← Eesti

2-10-63013/5

Obsah (8)§ 187§ 338§ 32§ 363§ 3401§ 372§ 173§ 168

2-10-63013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Viru Maakohus Tamara Šabarova 04. märts 2011, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad 2

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud A A esitas

  1. detsembril 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse S A vastu elatise nõudes. Kohus jättis
  2. jaanuaril 2011 hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja ei ole tähtaegselt kohtunõudele vastanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses on rikutud olulisi vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363.

§ 338

lg 1 p 1 alusel märgitakse menetlusdokumendis menetlusosaliste nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Hagiavalduses ei ole hageja märkinud kostja elukoha aadressi. Käiguta jätmise määruses kohus selgitas hagejale, et vastavalt

§ 32lg järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

See tähendab, et hagiavaldus peab olema esitatud korrektses eesti keeles. Vastavalt

§ 363lg 1 p –l märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue.

Kui hagi ei ole esitatud korrektses ja arusaadavas keeles, et ei ole ka hagi nõue selge. Nõue peab olema arusaadav nii kohtule kui ka kostjale, kellel tuleb hagiavalduse suhtes oma seisukohta võtta.

§ 363

lg 1 p-de 2 ja 3 alusel märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendid, mis kinitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavaldusest ei selgu aga ühtegi faktilist asjaolu. Kohus selgitas hagejale, et lähtudes perekonnaseaduse § 97 p-st 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja on saanud täisealiseks, kuid hagiavalduse asjaoludest ega lisatud tõenditest ei selgu, kas hageja jätkab õppimist või mitte. Kohus märkis ka käiguta jätmises määruses, et hagejal on võimalik pöörduda advokaadi poole või taotleda riigilt õigusabi. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt

§ 3401

lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 372

lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt

§ 372

lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist uue hagiavaldusega, mis on koostatud korrektses eesti keeles ning vastavalt

nõuetele. Menetluskulud Vastavalt

§ 173lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse 2

(2)menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastan digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.