lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
kohaselt menetleb kohus asja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. AH ja VL juhatusest tagasikutsumine ei riiva kohtu hinnangul hageja seadusega kaitstud õigusi, mistõttu kohus jätab hageja nõude nimetatud osas läbi vaatamata. Järgnevaga analüüsib kohus otsuse tühisuse problemaatikat, käsitledes otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet alternatiivnõudena. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. MTÜS § 28 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmeks määramiseks vajalik tema nõusolek. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus selline tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sätte lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Ükski TsÜS § 68 lg 3 loetletud asjaolu kohtu hinnangul tuvastamist ei leidnud. Hageja hääletas otsusele, millega ta juhatusse valiti, vastu, sellega oma seisukohta üheselt mõistetavalt väljendades. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et MTÜS § 28 lg 1 eeldab juhatuse liikme kandidaadi otsese tahteavalduse eelnevat väljaselgitamist. MTÜS § 28 lg 1 on kaitsenorm tagamaks õiguskindlust ning vältimaks olukorda, kus mittetulundusühing muutub juhitamatuks, sest TsÜS-s § 34 sätestatud esindusõiguse regulatsiooni on eiratud. MTÜS § 28 lg 1 eesmärk on, et juhatusse saaksid valitud need isikud, kes soovivad valituks saada. Analüüsitu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja tahteavaldus tema juhatusse valimiseks puudus. Seega rikub üldkoosoleku otsus, millega hageja juhatusse valiti, seaduses sätestatud keeldu, tuues kaasa õigusliku olukorra, kus mittetulundusühingu võlausaldajate huvid ei ole tagataud. Samuti tekib olukord, kus kolmandatele isikutele (avalikkusele) antakse ebaõige informatsioon mittetulundusühingu esindusõiguse osas. Hinnanguliselt on üldkoosoleku otsus ka heade kommetega vastuolus, omades asjas kõrvaltähendust, sest otsus on seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu juba niigi tühine. Seega kuulub hagi rahuldamisele, ning otsus, millega hageja ilma tema nõusolekuta kostja juhatusse valiti, on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kehtetuks tunnistamise nõue on seega alternatiivnõue, jäädes kõrvale . Täiendavalt kohus märgib, et ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, oma olemuselt oli vaidlus õiguslik. Hageja faktiväited (otsusele vastu hääletamine) on tuvastatud kostja omaksvõtu kaudu.
Antud juhul kostja. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. KOHTUNIK EPP HAABSAAR
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.