← Eesti

2-10-62135/7

2-10-62135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Kohtuasja number 2-10-62135 Otsuse kuupäev Narva,

  1. veebruar 2011.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A G (seadusliku esindaja J G kaudu) hagi M G vastu elatise nõudes. Hagihind 1251 eurot. Menetlusosalised Hageja: A G (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: Jelena Gavrilova (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: M G (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2011.a / Kirjalik menetlus Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  4. Välja mõista M G (isikukood XXX, elukoht: XXX) elatis hageja A G (isikukood XXX, elukoht: XXX) kasuks tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 13.12.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
  5. Väljamõistetud elatis kanda hageja seadusliku esindaja - tema ema J G (isikukood XXX) arveldusarvele nr. XXX AS-s SEB Pank.
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 1

(3)2-10-62135
  1. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.
  2. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  3. detsembril 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja M G hageja A G isa. Hageja ja kostja ei ela koos. Hageja on J G ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
  4. J G palus mõista kostjalt välja elatis hageja A G ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, so. mitte vähem kui 139 eurot kuus alates 13.12.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, st kuni 03.03.2025.a. KOSTJA VASTUS
  5. veebruaril 2011.a esitatud vastuses teatas kostja, et kostja tunnistab haginõuet ja on nõus maksma A G ülalpidamiseks 139 eurot kuus. Kostja võtab hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
  7. Hagiavalduse juurde lisatud sünnitunnistuse järgi lapse A G vanemateks on J G ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab ema juures ja on ema ülalpidamisel ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
  8. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 esimese lause alusel alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
  9. Kostjal ei ole vaidlust lapse ema juures elamise ega lapse ülapidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 03.02.2011.a. esitatud vastuses kostja nõustus hagiga täielikult, s.o lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega (t. lk.16).
  10. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või 2
(3)2-10-62135 on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast vastavalt TsMS § 444 lg 4 kohus jätab õigeksvõtuotsusest välja kirjeldava osa, rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja alates 13.12.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 139 eurot kuus.
  1. Kuna hagi põhineb õigeksvõtul, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  3. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
  4. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.