← Eesti

2-10-57931/9

2-10-57931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2011.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-57931 Tsiviilasi M. R. hagi A. R. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1150,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. R., isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: * Kostja: A. R., isikukood *, elukoht *) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. veebruar 2011 RESOLUTSIOON
  3. Jätta rahuldamata M. R. hagi A. R. vastu elatise nõudes.
  4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud hageja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 22.11.2010.a. esitas hageja M. R. kostja A. R. vastu hagi elatise nõudes. 26.11.
  6. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 17.12.
  7. ja 20.01.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 17.01.
  8. esitas hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele. 07.02.
  9. vaatas Pärnu Maakohus tsiviilasja läbi kohtuistungil Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtus ning hageja poolt esitatud tõendid 22.11.2010 kohtule esitatud hagis /tl 4/palub hageja kostjalt välja mõista elatis summas 2000 krooni kuus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates01.09.20101 tagantjärgi summas 6000 krooni. Hagi kohaselt õpib hageja M. R. * Kutsehariduskeskuses alates 01.09.
  10. Hageja leiab, et elatis tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista Perekonnaseaduse § 97 lg 2 sätetel kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja igakuised kulud on eluasemekuld ühiselamus summas 300 krooni, söögiraha 2000 krooni, hügieenitarbed 150 krooni, bussisõiduraha 300, huviringid 300 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, eluasemekulud kodus 500 krooni, telefonikulud 200 krooni ja kultuuriürituste kulud 200 krooni. 17.01.2011 kohtule esitatud vastuses kostja vastusele /tl 21/ leiab hageja, et tähtsust käesolevas vaidluses ei oma asjaolu, et ta katkestas õpingud * Kutsehariduskeskuses ja jätkas õpinguid * Kutsehariduskeskuses. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole õpingute katkestamisega, vaid kooli ja eriala vahetamisega. Seega on hageja elatisnõue põhjendatud. Hageja palub välja mõista elatise 127,82 eurot alates 01.09.2010.a. 07.02.2011 toiminud kohtuistungil asus hageja seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 01.09.2010 kuni 31.08.2013, sest peale kooli lõppu on veel praktika, mis kestab augusti kuu lõpuni. Hageja esitas tõendina koopia sünnitunnistusest /tl 5/, Pärnu Maakohtu 17.01.
  11. kohtuotsuse ärakirja tsiviilasjas nr 2-06-36925 /tl 7/, * Kutsehariduskeskuse tõendi /tl 22/, * Kutsehariduskeskuse tõend /tl 23/ Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus kohtul hagi rahuldada. Kostja vastuväited ja seisukohad 17.
  12. 2010 kohtule esitatud kostja kirjalikus vastuses kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna hageja katkestas täisealisena õpingud kutseõppeasutuses, siis ei lasu kostjal enam hageja ülalpidamiskohustust. Kehtiv seadus ja kohtupraktika välistavad elatise väljamõistmise, kui täisealiseks saanud isik on katkestanud oma õpingud. 20.01.2011 kohtule esitatud täiendavas vastuses jäi kostja oma seisukoha juurde ja viitas Tallinn Ringkonnakohtu kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-06-
  13. Kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 2 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on õigustatud kostjalt saama elatist peale seda kui ta täisealisena katkestas õpingud * Kutsehariduskeskuses ning asus alates 01.09.2010 õppima * Kutsehariduskeskusesse. Kohus leiab, et PKS § 97 p 2 mõte on eelkõige selle, et alaealisena õpinguid alustanud abivajav laps täisealiseks saanuna saab kohustatud vanemalt ülalpidamist juhul, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seejuures on oluline, et hariduse omandamine on kestev. Hageja M. R. asus õppima * Kutsehariduskeskusesse. Õpingud kestsid koka erialal 01.09.2009 kuni 15.06.2010 /tl 22/.Hageja sai täisealiseks
  14. aprillil 2010.a Täisealisena katkestas hageja õpingud * Kutsehariduskeskuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas 2010 aasta suvel oma ema tallis /tl 38/. * Kutsehariduskeskuse tõendi /tl 23/ kohaselt õpib hageja 2010/2011 õppeaastal hobumajanduse eriala päevases täiskoormusega õppes põhihariduse baasil. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et hageja katkestas täisealisena õpingud kutseõppeasutuses, kuhu ta oli asunud alaealisena õppima ja täisealisena asus õppima teise kutseõppeasutusse. Hageja täisealise isikuna otsustas enda õpingute katkestamise ning nende jätkamise teises kutseõppeasutuses. PKS § 97 p 2 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja katkestas õpingud motiivil, et talle ei sobinud tema poolt valitud eriala * Kutsehariduskeskuses. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-83-06 p 10 kohaselt kolleegium mõistab PKS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Nimetatud Riigikohtu lahend on tehtud kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse kehtivuse ajal. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 2 sätestab sama põhimõtte, mis varem kehtinud PKS § 62 lg 2, täpsustades seejuures, et ülalpidamist on õigustatud saama abivajav laps mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus M. R. hagi A. R. vastu rahuldamata. Kohus märgib, et hageja kohtuistungil suurendatud nõue, mille kohaselt elatis tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista kuni 31.08.2013 ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. PKS § 97 p 2 sätestab, et elatist ei mõisteta välja mitte kauem kui isiku 21- aastaseks saamiseni. Hageja saab 21 aastaseks
  15. aprillil
  16. Nimetatud asjaolu ei oma käesoleval ajal küll enam tähtsust, sest kohus jätab hageja nõude rahuldamata, kuna kostjal ei ole kohustatud hagejat ülal pidama. Menetluskulud 3 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kohtukulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
  17. Ruth Sild Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.