MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-48154 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-09-48154 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 24.09.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled on registreerinud abielu 21.09.1991.a, mille kohta on koostatud abielu kanne nr 552 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Pooltel on ühine laps J A, sünd XXX. Abielu kestel poolte suhted on halvenenud, kuna kolm aastat tagasi kostja perioodiliselt hakkas kaduma majast ja käesoleval ajal kostja ei ela registreerimiskohal, kuigi hagejal olemasoleva informatsiooni kohaselt kostja asub Narva linnas, hageja tuttavad näinud teda. Peale seda kostja tegi järelepärimise Ida Politseiprefektuurile ja andis teade ajalehes ja mitu päeva tagasi hagejale helistati ja öeldi et kostja M A elab ühiselamus aadressil XXX linnas. Laps J A käib koolis. Igakuiselt J A ülalpidamiseks on vaja kokku 8 850 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes
, 29 lg 2, § 31, 60, 61 lg 2 hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 21.09.1991.a. kanne nr 552; välja mõista kostjalt alaealise lapse J A, sündinud XXX., ülalpidamiseks hageja kasuks 2 175 krooni alates 2009.a aprillist kuni lapse täisealiseks saamiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 24.09.2009. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2175 krooni ja lahutada poolte abielu, seega antud asja hagihind moodustab 44 575 krooni /(2 175 krooni * 9 kuud) + 25 000 krooni/. KOSTJA VASTUVÄITED 2
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Vastavalt perekonnaseaduse (
) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooltel kooselu ei ole rohkem kui 3 aastat, pooled elavad alaliselt erinevates korterites, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad 3
p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue
jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana
(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana
järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud
lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud 16.04.1998.a laps J A. Vastavalt
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Uue
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni alates hagi esitamisest. Kostja hagile ei vastanud, seega loeb kohus, et kostja võttis hageja nõuded ja väited õigeks. 4
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kuna kostja ei osale oma lapse ülalpidamisel, rikub ta oma kohustusi ja hageja nõue elatise väljamõistmisest on põhjendatud. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses, lahutab poolte abielu ja mõistab elatise summas 2 175 krooni välja alates hagi esitamisest ehk alates 24.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.