Obsah (5)

2-10-52769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot. Hageja D K seaduslik esindaja nõuab elatist summas 179 eurot igakuuliselt hageja D K ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa. Hageja palub lapse vajadustest lähtuva elatise s.o. 179 eurot välja mõista kostjalt, kuid hageja ei ole põhjendanud, miks peab lapse ülalpidamiskohustust täitma vaid kostja, sest seadusandja on sättinud, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vaidlust ei ole, et kumbki lapsevanem ei tööta ja sissetulekut ei oma.

§ 116

lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kohus leiab, et hagi on põhistatud ja tõendatud vaid osaliselt. Hageja on märkinud, et lapse vajadused ühes kuus on 2 800 krooni ehk 178.95 eurot. Seega on kostja kui lapse ema kohustus 2

(3)2-10-52769 täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse isaga, s.o. 178.95 eurot tuleb võrdselt jagada lapse vanemate vahel s.o. 89.48 eurot, missuguses ulatuses peab kumbki lapse vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et kostja kannab tingimisi karistust ja viibib rehabilitatsioonikeskuses ei ole aluseks lapsevanema ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja D K ülalpidamiseks igakuuliselt 89.48 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 26.10.2010.a. kuni D K täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale