2-10-10764/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 28.01.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-10-10764 I G hagi S P vastu elatise nõudes Hageja: I G (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja Vassili K Kostja: S P (isikukood xxx elukoht: xxx) Kostja esindaja Jelena M Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2010 Tsiviilasja hind 1265,49 eurot Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista S Plt (isikukood xxx) igakuine elatis tütre AP (isikukood XXX) ülalpidamiseks 140,61 eurot (2200 krooni) kuus alates kuni A täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni lapse ema I G (isikukood XXX) kasuks. S P poolt sellel perioodil makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.03.2010.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise tütre AP ülalpidamiseks 3175 krooni , millele lisandub tulumaks 21%, kokku 3 840,- krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Tõele ei vasta hageja kinnitused selle kohta, et kostja ei toeta oma tütart materiaalselt. Peale abielusuhete lõppemist leppisid pooled kokku, et kostja tasub hageja pangakontole tütre ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ja tasub lisaks tütre lasteaia arved ja hageja eest kostjalt saadavalt tulult tulumaksu. Kostja täitis täpselt saavutatud kokkulepet. 2010.aasta veebruaris teatas hageja kostjale, et soovib ise tasuda tütre lasteaia arved ja tahab saada selleks kostjalt raha, Sellepärast maksabki kostja alates 2010.aasta veebruarist tütre ülalpidamiseks 2200,00 krooni kuus. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kuni 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 101 lg1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja töötab TÜ-s L kingsepp-võtmevalmistajana. Kostja palk on 4350,00 krooni kuus. (L TÜ tõend nr. T-3-24.05.2010, toimiku lk. 150) Kostjal puudub oma elamispind, tal puudub võimalus üürida elamispinda ja sellepärast ta elab töökohas abiruumis. Kostja on nõus maksma elatusraha 2200,- krooni kuus tütre ülalpidamiseks, kuid tal puudub võimalus maksta suuremat summat. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 6 500,00 krooni. Lapsele tehtavad kulutused kuus summas 6505 krooni on hageja poolt tõendamata. Hageja on esitanud kahe talvekuu kommunaalkulude arved, , paar Jyski ja Lindex i arvet, ühe 2009.a. reisipaleti arve, 2 Eesti Energia ja Starmani arvet, millega ei ole tõendatud , et lapsele kulub kuus lasteaiale 1000 krooni, toiduks 1000 krooni, garderoobikaupadele 600 krooni, eluasemekuludeks 1300 krooni igakuiselt, rohtudele 700 krooni, koduhoolduseks 500 krooni, isikliku hügieenile 400 krooni, mängude ja õppeasjadele 550,- krooni, muud maksed 300 krooni, kokku 6 350,- krooni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 1 kohaselt ei maksustata elatist tulumaksuga alates 01.01.2011.a., mistõttu kohus mõistab kostjalt välja elatise ilma tulumaksuta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas TsMS § 1239 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadava summa. Seega on hagihind 1265,49 eurot Maie Seppo kohtunik 2