) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib muinsuskaitseseadus riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.
lg 1 sätestab, et muinsuskaitsealaks võidakse tunnistada kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala selle seaduse tähenduses koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku. Muinsuskaitsealaks tunnistamine toimub Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega, milles sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid ning märgitakse esmakordne muinsuskaitse alla võtmise aeg (
lg 1).
lg 2 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikoguga kooskõlastatud muinsuskaitseala põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Põhimääruses nähakse käesoleva seaduse alusel ette muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus.
tulenevalt on valla- ja linnavalitsuse ülesandeks muinsuskaitse korraldamisel muu hulgas täita muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid nõudeid. Vabariigi Valitsuse 20.05.2003.a. määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ § 3 lg 2 tulenevalt asub Trepi tänav ja Nõelasilma värav vanalinna muinsuskaitsealas. Viidatud määruse § 6 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala eesmärk muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitsealal kujundatavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja temale avanevate kaugning sisevaadete säilitamine.
lg 1 kohaselt võib mälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. 22.07.2007 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa nr 26114 Trepi tänava ja Harju tänava haljasala II etapi ehitustegevuseks. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti koostamisel lähtuti arhitektuuriajaloolase Liivi Künnapu koostatud muinsuskaitselistest eritingimustest „Tallinna vanalinna kvartali nr 37 ida- ja kagupoolse ala projekteerimiseks haljasalaks ning Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamiseks“. Eritingimuste kohaselt on projektiga ette nähtud määrata 9.märtsi 1944 pommitamise mälestusmärgi asukoht ning taastada Nõelasilm Trepi tänava lõpus.Eritingimuste p 6 kohaselt tuleb Trepi tänav taastada ( välja kaevata) ja eksponeerida kui planeeritava haljasala põhjapoolne piir. Samas eritingimuste p.6 on leitud, et Nõelasilma ei saa taastada ilma Trepi tänavaseina taastamiseta. Trepi tänava hooneteseinad ja tänava lääneotsas, Niguliste kiriku krundi piiril asunud Nõelasilma müürid tuleb arheoloogiliselt välja kaevata, konserveerida ja kujundada 9.märtsi memoriaaliks. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Trepi tänaval ja Nõelasilma väraval on ajalooline, arhitektuuriline, linnaehituslik ja kultuurilooline väärtus.Seega Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamine on olnud kooskõlas Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitse eesmärkidega ja muinsuskaitseseadusega ning toimus avalikes huvides. 19.Teostatud väljakaevamistega kaasnes Harju 30 kinnistu varisemisoht. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-1730 on leitud, et tugimüüri rajamine oli möödapääsmatu ning rajatud tugimüür on sobiv ja piisav selleks, et kompenseerida Harju tn 30 kinnistu maapõuetoe vähenemine seoses Trepi tänava väljakaevamisega. Sellisele järelduse tegemisel on lisaks eespooltoodule arvestatud haldusasjas nr 3-07-1730 esitatud ekspertarvamusega Tallinnas Trepi tänaval paikneva Nõelasilma värava juures pinnase tugimüüride vajalikkusest, millega on tõendamist leidnud, et müüride konserveerimine betoonseina rajamisega on teostatud muinsuskaitsealuse ehitise säilitamiseks ning võimalikest varingutest tingitud ohu vältimiseks. Sellise ohu olemasolu tõendavad ka olukorra fikseerimiseks tehtud fotod (haldusasjas 3-07-1730 tl 132-133) . Viidatud haldusasjas esitatud 4 dokumentidest tulenevalt oli ette nähtud OÜ Uranos ja Tallinna linna kinnistute vahel paikneva müüri kogu pikkuses konserveerimine. Seda järeldust ümberlükkavaid tõendeid käesolevas haldusasjas esitatud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-07-1730 tuvastanud, et müür kinnistu piiril ei saa oluliselt kahjustada kinnistu senist kasutusotstarvet ega muuta kinnistu kasutamist võimatuks. Eriti arvestades asjaolu, et vähemalt osaliselt on tegemist omaaegse Harju tn 30 hoonestusest säilinud seinaga, mis tuli väljakaevamise käigus esile. Sealjuures on väljakaevamistööde tegemisel arvestatud ka AÕS § 146 lg-st 2 tuleneva nõudega, et maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnistu kaotaks vajaliku maapõuetoe, välja arvatud juhul, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Asjaolu, et müür ulatub üle kaebuse esitaja kinnistu maapinna, mis on vastustaja selgitusel vajalik turvalisuse tagamiseks, ei tähenda, et tegemist ei ole varisemisohu kõrvaldamiseks rajatud tugimüüriga. Seega Trepi tänavat ääristav müür ning Nõelasilma värava üks tugimüüridest on osaliselt Harju tn 30 kinnistul ning ülejäänud osa müürist paikneb Tallinna linnale kuuluval kinnistul. AÕS § 151 tulenevalt on juhul, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, asi naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. AÕS § 68 lg 2 tulenevalt võivad olla omaniku õigused kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Kuna tugimüüri näol on tegemist maapõue toe paigaldamisega,milleks esines seadusest tulenev alus, on põhjendatud vastustaja seisukoht omaniku õiguste seaduslike kitsenduste tulenemisest AÕS § 146 lg-st 2. 20.Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, et
lg 2 reguleerib mälestisega seonduvat ning et mälestiseks muinsuskaitseseaduse tähenduses on ainult vastava korra kohaselt mälestiseks kuulutatud ehitis, milleks Trepi tänav ja Nõelasilma värav ei ole. Seega
Eeltoodu ei tähenda, et omaniku õiguste seaduslikud kitsendused käesoleval juhul puuduvad. Põhjendatud on vastustaja seisukoht lisaks AÕS § 146 lg-le 2 seaduslike kitsenduste tulenemine antud juhul muinsuskaitseseadusest ja Vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest. Lisaks eespooltoodud muinsuskaitseala eesmärgile on sama määruse nr 155 § 6 lg 2 punktide 1, 2 , 6 ja 8 kohaselt kaitse eesmärgiks, millest muinsuskaitsealal juhindutakse ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (tänavaruumid, väljakud, siseõued, läbikäigud, säilinud muldkindlustused, pargid ja puiesteed jms) säilitamine ja hävinud oluliste osade taastamine(p.1); ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms) järgimine ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel ( p 2);arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine( p 6); kultuurikihist leitud ja säilitamist väärivate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide eksponeerimine(p8). Kohus on eespool viidanud
lg 1, mille kohaselt reguleerib muinsuskaitseseadus riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel, samuti linnavalitsuse poolt
tuleneva ülesandena muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevate nõuete täitmist.
lg 2 kohaselt kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis, tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused.
lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala selle seaduse tähenduses koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku.
lg 2 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikoguga kooskõlastatud muinsuskaitseala põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Põhimääruses nähakse käesoleva seaduse alusel ette muinsuskaitsealal ning 5 selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus.Kaitse eesmärkideks, millest muinsuskaitsealal juhindutakse, on mitte ainult ajalooliste ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide säilitamine ja taastamine, vaid ka eksponeerimine. Kaebuse esitaja on leidnud, et AÕS § 68 lg 2 kohased kitsendused omandi kasutamiseks ei saa mingil juhul tuleneda vastustaja poolt muu hulgas viidatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest kui seaduse alamaktist. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-41-06 leidnud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Omandiõiguse piiranguid võib seada üksnes formaalse seadusega või seaduses sisalduva ja eelnimetatud nõuetele vastava volitusnormi alusel, aga mitte otse kohaliku omavalitsuse üldaktiga. See nõue on suunatud sellele, et omandiõiguse piirangute seadmisel arvestataks kogu riigi territooriumil ühesuguste kriteeriumidega. Võrdse kohtlemise ja ühetaolisuse põhimõttega oleks vastuolus see, kui omandiõiguse kaitse oleks riigi erinevates piirkondades ebaühtlaselt tagatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuginevalt ainuüksi asjaolule, et tegemist on
sisalduva volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega põhjendatud väide, et vastustajal puudus õigus väljastada kasutusluba ilma kaebuse esitaja nõusolekuta, viidates sealjuures seadusest alamalseisvale aktile. 21.Ehitusseaduse ajavahemikul 26.03.2007 - 01.01.2008 kehtinud redaktsiooni § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Trepi tänav ning Nõelasilma värav,mille kasutamise otstarbeks on jalakäijate tänav, paiknevad Tallinna linnale kuuluva Harju tänava teemaa kinnistul ning sellisel kasutamisotstarbel on Trepi tänavale taotletud ka kasutusluba. Arvestades, et muinsuskaitsealal paiknevate ajaloolist, arhitektuurilist, linnaehituslikku ning kultuuriloolist väärtust omavate ehitiste säilimine ja eksponeerimine on kohaliku omavalitsuse ülesandeks, sealjuures oli seoses avalikust huvist tuleneva Trepi tänava väljakaevamisega tugimüüri rajamine möödapääsmatu ning AÕS § 146 lg 2 sätestatud nõudest tulenevalt rajatud tugimüüri näol on tegemist piirirajatisega,mis AÕS § 151 kohaselt on naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest, ei saa Trepi tänavale väljastatud kasutusluba rikkuda kaebuse esitaja subjektiivset õigust tema omandis olevat asja vabalt ja omal äranägemisel käsutada. V MENETLUSKULUD 22.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Amet HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.