest ning vastavalt kehtivale seadusele. Seetõttu on ka viivise nõue alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja on ravikindlustuse andmekogu andmetel kindlustatud juriidilise isiku juhtimisorgani liikmena
lg 2 p 4 alusel.
lg 3 näeb ette, et muuhulgas
lg 2 p-s 4 nimetatud isikul on sünnituslehe alusel õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Vaidlus haigekassaga on puhkenud põhjusel, et kaebajale maksti
lg-s 5 ettenähtud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korda järgides arvutatud sünnitushüvitisena 1252 krooni, millest pärast tulumaksu kinnipidamist kanti kaebaja kontole 989 krooni. Kaebaja leiab, et talle ei ole tagatud riigi abi töövõimetuse korral (PS § 28), sest makstud hüvitis ei võimalda 140 päeva jooksul inimväärset äraelamist, samuti ei kohelda teda võrdselt töölepingu alusel töötava isikuga (
lg 2 p 1 alusel kindlustatud isikuga), kellele hüvitise suuruse arvutamise kord (
lg-d 3 ja 4) tagab vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast lähtuva hüvitise ka siis, kui tööandja ei ole töötaja eest sotsiaalmaksu maksnud (PS § 12). Et kaebaja kindlustushüvitis osutus sedavõrd väikeseks, oli põhjustatud asjaolust, et kaebaja kindlustanud juriidiline isik maksis kaebajale
lg 2 p 4 näeb ette, et kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige TuMS § 9 tähenduses, kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu juriidiline isik SMS § 9 lg 1 p 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. SMS § 9 lg 1 p 2 näeb ette, et sama seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sama seaduse § 2 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu. SMS § 2 sätestab maksuobjektid. SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani TuMS § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt sama seaduse § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul. 10. Maksukohustused saavad tekkida vaid maksuseaduse alusel. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus ei teki
alusel, vaid tekib sotsiaalmaksuseaduse alusel ja selles sätestatud korras.
lg 2 p-s 4 osutatud SMS § 9 viitab SMS §-st 2 tulenevale sotsiaalmaksu objektile, milleks on juriidilise isiku juhtimisorgani liikmele makstud tasud. Kui juriidiline isik ei maksa juhtimisorgani liikmele tasu, ei ole juriidilisel isikul oma juhtimisorgani liikme eest ka sotsiaalmaksuseadusest tulenevat sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Ravikindlustuskaitse on aga juriidilise isiku juhtimisorgani liikmel
lg 2 p-st 4 ja § 8 lg-st 4 tulenevalt üksnes siis, kui juriidiline isik maksab tema eest sotsiaalmaksu iga kuu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna, ning seda sõltumata sellest, kas juriidilisel isikul on SMS-st tulenevalt kohustus sotsiaalmaksu maksta või mitte.
lg 4 näeb ette, et sama seaduse § 5 lg 2 p-s 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral 14 kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei peeta
lg-s 4 silmas üksnes SMS-st tuleneva kohustuse täitmata jätmist juriidilise isiku poolt, sest nagu öeldud, ei ole juriidilisel isikul kohustust sotsiaalmaksu maksta, kui ta ei maksa juhtimisorgani liikmele tasu. Sättes peetakse silmas fakti, et juriidiline isik ei maksa juhtimisorgani liikme eest sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. 11.
lähtub juriidilise isiku juhtimisorgani liikme kindlustuskaitse puhul eeldusest, et juhtimisorgani liikmele makstakse sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu ja makstakse juhtimisorgani liikme eest sotsiaalmaksu.
lg 1 kohaselt on kindlustatud isik selle seaduse tähenduses isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega
alusel või
Viimatinimetatud lepingu puhul on tegemist vabatahtliku ravikindlustusega. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikud, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on loetletud
Kindlustatud isikud, kes iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu, on loetletud sama paragrahvi lg-s 3. Kindlustatud isikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on loetletud
Sellisteks isikuteks on: töölepingu alusel töötajad, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja (p 1); avalikus teenistuses töötavad isikud, kelle eest on kohustatud asutuse kaudu maksma riik või kohalik omavalitsus (p 2); isikud, kelle eest on kohustatud maksma riik või kohalik omavalitsus SMS § 6 (sotsiaalmaksu maksmise erijuhud) alusel (p 3); töötuskindlustushüvitist saavad isikud, kelle eest on kohustatud maksma Eesti Töötukassa (p 6); juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kelle eest on kohustatud maksma juriidiline isik (p 4); võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavad isikud, kelle 10
lg 2 p 4 alusel kindluskaitset, seisneks olukorra korrektne lahendus sotsiaalmaksu maksmises iga kuu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Olukorras, kus väljamakseid ei tehta, ei ole juriidilisel isikul sotsiaalmaksu maksmise kohustust ning seega oleks makstud sotsiaalmaksu näol tegemist ettemaksega, mille suhtes on juriidilisel isikul tagastusnõue. Kui aga juriidiline isik ei maksa oma juhtimis- või kontrollorgani liikmele sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu ja ei maksa sotsiaalmaksu, ei ole õigustatud ka nõue, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oleks sellele vaatamata kindlustuskaitse tagatud. Ravikindlustussüsteemi solidaarsuse nõue ei tähenda, et kindlustuskaitset tuleks pakkuda ka neile, kes võimekusest hoolimata kindlustussüsteemi rahastamises ei osale. Selliste isikute jaoks on olemas vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise võimalus. Kindlasti ei ole
lg 2 p-s 4 sätestatud kindlustuskaitse mõeldud lahendama olukordi, kus isik on pikka aega juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige kaebaja väljendit kasutades vaid formaalselt, mistõttu ta ei saa sotsiaalmaksuga maksustatavat aktiivset tulu. Nõudest loobumine, et
lg 2 p-s 4 sätestatud kindlustuskaitse tagab vaid juhtimis- või kontrollorgani liikmele tasu maksmine ja seega ka sotsiaalmaksukohustus, avaks võimaluse hoiduda sotsiaalmaksukohustuse vältimiseks juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kes sageli on ka äriühingust kasu saajad, tasu maksmisest ning võimaldada neile passiivset ehk kapitalitulu (nt dividendid), mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Piisava sissetulekuga isikud ei pea osalema solidaarses sotsiaalkindlustussüsteemis, kuid sel juhul pole neil alust oodata ka vastuhüvesid.
lg 2 p-le 3, mille alusel on kindlustatud isikuks need, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik SMS § 6 alusel. SMS § 6 lg 1 p 1 alusel maksab lapsehoolduspuhkust kasutava vanema eest sotsiaalmaksu riik, tagades talle sel viisil ka ravikindlustuskaitse. Kaebaja poolt kaebusele lisatud e-maksuameti väljavõttest (tl 14) nähtub, et kaebaja eest ongi perioodil jaanuardetsember 2008. a iga kuu maksnud sotsiaalmaksu riik (TSD kokkuvõtte kohaselt on maksumaksjaks Sotsiaalkindlustusamet), tagades talle ravikindlustuskaitse. Seega pole väide juhatuse liikme volituste lõpetamise korral lapsehoolduspuhkuse ajal kindlustuskaitse kaotamisest põhjendatud. Ringkonnakohus osutab ka
lg 4 p-le 1, mille kohaselt on rase naine kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud. Seega on rasedale igal juhul ravikindlustus tagatud, isegi kui ta ise ega ka keegi teine tema eest sotsiaalmaksu ei maksa. 14. Kaebaja väitel on PS §-dega 28 ja 12 vastuolus olukord, kus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (
lg 2 p 4 alusel kindlustatule) ei tagata erinevalt töölepingu alusel töötavast isikust (
§-s 55 sisalduva arvutuskorra tõttu vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast lähtudes. 15. Esmalt tuleb märkida, et kui isik oli
lg 2 p 4 alusel kindlustatu kogu
lg-s 5 näidatud arvestusperioodi - töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaasta – vältel, siis kirjeldatud olukorda tekkida ei saa, sest kui juriidiline isik maksab iga kuu nõutavas minimaalses määras sotsiaalmaksu, mis tagab kindlustuskaitse
lg 2 p 4 alusel, on ka ajutise töövõimetuse hüvitis minimaalses suuruses tagatud.
lg 5 kohaselt võrdub
lg 2 p 4 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu eelmisel kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Kaebaja poolt kirjeldatud olukord saab tekkida siis, kui isiku eest iga kuu sotsiaalmaksu ei makstud või kui makstud sotsiaalmaksu ei võeta kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse.
lg 1 kohaselt ei võeta kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse SMS § 6 lg 1 p-de 1-3 ja 6-13 ning lg 11 alusel riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu. Kuna kaebaja kindlustanud juriidiline isik oma kohustusi kaebaja ees sotsiaalmaksu maksmisega ei täitnud ja lapsehoolduspuhkuse ajal riigi poolt tema eest makstud sotsiaalmaks hüvitise aluseks oleva tulu arvutamisel arvesse ei lähe, saigi kaebaja hüvitis olla sedavõrd väike. 16. Töölepingu alusel töötavate isikute ja ka avalike teenistujate puhul on üldregulatsioon hüvitise arvutamisel sarnane –
lg 2 kohaselt võrdub kalendripäeva tulu eelmisel kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Erisuseks on see, et lähtutakse arvestatud sotsiaalmaksust. Kui aga sel viisil arvutatud tulu on lg-s 3 sätestatud korras arvutatavast tulust väiksem, lubab lg 4 kohaldada lgs 3 sätestatud korda. Lg 3 näeb ette, et kui kindlustatud isiku eest tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise, kusjuures tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest vabastuse alguskuupäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast. Selline säte tagab töötajatele ja avalikele teenistujatele ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamisel erinevalt
lg 2 p 4 alusel kindlustatutest, vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast lähtumise. Sarnane säte juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmete puhul puudub. 17. Kuna vaidlus käib sünnitushüvitise (ajutise töövõimetuse hüvitise) üle, on käesolevas asjas kaitstavaks õiguseks PS § 28 lg-ga 2 tagatud õigus sotsiaalabile. PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Sotsiaalsete õiguste kujundamisel peab seadusandja arvestama ka võrdsuspõhimõttega. Kui riik on otsustanud mingeid hüvesid anda, ei tohi nende hüvede saamist piirata kriteeriumidega, mis rikuks võrdse kohtlemise nõuet. Seega tuleb asjas hinnata, kas
§-s 55 normi puudumine, mis tagaks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamisel võrdselt töölepingu alusel töötava isikuga vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast lähtuva hüvitise, on vastuolus PS §-ga 28 koosmõjus võrdsuspõhiõigusega. 12
regulatsiooni põhiseadusevastaseks tunnistamine endast kujutab, kaalumist teha kindlaks, kas kaebaja vajab abi, mida olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei paku. Riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise ja riigi ülesanne on esmajoones hoolt kanda nende eest, kes ise ei suuda endale piisavate vahendite olemasolu tagada. Konkreetse juhtumi asjaolud ei veena kohut selles, et kaebaja näol oleks tegemist puuduse all kannatava inimesega, kelle vajadusi olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei rahulda. Kaebaja on küll väitnud, et talle makstud sünnitushüvitis 989 krooni ei võimalda 4,5 kuud inimväärselt ära elada, millega tuleb nõustuda, kuid ta ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kannataks
§-s 55 sisalduva regulatsiooni tõttu puuduse all. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks avaldada, millised on tema sissetulekud, kuid kaebusele lisatud e-maksuameti väljavõttest (tl 14) saab järeldada, et tegemist on keskmisest paremal järjel oleva isikuga. Nimelt on riik perioodil jaanuar-november
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.