← Eesti

3-10-1746/9

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-1746 Haldusasi OÜ Andliti kaebus Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korralduse tühistamiseks ja nr 1.1-1/179 järelevalvemenetluse algatamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2011.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja OÜ Andliti, kaebaja esindaja Maksim Fedotov, vastustaja Ida-Viru maavanem, vastustaja esindaja Merle Võhma RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD OÜ Andliti esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korralduse nr 1.1-1/179 p-i 5 tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks algatada maavanema järelevalvemenetlus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse nr 1160 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 õiguspärasuse kontrollimiseks. Kaebaja ei ole nõus Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korraldusega nr 1.1-1/179 kuna selle p-ga 5 keeldus Ida-Viru maavanem algatamast järelvalvemenetlust Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse nr 1160 p-i 1 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 õiguspärasuse kontrollimiseks. Kaebaja leiab, et Kohtla-Järve Linnavalitsusel ei olnud õigust anda A.N`le xx xx asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Nimelt A.N poolt erastatud maatükk asub kaebajale kuuluval maal ja A.N poolt maa erastamise aja seisuga oli nimetatud maatükk juba erastatud kaebaja poolt. Kõneallolev maa asub vahetult kaubaangaari all ja sellega külgneval 3-10-1746 territooriumil üldpinnaga 1 333 m
  3. Angaari omandas A.N
  4. aastal müügilepingu nr xx alusel. Kaebaja märgib, et ostu-müügi tehingu esemeks oli ehitis, mitte aga selle all asuv maa. Kaebaja poolt esitatud maaüksuse plaanil oli see kaubaangaar märgitud kui „projekt, angaar“. A.N ei võtnud ette mingeid meetmeid talle kuuluva maatüki erastamiseks. Seega oli üks ja sama maatükk erastatud kaks korda ja kuulub kahele erinevale inimesele, kuid maamaksu maksavad mõlemad, s.t nii A.N kui ka kaebaja. Kaebaja leiab, et Kohtla-Järve Linnavalitsus rikkus kaebaja õigust tema omandile ning tekitas talle materiaalse kahju, mis väljendub selles, et talle kuuluv maatükk erastati ilma tema nõusolekuta. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lg-st 1 ja §-st 75, Vabariigi Valitsuse seaduse § 87 lg-test l ja lg 2, asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 65 lg-st 1, § 68 lg-st 1 ja § 80 lg-st 1, maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 21 lg-st 4 ja § 22 lg-st 1 palub kaebaja tühistada IdaViru Maavanema 07.06.2010 korralduse nr 1.1-1/179 punkti
  5. Ühtlasi palub kaebaja algatada kohtul järelevalvemenetlus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse nr 1160 p-i 1 osas ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 01.08.2006 korralduse nr 1188 osas. Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud menetluskulud. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Maksim Fedotov kaebuses toodu juurde ja leidis, et kaebus on põhjendatud kuna algselt anti kaebajale õigus ostueesõigusega maa erastamiseks, aga pärast Kohtla-Järve Linnavalitsus keeldus sellest. Kaebaja võõrandas maatükil asunud angaari
  6. aastal ja
  7. aastal sai kaebaja teadlikuks asjaolust, et 4 aastat tagasi võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastu eelnimetatud korraldused ja et osaliselt on kaebaja maatüki erastanud A.N.
  8. aastal sai kaebaja Kohtla-Järve Linnavalitsuselt teada, et tal tuleb vormistada lõpuni maa ostu-müügileping. Kuna kaebaja teadis, et angaar ei kuulu talle, siis tema arvates polnud kohustust angaarialust maad erastada, kuid linnavalitsuse survel oli ta kohustatud erastama kogu maa, s.h angaarialuse maa. Kaebaja esitas kohtule Kohtla-Järve Linnavalitsuse 20.04.2010 kirja nr 4.3-2.7/2, mis kinnitab, et kaebaja oli kohustatud kiiresti maad erastama. Maksim Fedotov leiab, et kuna kaebaja erastas selle maatüki esimesena, siis on tema maatüki omanik. Kaebaja pole süüdi selles, et notar ei kontrollinud tehingu vormistamisel andmeid. Kaebaja esindaja peab ebaloogiliseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevust kuna kaebajale anti õigus maa erastamiseks ja siis võeti talt see õigus ära. Notar oli kursis, et angaar kuulub A.N`le. Vastustaja Ida-Viru maavanema vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja esitas 23.03.2010 Ida-Viru maavanemale avalduse järelevalvemenetluse algatamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse nr 1160 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 õiguspärasuse kontrollimiseks. Eelnimetatud korraldustega nõustuti A.N´le maa erastamisega talle kuuluva hoone (xx) juurde teenindusmaana suuruses (1 333 m2) ning tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve Linnavalitsuse 24.09.1998 korraldus nr 713, millega nõustuti OÜ-le Andliti maa erastamisega talle kuuluvate ehitiste juurde (Järveküla tee 32-4). 18.07.1996 esitas Lilia Ilves Kohtla-Järve Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Ida-Viru maakonna hooneregistri 17.09.1998 tõendi nr 11613 kohaselt kuulusid OÜ-le Andliti (Järveküla tee 32-4, KohtlaJärve) 3 ehitist: turuhoone, tualett ja pooleliolev angaar. 24.09.1998 võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastu korralduse nr 713, millega nõustus OÜ Andliti omandis olevate ehitiste (turuhoone, tualett ja pooleliolev angaar) juurde erastama 5 549 m2 maad. 11.02.1999 andis Ida-Viru maavanem korralduse nr 505, millega nõustus erastama OÜ-le Andliti 5 549 m2 maad xx.xx.xxx koostas notar Ülle Mesi ehitise müügilepingu nr xx, millega OÜ Andliti võõrandas talle kuuluva müügiangaari A.N´le. Angaari võõrandamise tehingu toimumise aja seisuga ei olnud maavanema ja OÜ Andliti vahel veel sõlmitud maa müügilepingut ning nimetatud müügitehinguga kaotas OÜ Andliti edaspidise õiguse angaari teenindusmaa erastamiseks kuna ta ei olnud enam angaari omanik. 29.10.2003 esitas A.N Kohtla-Järve Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks notar Ülle Mesi poolt koostatud ehitise müügilepingu nr xx alusel omandatud angaari juurde. 07.06.2006 sõlmiti notar Ülle 2

(5)3-10-1746 Mesi poolt Eesti Vabariigi ja OÜ Andliti vahel maa müügileping nr 7732/2006 vastavalt IdaViru maavanema 11.02.1999 korraldusele nr
  1. Nimetatud notariaalse lepingu punktis 1.4.3 kinnitas OÜ Andliti esindaja Lilia Ilves endiselt, et müüdaval maatükil paiknevad OÜ-le Andliti kuuluvad ehitised, kuigi kaebaja oli ühe neist ehitistest (angaari) juba pea kolm aastat tagasi võõrandanud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldusega nr 1160 kinnitati A.N´le kuuluva angaari juurde 0,13 ha suurune teenindusmaa ning tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldus nr 713, millega nõustuti OÜ-le Andliti maa erastamisega talle kuuluvate ehitiste (turuhoone, tualett ja pooleliolev angaar) juurde. Sama korralduse alusel kustutati 23.08.2006 maakatastrist kinnistamata katastriüksus nr 32216:003:0080 (asukohaga Järveküla tee 32-4). OÜ Andliti ei ole vaidlustanud kohtus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldust nr 1160, millega tunnistati talle maa erastamine kehtetuks. 01.08.2006 võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastu korralduse nr 1188, millega nõustus A.N´le 1 333 m2 suuruse maa erastamisega talle kuuluva angaari juurde. 11.09.2006 on tehtud kinnistukanne OÜ Andliti poolt omandatud maatüki kohta suuruses 5 549 m
  2. 06.02.2007 sõlmis A.N maavanemaga lihtkirjaliku maa müügilepingu 1 333 m2 suuruse maa ostmiseks. 09.04.2007 on tehtud kinnistukanne A.N poolt omandatud maatüki kohta suuruses 1 333 m
  3. Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korraldusega nr 1.1-1/179 jäeti järelevalvemenetlus algatamata Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse punkti 1 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 osas, millega anti A.N´le luba talle kuuluva angaari juurde maa ostueesõigusega erastamiseks teenindusmaa ulatuses ning kinnitati maa suuruseks 1 333 m
  4. Järelevalvemenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub üheselt, et A.N´l on seadusest tulenev õigus erastada ostueesõigusega maad talle kuuluva ehitise (angaari) juurde. A.N´le kuulub Jõhvi notar Ülle Mesi poolt xx.xx.xxxx koostatud ja tõestatud ehitise müügilepingu nr xx alusel müügiangaar ehitusaluse pindalaga 480 m2 asukohaga xx linn xx. MaaRS § 22 lg-st 1 tulenevalt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi. Samuti on A.N poolt maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitatud tähtaegselt, st enne 01.06.
  5. Kaebuse esitaja ei selgita kaebuses, millisest seadusesättest tulenevalt leiab OÜ Andliti endal olevat õiguse A.N´le kuuluva ehitise aluse ja seda ehitist teenindava maa omamiseks. Samuti on arusaamatu kaebuse esitaja väide, et ,,maa erastamise momendiks kaebaja poolt ei võtnud A.N ette mingeid meetmeid oma maatüki erastamiseks ning ei avaldanud mingil moel oma soovist sellega tegeleda”. Ükski õigusnorm ei näe ette kohustust erastada ehitise juurde maad. Isik võib seadusest tulenevalt soovi korral taotleda ka hoonestusõiguse seadmist. Erastamise vastu huvi puudumine ei anna samas kellelegi teisele õigust erastada talle mittekuuluvate ehitiste alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad. Siinjuures saab võrdlusena viidata asjaolule, et kaebuse esitajal kulus maavanemalt 11.02.1999 erastamiseks loa saamisest kuni maa müügilepingu sõlmimiseni 07.06.2006 peaaegu 7,5 aastat. A.N sai maa erastamiseks maavanema loa 22.11.2006 ning maa müügileping sõlmiti 06.02.2007, st kolme kuu jooksul. Eeltoodu näitab pigem OÜ Andliti poolset huvi puudumist erastamise lõpuleviimiseks mõistliku aja jooksul. Kaebuse esitaja oli maa müügilepingu sõlmimisel teadlik, et tema poolt erastataval ja ostetaval maal asub teisele isikule kuuluv hoone. Paraku jättis ta notari sellest faktist pahatahtlikult ja omakasu eesmärgil teavitamata. Lisaks teavitamata jätmisele esitas Lilia Ilves notarile valeandmeid, kinnitades maa müügilepingu punktis 1.4.3, et ta on ostetaval maatükil paiknevate ehitiste omanik. Seega on OÜ Andliti poolt sõlmitud maa müügileping osaliselt tühine (A.N´le kuuluva ehitise teenindusmaa suuruse osas). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 84 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti ei saa kaebuse esitaja väita, et Kohtla-Järve Linnavalitsus rikkus tema omandiõigust. Omandiõigus 3
(5)3-10-1746 tekib teatavasti asjaõigusseadusest tulenevalt arvates kinnistukande tegemisest kinnistusraamatusse. Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldused, mille osas OÜ Andliti taotles järelevalvemenetluse algatamist, on vastu võetud ajal, mil OÜ-l Andliti ei olnud veel omandiõigust maale. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud maavanema poolt järelevalvemenetluse algatamata jätmine A.N´le kuuluva ehitise juurde ostueesõigusega maa erastamiseks antud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduste osas. A.N omab MaaRS-st tulenevat õigust omada talle kuuluva ehitise juurde teenindusmaad. Samas puudub OÜ-l Andliti seadusest tulenev alus omada talle mittekuuluva ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad. OÜ Andliti kaotas õiguse angaari aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks hetkel, kui võõrandas angaari A.N´le. Eeltoodule tuginedes on kaebus Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korralduse nr 1.1-1/179 p-i 5 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks alusetu, mistõttu palub vastustaja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Kohtuistungil jäi Ida-Viru maavanema esindaja Merle Võhma vastuses kaebusele toodu juurde ja selgitas, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduse nr 1160 p-i 3 osas, millega Kohtla-Järve Linnavalitsus tühistas kaebaja erastamisõiguse, algatas Ida-Viru maavanem järelvalvemenetluse. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse nr 1160 p-i 1 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 andmise ajal (nende kohta keeldus Ida-Viru maavanem järelvalvemenetlust algatamast, sest need olid õiguspärased, kuna A.N oli selle aja seisuga angaari omanik ja tal oli õigus erastada angaarialust maad), ei olnud kaebajal tekkinud omandiõigust.
  1. aastal kuulus hoone kaebajale, kuid erastamise hetke seisuga angaar kaebajale enam ei kuulunud. Vastustaja esindaja viitab asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud kohtus Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduse nr 1160 p-i
  2. Omand tekib kinnisturaamatu kandest ning asjaolu, et notar jättis kontrollimata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei tähenda seda, et A.N´l polnud õigust maad erastada. Kaebaja kinnitab lepingu p-s 1.4.3, et kõik ehitised, mis asuvad erastataval maal, kuuluvad talle. Vastustaja leiab, et eeltoodud põhjusel on maa ostumüügileping osaliselt tühine, st A.N´le kuuluva ehitise teenindusmaa suuruse osas. Veel märkis maavanema esindaja, et seadus ei anna kellelegi õigust erastada kellegi teise hoone alust maad. KOHTU PÕHJENDUSED Ida-Viru maakonna hooneregistri 17.09.1998 tõendi nr 11613 kohaselt kuulusid OÜ-le Andliti (Järveküla tee 32-4, Kohtla-Järvel) 3 ehitist: turuhoone, tualett ja pooleliolev angaar. OÜ Andliti esitas 18.07.1996 Kohtla-Järve Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Kohtla-Järve Linnavalitsus andis 24.09.1998 korralduse nr 713, milles nõustus kaebaja omandis olevate ehitiste juurde erastama ostueesõigusega 5 549 m2 maad. Ida-Viru maavanem nõustus 11.02.1999 korraldusega nr 505 erastama OÜ-le Andliti maad pindalaga 5 549 m
  3. Xx.xx.xxx ehitise müügilepinguga nr xx võõrandas OÜ Andliti talle kuuluva müügiangaari A.N´le. Angaari võõrandamise aja seisuga ei olnud maavanema ja OÜ Andliti vahel veel maa ostu-müügi lepingut sõlmitud ning nimetatud müügitehinguga kaotas OÜ Andliti edaspidise õiguse angaari teenindusmaa erastamiseks kuna OÜ Andliti polnud enam angaari omanik. A.N esitas 29.10.2003 Kohtla-Järve Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks notar Ülle Mesi poolt koostatud ehitise müügilepingu nr xx alusel omandatud müügiangaari juurde. Notar Ülle Mesi sõlmis 07.06.2006 Eesti Vabariigi ja OÜ Andliti vahel maa müügilepingu nr 7732/2006 vastavalt Ida-Viru maavanema 11.02.1999 korraldusele nr
  4. Kõnealloleva lepingu punktis 1.4.3 kinnitas OÜ Andliti esindaja Lilia Ilves jätkuvalt, et müüdaval maatükil paiknevad talle kuuluvad ehitised, vaatamata sellele, et kaebaja oli ühe ehitistest (angaari) kolm aastat tagasi võõrandanud A.N´le. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldusega nr 1160 kinnitati A.N´le kuuluva angaari juurde teenindusmaa 0,13 ha ning ühtlasi tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldus nr 713, millega nõustuti OÜ-le Andliti maa erastamisega talle kuuluvate ehitiste, milleks olid turuhoone, tualett ja pooleliolev angaar, juurde. Sama korralduse alusel kustutati 23.08.2006 4
(5)3-10-1746 maakatastrist kinnistamata katastriüksus nr 32216:003:0080 (Järveküla tee 32-4). KohtlaJärve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldust nr 1160, millega tunnistati kehtetuks maa erastamine OÜ-le Andliti, kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 01.08.2006 korraldusega nr 1188 nõustuti A.N´le 1 333 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamisega talle kuuluva angaari juurde. 06.02.2007 sõlmis A.N maavanemaga lihtkirjaliku maa ostu-müügilepingu 1 333 m2 suuruse maa ostmiseks. Sellekohane kinnistukanne on tehtud 09.04.
  1. Kaebusest nähtuvalt palus OÜ Andliti algatada järelevalvemenetlus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse punkti 1 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 osas. Ida-Viru maavanema 07.06.2010 korraldusega nr 1.1-1/179 jäeti järelevalvemenetlus algatamata Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korralduse punkti 1 ja 01.08.2006 korralduse nr 1188 osas, millega anti A.N´le luba talle kuuluva angaari juurde maa ostueesõigusega erastamiseks teenindusmaa ulatuses ning kinnitati maa suuruseks 1 333 m
  2. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et järelevalvemenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub üheselt, et A.N´l on seadusest tulenev õigus erastada ostueesõigusega maad talle kuuluva angaar juurde, mille ta omandas Jõhvi notar Ülle Mesi poolt xx.xx.xxxx koostatud ja tõestatud ehitise müügilepingu nr xx alusel. MaaRS § 22 lg-st 1 tulenevalt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele on maa antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi. Ka on A.N esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse selleks ette nähtud tähtaja piires, st enne 01.06.
  3. Kuna kaebuse esitaja oli maa müügilepingu sõlmimise ajal teadlik asjaolust, et tema poolt erastataval maal asub teisele isikule kuuluv hoone, siis oleks ta pidanud notarit sellest teavitama, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja esitas notarile valeandmeid kuna kinnitas maa müügilepingu punktis 1.4.3, et ta on ostetaval maatükil paiknevate ehitiste omanik. Eeltoodut aluseks võttes on OÜ Andliti poolt sõlmitud maa müügileping tühine. Väär on kaebaja seisukoht, et Kohtla-Järve Linnavalitsus rikkus tema omandiõigust. Tulenevalt asjaõigusseadusest tekib omand alates kinnistukande tegemisest kinnistusraamatusse, kuid Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldused, mille osas OÜ Andliti taotles järelevalvemenetluse algatamist, võeti vastu ajal, mil OÜ-l Andliti veel omandiõigust maale ei olnud. Tulenevalt MaaRS-st omab A.N õigust omada talle kuuluva ehitise juurde teenindusmaad. OÜ-l Andliti puudub seadusest tulenev alus omada talle mitte kuuluva ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajalikku maad kuna kaebaja kaotas õiguse angaari aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks siis, kui ta võõrandas angaari A.N´le. Eeltoodut aluseks võttes saab asuda seisukohale, et OÜ Andliti seadusest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 24.03.2011 5
(5)3-10-1746 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.