Vastutusotsusega kohustati T.K.it tasuma maksuvõlga summas 1 510 991 krooni (toimiku lk. 2-35). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
lg 1, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Seega annab
maksuhaldurile erandkorras võimaluse vajaliku täitetoimingu sooritamiseks juba enne maksumaksja rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist.
lõike 1 punktides 1-51 sätestatud maksuhalduri täitetoiminguks on ka hüpoteegi seadmise taotlemine kinnisasjale.
lg-st 1 järelduvalt saab halduskohus oma vastava määruse resolutsioonis otsustada loa andmise täitetoiminguks. Käesoleval juhul andis loa hüpoteegi taotlemiseks Tallinna Ringkonnakohus. Hüpoteegi seadmine kaebuse esitaja kinnistule on sissenõudmismenetlus, mis ei ole seotud T.K.ile tehtud vastutusotsuse õiguspärasusega ega saa selle õiguspärasust kuidagi mõjutada. Seega on vastutusotsus õiguspärane ja motiveeritud. Maksuhaldur on igati järginud menetlusnõudeid ning põhjendanud vastutusotsuses olevaid järeldusi. Samuti on vaidlustatud vastutusotsus antud õiguslikel alustel, seaduslik ning puuduvad alused selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 järgi teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks isikuks on
lg 1 järgi ka äriühingu seaduslik esindaja.
lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Vaidlus puudub selle üle, et Kastani Investeeringud OÜ juhatuse liikmeks oli alates 26.05.2004 kuni 24.04.2008 kaebuse esitaja. Kastani Investeeringud OÜ maksuvõlg perioodil
§-s 8 sätestatud seadusliku esindaja kohustuste tahtliku rikkumise. Kohus nõustub selle seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata. 11.
lg 5 sätestab: „ /…/ Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ Seega võimaldab
maksuhalduril koostada äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse vaid eeldusel, et 1) äriühingult ei ole kolme kuu jooksul sissenõudmise alustamisest õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda või 2) välja on kuulutatud äriühingu pankrot. Kaebuse esitaja suhtes on vastutusotsus koostatud seoses esimese eelduse täitumisega. Kuna eeldused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, ei ole vastutusotsuse koostamiseks maksuhalduril vajalik ära oodata äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamist. Vastutusotsuse koostamiseks piisab sellest, kui maksuvõla sissenõudmine on osutunud kolme kuu jooksul sissenõudmise alustamisest võimatuks.
lg 1 p 6 võimaldab maksuhalduril pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seaduse või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Haldusasjas kogutud tõenditest ilmneb, et juba 14.02.2008 tegi maksuhaldur kõigile Eestis asuvatele pankadele ning välismaiste pankade filiaalidele korraldused Kastani Investeeringud OÜ pangakontode arestimiseks maksuvõla sundtäitmiseks, mis paraku tulemusi ei andnud. 24.08.2009 esitas maksuhaldur kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et ka kohtutäitur Kaire Põltsil ei ole kuni käesoleva ajani õnnestunud Kastani Investeeringud OÜ-lt (likvideerimisel) maksuvõlga sisse nõuda. Vastutusotsus on koostatud 01.12.2009, seega pärast 3 kuu möödumist kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse esitamist. Sellega on kaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse koostamise eeldus täidetud ning asjas ei oma enam tähtsust küsimus sellest, kas või millal esitab äriühingu likvideerija kohtule pankrotiavalduse ning äriühingu pankrot välja kuulutatakse. 4 12.
lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud: 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud. Lisaks eeltoodule on Riigikohtu halduskolleegium 4. detsembri 2009. a otsuses asjas nr. 3-3-1-75-09 leidnud, et kui maksuhaldur soovib rakendada
lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuse lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima (otsuse p 11). Eeltoodud, vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Seega oli maksuhaldur õigustatud koostama kaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et haldusasjas 3-09-2068 toimunud maksuhaldurile loa andmise menetlus kaebuse esitaja suhtes
lõike 1 punktides 1 kuni 5¹ sätestatud täitetoimingute sooritamiseks ei mõjuta vastutusotsuse üle peetavat kohtuvaidlust, mis toimub eeltoodud loa andmise menetlusest sõltumatult. Täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei takista halduskohtu poolt täitetoiminguteks loa andmise määruse ringkonnakohtus vaidlustamine maksuhalduril vastutusotsuse koostamist ning loa andmise määruse üle ringkonnakohtus peetav kohtuvaidlus ei takista ka esimese astme kohtul vastutusotsuse seaduslikkuse kontrollimist. Käesoleval juhul on siiski ka loamenetluses tehtud lõplik lahend jõustunud. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.