3-09-1920 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,
- juunil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja L. O ja tema esindaja A. O vastustaja, Kihnu Vallavalitsuse esindaja Enno Kaare ja kolmanda isikuna kaasatud O O osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
- 2010.a. L. O tühistamiskaebust Kihnu Vallavalitsuse 18.08.2009.a. korraldusele nr 126 „Ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek”. Vaidlustatud korraldusega esitati L. Oile piiride kulgemise ettepanek temale kuuluvate ehitiste (elamu-laut, saun-laut, kuur, ait-garaaž, kelder, kaev) juurde vastavalt 16.12.1996.a. avaldusele ostueesõigusega erastatava 9,6 ha suuruse maaüksuse, kohaaadressiga Pärnu maakond, Kihnu vald, Linaküla küla, Kalmu, kohta. Korralduses märgiti, et ostueesõigusega erastatava maa piirid on määratud Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007.a. otsusega nr 60 kinnitatud Kalmu maakorralduskava alusel ning ka ettepanek ise esitatakse Kalmu maakorralduskava plaanil. Kaebuses talle esitatud piiride kulgemise ettepanekule L. O leidis, et on piirid tehtud halvasti, arvestamata looduses olevaid vanu kiviaedu või kraave, heinamaast siilusid ära lõigates (jäävad väga halvad masinaga raskelt haritavad kohad) kusjuures kõige hullem piir on kavandatud talu õue alla, olles seal viidud läbi marjapõõsaste ja õuna- ning teiste mitmeid aastaid tagasi istutatud viljapuude vahelt, nii et osa neist jääb (Pile) tagastatavale maale. Kaebaja nendib, et piirid on tehtud „liiga ukse alla”, rikkudes niiviisi tema õigust talumajas elada, aianduse ja loomapidamisega tegelda ja selle korraldusega nr 126 tahetakse talle peale suruda neid piire, mis sisalduvad Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007.a. otsusega nr 60 kinnitatud Kalmu maakorralduskavas ning mis on samuti tema poolt 02.01.2007.a. Kihnu vallale saadetud kirjaga vaidlustatud. Mis puutub väljaspool õueala olevaid piire, siis pole seal järgitud vana kraavi loodusliku piirina, mistõttu on suurendatud Pile tagastatavat maad juba tagastatud naabermaa arvelt. Kaebaja soovib piiride nihutamist – piiri kaugemale viimist maja ümbrusest, selle õuealalt, et piir ei poolitaks enam viljapuu-aeda. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Kihnu Vallavalitsuse kirjalikus seletuses märgitakse, et L. O on Linaküla külas asuvate Kalmu hoonete omanik, olles 16.12.1996 esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuna Kalmu 59 maa tagastamise õigustatud subjekt ja Kalmu hoonete omanik ei olnud aastate jooksul maa jagamises kokku leppinud, algatati Kihnu Vallavalitsuse 25.11.2004 taotluse alusel Pärnu maavanema 15.12.2004 korraldusega nr 790-m Kalmu maakorralduskava koostamine. Kava kinnitati Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsusega nr
- Maakorralduskavaga broneeriti taotletud mahus ostueesõigusega erastatav maa vastavuses Maareformi seadusega. Vaidlustatud Kihnu Vallavalitsuse korralduse nr 126 põhiliseks eesmärgiks oli määrata kaebajale tähtaeg maa ostueesõigusega erastamisel toimingute tegemiseks. Kaebaja aga saatis 26.08.2009.a. vallavalitsusele kirja, milles asus seisukohale nagu tahaks vallavalitsus hakata uusi piire määrama mispeale vallavalitsus selgitas, et võrreldes maakorralduskavaga on võimalik piire muuta üksnes juhul, kui kaebaja ei soovi maad erastada kogu temale maakorralduskavaga reserveeritud maa ulatuses, s.t soovib erastada vähem maad. Piiride kulgemise ettepanek on esitatud õigusjõus oleva maakorralduskava alusel, mis on HMS § 60 lõike 2 kohaselt täitmiseks igaühele, sealhulgas ka Kihnu Vallavalitsusele. Täiendavalt vastuseks kaebuses sisalduvatele seisukohtadele tõi vallavalitsus esile järgmist: P I maatüki ja Kalmu I maatüki vahel ei ole olnud mingisugust „ajaloolist piiri” – see oli kõik üks Kalmu 59 maaüksus; Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” § 6 lõike 1 kohaselt ei ole katastrimõõdistamisel piirisihtide rajamine kohustuslik, sama paragrahvi
- lõike kohaselt ei rajata piirisihte hoiumetsades. Kihnu metsad kuuluvad kõik hoiumetsade kategooriasse. Piirisihtide rajamise asemel, eriti kui need kulgevad mööda endisi kraave, mille kaldad on tihedalt täis kasvanud, võib rajada kitsamaid mõõdistamiseks vajalikke visiire, mis võivad paikneda piiridest eemal. Kolmanda isikuna kaasatud J P leiab oma vastuses, et õunapuud, mis piiride kulgemise ettepanekuga kaasnevalt väidetavalt jäävat tagastatavale maale, ongi tema istutatud ja satuvad seega nüüd õige omaniku kätte tagasi ning marjapõõsad, kui neid sarnane oht ähvardab, on kiiresti ümberistutatavad. Ta palub jätta kaebuse rahuldamata. Õ Pi arvates on vald püüdnud omalt teha kõik, et saaks rahuldatud nii tagastatavate maade omanik E Pi kui Kalmu talu ostnud L. O – selleks leiti erastamiseks vabu maid, mida pakuti L. Oile kelle arvates aga ainuke õige variant on saada endale osa E. Pi 2 maadest. Kihnu Vallavalitsuse otsuse tagastada talle 25 ha asemel 23,6 ha kiitis E. P heaks. Kohtuistungil osalenud A. O arvates on kehtiv maakorralduskava kõlbulik ning kaebaja võiks taotletava maa ära erastada. Kohtu seisukoht L. Oi esitatud kaebuse lahendamisel Kihnu Vallavalitsuse 18.08.2009.a. korraldusele nr 126 „Ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek” tuleb esmajoones arvestada vaidlustatud ettepaneku põhinemist kinnitatud maakorralduskaval. Maakorraldusseaduse § 341 lg-st 1 ja 34 lg-st 6 tuleneb, et vallavolikogu otsusega kui haldusaktiga kinnitatud maakorralduskava on maa tagastamise ja ostueesõigusega edasises menetluses kohustuslik ning juhul, kui ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt ei nõustu maa erastamisega ümberkruntimiskavas määratud viisil, tuleb tal vaidlustada vallavolikogu otsus, millega ümberkruntimiskava kinnitati. Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsuse nr 60 p-ga 1 kinnitati Kihnu Vallavalitsuse 01.10.2007 korraldusega r 139 vastu võetud Kalmu maakorralduskava. Otsuse kohaselt esitasid L. O ja A. O maakorralduskava avaliku väljapaneku kestel oktoobris 2007 maakorralduskavas moodustatavate piiride muutmise avalduse, mis jäeti Kihnu Vallavalitsuse 06.12.2007 korraldusega nr 162 rahuldamata ja maakorralduskava esitati kinnitamiseks volikogule. Korralduse p-s 2 selgitati, et otsust on võimalik vaidlustada esitades otsuse teatavakstegemisest kahe kuu jooksul kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale Halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras või vaide 30 päeva jooksul Kihnu vallavolikogule Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. L. O 20.10.2009 esitatud taotluse ennistada Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 tühistamiseks esitatud kaebuse tähtaeg jätsid kohtud rahuldamata. 30.03.2010 tehtud määruses asjas nr 3-09-2479 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et isegi kui käsitleda A. O 02.01.2008 koostatud pöördumist Kihnu Vallavalitsuse poole kaebaja vaidena, ei saa väita, et vaie oleks käesoleva ajani lahendamata, sest Kihnu Vallavalitsus on sellele pöördumisele vastanud 02.02.2008, selgitades vajadust pöörduda kohtu poole, kui leitakse, et pöörduja õigusi on maakorralduskavaga rikutud. Seega on käesolevaks ajaks kujunenud olukord, kus L. O poolt vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku väidetav õigusvastasus ei oma enam vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna see põhineb maakorralduskaval, mis kinnitatuna Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsuse nr 60 p-ga 1 kehtib käesoleva ajani ja selle vaidlustamise tähtajad on möödunud. Kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HKMS § 60 lg 1) vaatamata haldusakti väidetaval õigusvastasusele ehk teiste sõnadega, kohalikul omavalitsusel ei olnud õigustki teha L. Oile teistsugust, maakorralduskavaga ebakõlas olevat piiride kulgemise ettepanekut. Neil asjaoludel puudub vajadus käsitleda L. O kaebuses tõstatatud küsimusi sisulisest küljest. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus o t s u s t a s:
- Jätta L. O kaebus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.