lõiked 2, 3 ja 4 punkt 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2. Neist esimesena nimetatud õigusakti vastavad sätted on küll asjakohased, kuid omavalitsusüksus on jätnud nimetamata § 49 lõikes 3 sätestatud täpse aluse – st kas ümberkorraldamine toimus seetõttu, et linnas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud; finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud; ümberkorraldused haridussüsteemis või muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud. Hetkel jääb mulje, et vastava otsuse vastuvõtmise tingisid kõik need alused. Arusaamatu on aga viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikele 2, kuna
lõige 2 juba sätestab, et munitsipaalkool korraldatakse ümber valla- või linnavolikogu otsusel. Pigem oleks tulnud viidata Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 punktile 2 ( kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi) ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 34 ning § 35 lõikele 2 ( linna ametiasutuse ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine on volikogu ainupädevuses). Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu ning selles pole ka viidet, kas Rakvere Vene Gümnaasiumi 5 ümberkorraldamisega seonduvat on põhjendatud mõnes muus menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis või mitte. Üheks haldusõiguse, täpsemalt haldusmenetluse põhimõtteks on menetluse efektiivsuse nõue (HMS § 5 lg 2), mis kahtlemata seab piirid ka haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele. Kuid efektiivsuse põhimõte ei saa õigustada täielikku loobumist motiveerimisest, nagu see on toimunud käesoleval juhul.
lõige 1 sätestab, et õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Ka
lõige 1 annab õiguse valida olemasolevate koolide hulgast kooli, mis vastab õpilaste huvidele ja võimetele, kuid ei anna õpilasele õigust juba valitud koolis õppimise korral eeldada ega ka nõuda, et ta samas koolis saaks ka hariduse omandamise lõpetada. Seega
lõige 1 ei välista kohaliku omavalitsuse õigust kooli tegevust lõpetada või ümber korraldada, tagades samas tasakaalustatud ja pluralismil põhineva õpetuse. Vaidlustatud haldusakt, Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 otsus nr 15, ei riku EV PS § 37 lõikes 3 ja
lõikes 1 sätestatud vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku osas või õpilase enda õigust valida tema huvidele ja võimetele vastavat kooli. Kaebajad ei ole kaebuses põhjendanud, tulenevalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisest, miks ja kuidas tulevane Rakvere Gümnaasium ei võimalda saada sama haridust kui Rakvere Vene Gümnaasiumis või ei ole õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool võrreldes Rakvere Vene Gümnaasiumiga. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal ei ole seadusandlikult piiratud või välistatud kohaliku omavalitsuse õigust kooli tegevust lõpetada või seda ümber korraldada, tagades samas tasakaalustatud ja pluralismil põhineva õpetuse. Kaevatavas haldusaktis pole esitatud motivatsiooni, ega põhimotiive, miks Rakvere Linnavolikogu otsustas Rakvere Vene Gümnaasiumi tegevuse ümber korraldada. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Halduskohus leiab, et eeltoodud põhjustel on vaidlustatud Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamise otsus motiveerimatuse tõttu õigusvastane. II Kooli ümberkorraldamise otsustamine on PGS § 49 lg 3 alusel diskretsiooniõiguse alusel tehtav otsus. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kaalutlusotsus peab tagama alusnormi eesmärgi saavutamise. Alusnorm on aga linnavolikogu vaidlustatud otsuse tegemisel jäänud otsuses märkimata, ei piisa vaid viitest PGS § 49 lg 3 ja lg 4 lg 2. Rakvere Linnavolikogu pole vaidlustatud otsuses nr 15 teinud konkreetset viidet
lõikes 3 sätestatud täpsele alusele – st kas ümberkorraldamine toimus seetõttu, et linnas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud; finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud; ümberkorraldused haridussüsteemis või muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud. Seega on otsuses märkimata PGS § 49 lg 3 täpne punkt, kas p 1 , mis näeb ette juhu, kui koolitusnõudlus on vähenenud ja p 2 võimaluse, et finantseerimisvõimalused on vähenenud ning vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole linnavolikogu konkreetset alusnormi eesmärki silmas pidanud. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud haldusaktis pole viidatud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 punktile 2 (kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi) ning KOKS § 22 lõike 1 punktile 34 ning § 35 lõikele 2 (valla või linna ametiasutuse ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine volikogu ainupädevuses). 6 HMS-i § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatud otsusest ei selgu, miks ja millisel konkreetsel põhjusel on vaja RVG tegevus ümber korraldada. Halduskohus märgib ka, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ning selles pole ka viidet, kas RVG ümberkorraldamisega seonduvat on põhjendatud mõnes muus menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis või mitte. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Antud juhul ei võimalda vaidlustatud otsus ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, kui otsustati ümber korraldada RVG tegevus alates 31.08.2011 ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Halduskohus leiab, et Linnavolikogu oleks pidanud vaidlustatud otsuses esitama vähemalt kokkuvõtliku analüüsi, kuidas on Rakvere linnas muutunud viimase kolme aasta jooksul õpilaste arv ja kuidas on vähenenud koolitusnõudlus põhi- ja üldkeskhariduse saamiseks RVG-s. Vaidlustatud haldusaktis on need märkimata. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust. Kirjeldatu alusel puuduvad Rakvere Linnavolikogu vaidlustatud otsuses nr 15 motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid RVG tegevuse ümberkorraldamise. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses nr 15 korrektset ja täpset viidet kooli ümberkorraldamise alusele ning seega on nimetatud volikogu otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.