lg 2 seoses sellega, et nõude aluseks olev asjaolu on ära langenud – hageja ja kostja on isaduse tuvastanud perekonnaseisuameti kaudu, mille kinnituseks on 23.02.2011 väljastatud kohtule perekonnaseisuametis registreeritud sünni tõend nr. 4-2011/939 (tl. 67).
3 A. M. on kohtule 20.12.2010 esitanud kirjaliku seisukoha, et ta tunnistab, et on D. G. isa. Sama kinnitab ta kohtuistungil 17.veebruaril 2011. Pooled jõudsid 17.veebruari 2011 kohtuistungil kokkuleppele lapse registreerimises isa nimele kohtuvälises korras ,seega saavutasid kokkuleppe. Kohus nõudis pooltelt, et enne poolte kokkuleppe kinnitamist pooled tooksid kohtule tõendi lapse isaduse vabatahtliku registreerimise kohta. Lapse registreerimine isa nimele näitaks tegelikku tahet kompromissiks ja hageja soovi kohtumenetluse lõpetamiseks isaduse tuvastamisel. Hageja ongi esitanud kohtule lapse D. G. sünni tõendi 23.02.2011,kus lapse isaks on märgitud kostja. Ainult lapse isaks registreeritud isik saab täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning olla kohtuprotsessis pooleks, kellega saab sõlmida kompromissi elatise tasumise osas. Elatise nõue. Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi sõlmimiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Elatise nõude osas jõudsid pooled 17.02.2011 kohtuistungil kompromissini (tl. 64-65). Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, lg 2, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kui hageja soovib, et temale tagastatakse pool riigilõivust seoses hagist loobumisega isaduse tuvastamiseks (isadus tuvastatud kohtuväliselt),siis tuleb hagejal esitada kohtule avaldus tuginedes
2-le.
2 sätestab : Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse ,kui hageja loobub hagist . 4 Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Marge Tamme Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.