lg1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
124 lg1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda ning lg 2 kohaselt kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud.
lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale või kahjustab oma käitumisega lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et N. B. ei ole praktiliselt oma kohustusi poja K. B.i kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel täitnud. Isa ja poja vahel puuduvad igasugused lapse ja vanema vahelised suhted. Lapse kasvatamise ja hooldamisega on tegelnud T. B.. 3 Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulas lapse ära 21.02.2011.a. Alaealine K. B. selgitas, et ta elab koos ema, D. ja koeraga. Ta teab, et tal on isa, kuid pole teda kunagi näinud ja mingeid kontakte tal isaga ei ole. Ta on nõus, et isalt võetakse tema suhtes hooldusõigus ära. Temaga seotud igapäevased asjad otsustab ema. Alaealise lapse esindaja arvamuse (tl 143-144) kohaselt on lapse hooldusõiguse T. B.ile üleandmine põhjendatud, kuna alaealine K. B. on sünnist saati elanud koos emaga. Isa N. B. on viimased aastad viibinud vanglas. Ta on hiljuti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud elekroonilise valve kohaldamisega. Kuivõrd T. B. on hingeliselt oma lapsega rohkem seotud kui N. B., tema majanduslik valmisoleks last kasvatada on suurem kui isikul, kes on äsja vanglast vabanenud ning T. B. elamistingimused on võrreldes N. B.iga paremad, leiab lapse esindaja, et lapse huvides on, kui hooldusõigus antakse üle T. B.le. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Kohus leiab, et antud juhul on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine on lapse huvides. Kuigi lapsel on õigus mõlema vanema armastusele ja hoolele, et ole N. B. praktiliselt oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema hooldamisel täitnud. Samuti puuduvad lapse ja vanema vahel igasugused kontaktid, nad ei tunne teineteist. Last on kogu elu kasvatanud ja hooldanud ning tema asju otsustanud T. B., kellel on olemas kõik võimalused lapse edasiseks kasvatamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja alaealise K. B.i hooldusõiguse täielik üleandmine T. B.le on lapse huvides. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 558, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda avaldajale riigi kulul määratud õigusabi kulud. Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.