KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-47 Haldusasi OÜ Primus PR kaebus Maksu-

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

2. oktoobril 2007 alustati kriminaalasja nr 07930000146 menetlust karistusseadustiku § 386 lg 2 tunnustel selles, et OÜ Primus PR on esitanud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele maksustamisperioodide 01.01.2004 – 31.03.2006 kohta käibe-, tuli- ja sotsiaalmaksu-deklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena on riigieelarvesse jäänud 1 laekumata 3 622 244 krooni. Kõnealune kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
3. mai 2009 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 207 lg 7 alusel. Määrusega pandi OÜ-le Primus PR KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ettenähtust vähem tasutud käibemaksu 1 173 197 krooni ja tulumaksu 2 449 047 krooni.
5. novembril 2009 esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus OÜ-le Primus PR intressinõude nr 13-3/10087, kohustades viimast tasumata maksusummadelt tasumisele kuuluvat intressi 2 919 103 krooni. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb OÜ Primus PR Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
7. novembri 2009 intressinõude nr 13-3/10087 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et intressinõue on õigusvastane esiteks seetõttu, et intressi kui kõrvalkohustuse eelduseks olevat põhikohustust (maksukohustust) ei ole seaduses ettenähtud viisil kindlaks määratud ning teiseks seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamisel määruses intresse välja ei mõistetud. Kaebuse esitaja leiab, et maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 82, § 88 lõikest 1, § 92 lõikest 1 ja § 95 lõikest 1 tuleneb, et käibemaksu ja tulumaksukohustus kajastuvad korrektselt kas maksumaksja esitatud deklaratsioonides või maksuhalduri poolt tehtud maksuotsuses. Seejuures viitab kaebuse esitaja ka Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-91-08, kus leiti, et siduvalt saab maksukohustuse kindlaks määrata vaid MKS § 95 nõuetele vastava maksuotsusega. Kaebuse esitaja selgitab, et talle ei ole maksuotsust tehtud ning seega tuleb õigeks lugeda esitatud deklaratsioonides kajastatud andmed. Kaebuse esitaja leiab, et prokuratuuri määrus, millega kriminaalmenetluse lõpetati, et käsitletav maksuotsusena, kuna seda pole andnud maksuhaldur ning see ei vasta MKS §-des 95 ja 46 sätestatud maksukohustuse määramiseks vajaliku haldusakti tunnustele.
8. Maksuhalduri seisukohale, et kaebuse esitajale on maksusumma siduvalt määratud, vaidleb kaebuse esitaja kaebuse täienduses vastu. Viidates Riigikohtu otsustele ( nr 3-1-1-60-07 p. 38), nr 3-1-1-73-09 (p 11), nr 3-2-1-25-06 (p. 11) ja nr 3-3-1-91-08 (p 2), leiab kaebuse esitaja, maksuhaldur ei saa esitada maksunõuet tsiviilhagina kriminaalmenetluses, maksunõue tuleb alati esitada maksumenetluses ning maksukohustuse saab siduvalt kindlaks määrata vaid haldusaktiga. Kaebuse esitaja leiab, et maksukohustuse määramine maksuotsusega vajalik ka seetõttu, et maksuotsuse andmisega tagatakse maksumaksja õigus vaidlustada võimalikke rikkumisi maksumenetluses. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamine ja maksuotsuse vaidlustamine ei ole oma olemuselt samad.
9. Kaebuse täienduses tõi kaebuse esitaja välja sellegi, et käesolevas kohtumenetluses esitatud maksuarvestuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, kuna sellest ei selgu, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ning see ei vasta seega MKS § 95 ja § 46 sätestatud tunnustele. Kaebuse esitaja märgib, et maksuarvestus on üles ehitatud eeldusele, et kaebuse esitajale on esitatud fiktiivseid arveid, ent samas ei antud haldusakti, mis sellist väidet põhjendaks. Samuti märgib vastustaja, et kõnealune maksuarvestus esitati kaebuse esitajale alles käesolevas kohtumenetluses.
10. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohane viidata Riigikohtu otsusele 3-3-1-68-09 (nn. Plasmeti kohtuasi), kuna selles kohtulahendis käsitletud juhtum erines 2 käesolevast selle poolest, et Plasmet tasus kriminaalmenetluse määruses näidatud summad
11. aasta juulikuu deklaratsioonides, mispeale tegi maksuhaldur maksuotsuse, kus leidis, et Plasmet on deklareerinud tasumisele kuuluvad summa valel maksustamisperioodil ning määras, et õiged perioodid on 2004.a. detsember ja 2005.a. jaanuar kuni september. Kaebuse esitaja rõhutab, et erinevalt Plasmetist ei ole OÜ Primus PR riigile tasutud summasid maksudeklaratsioonides deklareerinud ning talle ei ole maksuotsust koostatud. Teiseks toob kaebuse esitaja välja selle, et Plasmeti kriminaalasjas tunnistasid Plasmet ja tema juhatuse liige ennast täielikult süüdi ning kahetsesid toimepandud tegu, samas kui OÜ Primus PR ega tema juhatuse liige ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ Primus PR poolne kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumine oli pragmaatiline ja praktiline otsustus, ent sellega ei ole Primus PR end süüdi tunnistanud ega tunnistanud sedagi, et tema poolt esitatud maksudeklaratsioonid oleks olnud valed. Ka märgib kaebuse esitaja, et kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumisel ei analüüsinud ta seda, kas prokuratuuri määruses näidatud kokkuleppeliselt tasutava summa arvutusmetoodika on õige, milliseid maksuseaduste sätteid on summa arvutamisel rakendatud ning kas neid on rakendatud õigesti jne.
12. Teiseks leib kaebuse esitaja, et intressinõue on õigusvastane ka seetõttu, et intressinõue esitati juba kriminaalmenetluses, ent kriminaalmenetluse lõpetamisel lahendas prokurör tsiviilhagi selliselt, et tasumisele kuulus vaid põhisumma ning see ei kuulunud tasumisele mitte isiku poolt, kelle märkis tsiviilhagis MTA (so Priit Riimi poolt), vaid see kuulus tasumisele OÜ Primus PR poolt. Kaebuse esitaja hinnangul tähendab see, et prokurör jättis rahuldamata tsiviilhagi intresside osas, kusjuures maksuhaldur seda vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et kui tsiviilhagis oli nõue intresside tasumiseks esitatud, kuid intressid jäeti kriminaalmenetluse lõpetamisel välja mõistmata, siis on võimalikud ainult kaks õiguslikku lähenemist. Esimene neist oleks asuda seisukohale, et rahalise nõude, mis on kriminaalmenetluses esitatud ja jäänud rahuldamata, uuesti esitamine on vastuolus TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestatuga. Teine lähenemine oleks tõdeda, et intressi nõudmine on kriminaalmenetluse väliselt siiski võimalik, sest kriminaalmenetlus ja maksumenetlus võivad toimuda paralleelselt, ent sellisel juhul peaks intressi nõudmine peab toimuma kooskõlas maksumenetluse sätetega, st enne intressi nõudmist tuleb maksusumma kooskõlas maksumenetluse sätetega määrata, mis käesoleval juhul on tegemata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et OÜ Primus PR kaebus ei ole põhjendatud ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega on kaebuse esitaja ise avaldanud soovi riigile tasumata jäänud maksusummade tasumiseks ning sellest tulenevat kohustati prokuratuuri määrusega teda tasuma Maksu- ja Tolliametile ettenähtust vähem tasutud käibemaksu ja tulumaksu summad. Vastustaja hinnangul on nimetatud kohustuse panemine OÜ-le Primus PR käsitletav põhinõudena, mis kaebuse esitaja poolt jäi tähtaegselt tasumata ning kaebaja pidi teadma, et nimetatult summadelt tuleb MKS § 115 lg 1 kohaselt arvestada ja tasuda intressi. Oma seisukoha kinnituseks viitab vastustaja Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-09 punktile
14. Vastustaja rõhutab, et viidatud asjas pandi OÜ-le Plasmet pandi samuti kohustus tasuda riigile tähtaegselt tasumata maksusummad kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, kusjuures OÜ Plasmet ei deklareerinud maksusummasid tegeliku maksukohustuse tekkimise perioodil ilmse sooviga vältida põhinõudele lisanduvat intressikohustust ning seetõttu oli maksuhaldur kohustatud koostama maksuotsuse maksuarvestuse korrigeerimiseks. 3
15. Vastustaja leiab, et prokuratuuri määrusega väljamõistetud summad on käsitletavad riigile tähtaegselt tasumata jäänud maksusummadena ning viitab Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-09 punktile
16. Vastustaja väitel esitas OÜ Primus PR esitas deklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi riigil osa maksutulust saamata ning sellest tulenevalt tekkis kaebajal maksuvõlg.
17. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega rahuldati tsiviilhagi üksnes põhinõude osas ning intressid jäeti välja mõistmata. Vastustaja selgitab, et intressi tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, kusjuures MKS § 115 lõikest 1 tuleneb maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi ning MKS § 115 lõikest 3 tuleneb, et maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega kohe ka kõrvalkohustuse täitmise nõue või teha seda hiljem. Sellest järeldab vastustaja, et maksuhaldur võib kõrvalkohustuse täitmist jälgida ja intressi arvestada ning vajadusel intressinõude esitada ka pärast tsiviilhagi esitamist. Samuti leiab vastustaja, et käesoleva vaidluse lahendamisel on asjakohatud väited OÜ Primus PR ja tema juhatuse liikmete süü mittetunnistamise kohta, kuna süü olemasolu ei mõjuta kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et OÜ Primus PR kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud intressinõue tühistada. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes toimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on kaebuse esitaja jaoks siduvalt kindlaks määratud küll maksukohustuse suurus ning tuvastatud on ka see, et maksusummad on tähtaegselt tasumata jäetud, ent tähtajaks tasumata maksusummadelt intressi arvestamine ei ole võimalik seetõttu, et kindlaks on määramata, milliseks tähtajaks oleks mingi konkreetne osa tasumisele kuulunud 3 622 244 krooni suurusest maksusummast tasuda. Teisisõnu ei ole kaebuse esitaja jaoks siduvalt kindlaks määratud, millisest päevast alates tuleks intressi arvestamist alustada.
19. Esmalt tõusetub käesolevas vaidluses küsimus, milline õiguslik tähendus on isiku maksukohustuse seisukohast prokuröri poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 alusel tehtud määrusel, millega on muuhulgas KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud isikule kohustus tasuda ettenähtust vähem tasutud [...] käibemaksu summa [...] ja tulumaksu summa, [...] milline kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole [...]. Maksekorraldusele märkida [...] selgitus käibeja tulumaks perioodi jaanuar 2004.a kuni märts 2006.a eest.
20. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 2 kohaselt tekib isiku maksukohustus seadusega sätestatud tingimuste saabumisel kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. Käesolevas asjas on vaidluse all juriidilise isiku käibe- ja tulumaksukohustus, millest mõlemad tekivad vastavalt tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses sätestatud teokoosseisude täitmisel ning nende tekkimine ei ole seotud maksuhalduri haldusakti andmisega. Nii maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamisega kui ka maksuhalduri koostatava maksuotsusega üksnes fikseeritakse seaduse alusel tekkinud maksukohustus – deklaratsiooni esitamine ega maksuotsuse tegemine maksukohustust iseenesest ei tekita.
21. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu saaks kehtivast käibe- ja tulumaksukohustusest rääkida üksnes juhul kui see tuleneb maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest või kui see on kindlaks määratud maksuhalduri poolt antud 4 maksuotsusega. Maksukorralduse seaduses on tõepoolest sätestatud maksukohustuse fikseerimine eelnimetatud viisidel, ent see ei välista seaduse sätestatud teokoosseisu täitmisest tekkinud maksukohustuse fikseerimist muul seaduses ettenähtud viisil. Alljärgnevatel põhjustel saab selliseks viisiks olla ka maksukohustuse fikseerimine kriminaalmenetluse lõpetamse määruses.
22. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lõigetest 1, 2 ja 7 tuleneb, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib prokurör avaliku menetlushuvi puudumise ning süü vähesuse korral kriminaalmenetluse oma määrusega lõpetada ning panna süüdistatavale või kahtlustatavale viimase nõusolekul muuhulgas kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Prokuröri poolt KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab (selles sättes tehtud viite tõttu sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele) kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel on võimalik kui prokuratuuri hinnangul on kahtlustatav või süüdistatav kuriteo toime pannud, kuna vastasel juhul tuleks menetlus lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et süüdistatava või kahtlustatava nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks tähendab tema nõustumist prokuröri seisukohaga kuriteo toimepanemise kohta, see tähendab isiku nõustumist sellega, et ta on toime pannud süüteokoosseisule vastava teo. Süüteokoosseis on karistusseadustiku (KarS) § 12 lõigete 1-3 kohaselt KarS eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus, mis hõlmab objektiivseid tunnuseid (eelkõige tegevus või tegevusetus) ning subjektiivseid tunnuseid (eelkõige tahtlus või ettevaatamatus). KarS § 15 lõikest 1 tulenevalt on kuriteo subjektiivseks koosseisuliseks tunnuseks tahtlus, välja arvatud juhul kui KarS-is on sätestatud karistus ka ettevaatamatuse eest.
23. Käesoleval juhul toimus OÜ Primus PR suhtes kriminaalmenetlus KarS § 386 lg 2 tunnustel, milleks on maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamine, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Kuna KarS § 386 lg 2 ei näinud ette karistust ettevaatamatuse korral, on selles sätestatud süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et nõustudes KarS § 386 lg 2 tunnustel alustatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 7 alusel on kaebuse esitaja nõustunud sellega, et ta on tahtlikult toime pannud KarS § 386 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastava teo. Siinkohal tuleb õigeks pidada kaebuse esitaja väidet, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ei ole ta ennast süüdi tunnistanud. Seda, kas isik on kuriteo toimepanemises süüdi, kriminaalmenetluse lõpetamisel ei otsustata, seejuures ei ole põhimõtteliselt tähtsust see, kas isik end kohtueelses menetluses süüdi tunnistab või mitte. Küsimus sellest, kas tegu on tahtlik või mitte, ei ole küsimus isiku süüst, tahtlus ei KarS kohaselt mitte süü vorm, vaid teokoosseisu subjektiivne tunnus.
24. Kriminaalmenetluse lõpetamisel on prokuratuur pannud kaebuse esitajale KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustuse tasuda ettenähtust vähem tasutud käibemaksu 1 173 197 krooni ja tulumaksu 2 449 047 krooni perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest. Siinkohal tuleb tähele panna, et KarS § 386 lõikes 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on 5 ka kindla tagajärje saabumine, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja on kriminaalmenetluse lõpetamise ja endale KrMS § 202 lg 2 punktis 1 nimetatud kohustuse panemisega nõustunud, et tema tegevuse tulemusena on jäänud laekumata 1 173 197 krooni käibemaksu ja 2 449 047 krooni tulumaksu. Kaebuse esitaja nõustumine kriminaalmenetluse lõpetamisega tähendab eeltoodud põhjustel seda, et kaebuse esitaja kinnitab, et perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest on tal tasumata käibe- ja tulumaksu prokuratuuri määruses näidatud ulatuses ehk teisisõnu, et sellise suurusega maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud on aset leidnud ja maksukohustus seega MKS § 31 lg 2 kohaselt tekkinud.
25. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, et kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumisel ei tunnistanud kaebuse esitaja, et tema poolt esitatud maksudeklaratsioonid oleksid olnud valed. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks tähendas antud juhul just nõustumist sellega, et kaebuse esitaja tegevuse tulemusena on perioodide jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest jäänud konkreetne käibe- ja tulumaksusumma tasumata. Kuna nii käibe- kui tulumaksu näol on tegemist deklareeritavate maksudega, siis ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et isiku poolt esitatud maksudeklaratsioonid on õiged, ent vaatamata deklaratsioonides näidatud maksusummade tasumisele on isik siiski käibe- ja tulumaksu ettenähtust vähem tasunud.
26. Kohus leiab, et see, millistel kaalutlustel süüdistatav või kahtlustatav kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel nõustub, ei ole oluline, samuti pole oluline see, kas isik kontrollib, kas maksukohustus, millega ta kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustub, on kooskõlas tegelike asjaoludega või mitte. Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustubki süüdistatav või kahtlustatav teatud tagajärgedega, saades selle eest karistusõigusliku puutumatuse konkreetse kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude eest.
27. Seisukohta, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud maksusummade tasumise kohustuse täitmine tähendab nõustumist, et isikul oli tähtajaks tasumata maksukohustus, kinnitab ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-09 (edaspidi Plasmeti kohtuasi). Kõnealuse kohtuotsuse punkti 10 teises lõigus väljendatud seisukohta ei saa kohtu hinnangul mõista selliselt, nagu oleks OÜ Plasmet väljendanud oma nõustumist maksuvõlaga alles maksuhaldurile deklaratsiooni esitamisel, vaid Riigikohtu seisukohast tuleneb üheselt, et maksukohustuse täitmata jätmist tunnistab isik kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusega nõustumisega.
28. Eelviidatud Riigikohtu seisukoha valguses ei saa põhjendatuks pidada ka kaebuse esitaja seisukohta, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasutud summa on nö. kokkuleppeline summa kriminaalmenetluse lõpetamise eest. Kaebuse esitaja nimetatud kokkuleppelise summana saab kõne alla tulla KrMS § 202 lg 2 p 2 nimetatud summa, mille tasumise kohustus on kaebuse esitajale samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse näol on ilmselgelt tegemist kohustusega täita maksuseadustes sätestatud teokoosseisude täitmise tõttu varem tekkinud maksukohustus. Seetõttu leiab kohus, et ka Plasmeti kohtuasjas käsitletud juhtumi puhul toimus maksukohustuse suuruse kindlaksmääramine kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusega nõustumisel ning selle poolest on Plasmeti kohtuasjas käsitletud juhtum käesolevaga sarnane. Nii Plasmeti kohtuasjas kui ka käesoleval juhul fikseeriti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisega maksukohustuslase jaoks siduvalt teatud maksukohustuse suurus. 6
29. Põhimõtteliselt õige on ka vastustaja seisukoht, et nagu maksukohustus, nii ka tekib ka MKS § 115 lõikes 1 sätestatud intressi tasumise kohustus MKS § 31 lõikest 2 vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata ning selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti ega seda, et maksukohustuslane oma maksukohustuse õigesti deklareeriks. See tähendab, et kaebuse esitaja intressikohustus tekkis juba siis, kui ta jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Eelviidatud Plasmeti kohtuasjas tehtud otsuses asus Riigikohus seisukohale, et sellisel juhul fikseeritakse kriminaalmenetluse lõpetamisel ka fakt, et maksusummad on tähtajaks tasumata jäetud. Nii on see ka käesoleval juhul – kuna nii käibemaksu- kui tulumaksu arvestusperiood residendist juriidilisele isikule on kalendrikuu, siis on ilmne, et tuvastades
30. aastal tagantjärele, et maksukohustuse perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest, tuleb tuvastatuks lugeda ka asjaolu, et kõnealused maksusummad jäid tähtajaks tasumata. Seega põhimõtteliselt on tuvastatud ka kaebuse esitaja kohustus tasuda intresse. Siiski leiab kohus, et intressiarvestust ei ole käesoleval juhul võimalik pidada, kuna maksukohustus on kindlaks määratud selliselt, et ei selgu, mis ajal mingi konkreetne maksusumma tasuda oleks tulnud. Seega ei ole tuvastatud intressi arvestamise seisukohast olulist asjaolu – päeva, millest alates tuleb konkreetsete tasumata jäänud maksusummade pealt intresse arvestada.
31. MKS § 115 lg 1 teises lauses sätestatakse, et intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. See tähendab seda, et tähtajaks tasumata maksusummalt arvestamisele kuuluva intressi suurus sõltub sellest, kui suur maksusumma mingil konkreetsel päeval tasumata jäi. Sellest tuleneb omakorda, et intressi arvestamiseks ei piisa pelgalt sellest, kui on kindlaks tehtud, kui suur maksusumma on maksukohustuslasel mingi pikema perioodi jooksul tasutama jäänud, vaid see eeldab maksukohustuse kui põhikohustuse kindlaksmääramist selliselt, et oleks üheselt selge, millisel ajal kui suur maksusumma tasuda tulnud oleks. Käesoleval juhul ei ole OÜ Primus PR maksukohustus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kindlaks määratud piisavalt täpselt selleks, et selle põhjal saaks intresse arvestada või intresside arvestuse õigsust kontrollida. On küll tuvastatud, et perioodil
32. aasta jaanuarist kuni
33. aasta märtsini on OÜ Primus PR jätnud kokku tasumata 1 173 197 krooni käibemaksu ja 2 449 047 krooni tulumaksu, ent kui suur oli maksuvõlg konkreetsete maksustamisperioodide eest, kindlaks määratud ei ole. Samas on ilmne, et kui vaadeldav maksuvõlg on tervikuna tasutud
34. novembril 2010 ning kuna tegemist oli maksusummadega, mis oleks tulnud tasuda perioodil
35. aasta veebruarist (
36. aasta jaanuari eest) kuni
37. aasta aprillini (
38. aasta veebruari eest), sõltub intressi suurus otseselt sellest, kui suur maksusumma jäi tasumata igal konkreetsel perioodil (n.
39. aasta juulis, septembris jne.) See aga kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei selgu. Ka kaebuse esitaja ise ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kindlaksmääratud maksukohustust deklareerinud ega seda kindlate maksustamisperioodidega sidunud.
40. Vastustaja on halduskohtule esitanud kaebuse esitaja maksuarvestuse (tl. 55 jj), mille vastustaja esitas väidetavalt ka kriminaalmenetluses. Kaebuse esitaja väitel sai tema sellise maksuarvestuse esmakordselt alles käesolevas kohtumenetluses. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas see maksuarvestus kaebuse esitajale kriminaalmenetluses esitati või mitte, ei oma see käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Ka kriminaalmenetluses sellise maksuarvestuse esitamist ei saa käsitada maksusumma kindlaksmääramisena. Väitega, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on kaebuse esitaja maksukohustused kindlaks määratud just nõnda nagu maksuhalduri maksuarvestuses näidatud, saaks nõustuda juhul kui seesama maksuarvestus kajastuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, äärmisel juhul ehk ka siis, kui sellele oleks 7 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses viidatud. Seda aga tehtud ei ole. See omakorda tähendab, et kaebuse esitajat, kes küll nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest ettenähtust vähem tasutud käibe- ja tulumaksu tasumise kohustusega, ei saa lugeda nõustunuks sellega, et kõnealune maksukohustus, kokku summas 3 622 244 krooni on tekkinud just selliselt, nagu maksuhaldur väidab (nt. et
41. juulil 2004 jäi tasumata 133 371 krooni tulumaksu,
42. detsembril 2004 aga 91 211 krooni tulumaksu jne). Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, ei saa isikut lugeda nõustunuks asjaoludega, mis kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest üheselt ei tulene.
43. Kokkuvõttes ongi tekkinud pisut absurdne olukord, kus OÜ Primus PR maksukohustus on küll üldjoontes kindlaks määratud – kindlaks on määratud maksukohustuse suurus ning ligikaudne periood, mille vältel maksuvõlg tekkis, ent samas see, kui suur maksusumma igal konkreetsel maksustamisperioodil tasumata jäi, on kindlaks tegemata. Kuna ka kaebuse esitaja ise ei ole pidanud vajalikuks maksukohustust deklareerida ega konkreetseid maksukohustusi ühegi konkreetse maksustamisperioodiga siduda, siis tuleks maksuhalduril esmalt maksuotsusega kaebuse esitaja maksukohustus kindlaks määrata konkreetsete maksustamisperioodide kaupa ning seejärel (või samas maksuotsuses) esitada intressinõue. Sisuliselt peakski maksuhaldur toimima samamoodi nagu ta tegi seda Plasmeti kohtuasjas käsitletud juhtumi puhul. 26.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, taotledes 15 200 krooni suuruse riigilõivu ja 41 352 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Nimekirjale on lisatud OÜ Advokaadibüroo Lextal arved koos spetsifikatsioonidega, seejuures on menetluskulude nimekirjas täpsustatud, millised konkreetsed arvete spetsifikatsioonidel näidatud kulutused on seotud käesoleva haldusasjaga. Samuti on kaebuse esitaja esitanud internetipanga väljavõtte, millelt nähtub, et OÜ Primus PR on õigusteenuse osutajale arvetel näidatud summad tasunud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus küll rahuldas kaebuse, samas nõustumata oluliste kaebuse esitaja argumentidega, mis puudutasid maksukohustuse (põhikohustuse) kindlaksmääramist kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kuivõrd maksuhalduril on ilmselt jätkuvalt võimalik maksuotsus teha ning intressinõue uuesti esitada, siis on tõenäoline, et vaatamata kaebuse rahuldamisele ei saavuta kaebuse esitaja olukorda, kus ta intresside tasumise vaidlustatud intressinõudes nimetatud intressisumma tasumise kohustusest täielikult vabaneks. Need asjaolud annavad aluse kaebuse esitaja kasuks välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Kohus peab mõistlikuks õigusabikuluks sarnase asja puhul umbes 20 000 krooni. Kokku tuleb kaebuse esitaja kasuks riigilõivu ja õigusabikulude katteks välja mõista 35 000 krooni. Kristjan Siigur kohtunik 8