Obsah (7)

§ 217§ 218§ 221§ 220§ 223§ 101§ 112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-2782 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 20.detsember 2010,

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 2 kohaselt loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3. Hagiavaldusele lisatud 19.09.2008 koera ostu-müügilepingu (tl 21) kohaselt kostja müüjana müüs ja hageja ostjana ostis chihuahua tõugu isase koerakutsika nimega MIXXI vek ŠON, sünniajaga XXX ja registreerimisnumbriga XXX. Seega müüjana vastutab hageja ees just kostja. Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust kostja väide, et tema ostis kutsika Venemaalt koerakasvatajalt L. J lt. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et oli kutsika hagejale müümisel üksnes vahendajaks koerakasvataja ja hageja kui ostja vahel. 4.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja on esile toonud, et koeral esineb geneetiline haigus ning koer ei vasta tõutunnustele, milles kokku lepiti. OÜ IL 25.08.2009 tõendist nähtuvalt 12.03.2009 hageja pöördus esimest korda kliinikusse seetõttu, et koer on üle kahe nädala longanud paremat tagumist käppa. Loomaarst röntgenoloogiliselt tuvastas parema reieluu pähiku aseptilise nekroosi nähud ning diagnoosis koeral Perthes’i tõve. 23.04.2009 on longe süvenenud, konservatiivsele ravile ei allu, teostati operatsioon: parema reiepähiku resektsioon-artroplastika. 14.05.2009 postoperatiivsel kontrollil loomaarst tuvastas dünaamikas paranemise ja toetusfunktsiooni taastumise. Eelnevast järelduvalt oli operatiivne ravi edukas ning koer oli paranemas. Hageja ei ole esile toonud, milline oli koera tervislik seisund hagi esitamise ajal. Hageja hagiavalduses märgib, et loomaarsti sõnul on tegemist geneetilise haigusega, mis diagnoositakse koera sündimisel. Siiski on OÜ IL veterinaar pannud diagnoosi röntgenoloogilise uuringu tagajärjel. Kohtul puuduvad vastavad erialased teadmised, kuid on isegi tõukoerte puhul kaheldav, et geneetiliste haiguste esinemise kontrollimiseks vastsündinuid kutsikaid röntgenoloogiliselt uuritakse. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tegemist on varjatud puudusega, mis avaldus pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning mille olemasolust ka kostja ei pidanud lepingu sõlmimise ajal teadlik olema. Lepingus on pooled kokku leppinud, et müüja ei vastuta varjatud puuduste eest, mida müüja ise ei võinud avastada. See puudutab ka aretusvigu (näiteks: hambad, karvakate, kehakuju, kasv), mis avalduvad kasvamise protsessis. Samuti tuleneb

§ 218

lg –st 3, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole ära näidanud ega tõendanud, et kutsika haigestumine oleks põhjustatud müüjapoolsete kohustuste rikkumisest. Koera ostu-müügilepingus on fikseeritud, et hagejale pakuti lepingu sõlmimise päeval koera ülevaatamiseks veterinaari kutsumist. Seda võimalust hageja ei kasutanud. Kohus leiab, et juhul, 4 kui õige on hageja väide, et kutsikal esinenud geneetilise haigusega (seejuures hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et tegemist on geneetilise haigusega), mida on võimalik kohe koera sündides diagnoosida, oleks see tõenäoliselt olnud diagnoositav ka koera veterinaari poolt ülevaatamisel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Õige on kostja väide, et ajaks, mil koera tervislikus seisundis ilmnesid kõrvalekalded, oli möödunud ostu-müügilepingus sätestatud viiepäevane tähtaeg, mille jooksul terviseprobleemide ilmnemise korral oli hagejal õigus koer tagastada müüjale ja nõuda koera vahetamist või raha tagastamist. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt poolte kokkuleppele ei vastuta müüja vaidlusalusel kutsikal ilmnenud terviseprobleemide eest. Hageja ei ole märkinud, et koera tervislik seisund oli selline just müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et kostja pidi teadma koera tervislikust seisundist, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seega ei ole täidetud

§ 221

lg-s 1 sätestatud tingimused, et hageja saaks asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sellest sõltumata, et ta asja üle ei vaadanud. Eeltoodu alusel on lepinguga ja seadusega välistatud kostja vastutus koera tervisliku seisundi kui asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning hagejal ei ole õigust nõuda müüjalt koera ravimiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

1. Asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et koer ei vasta ostu-müügilepingus sätestatud tingimustele, sest tegemist ei ole puhtatõulise chihuahua kutsikaga. Nii nähtub Eesti Kennelliidu koertenäitusel „Balti Võitja 2009“ Tallinnas 23.08.2009 kohtunik AB hinnangust (tl 35) hageja isasele lühikarvalisele chihuahua koerale, et üle vaadatud koer kiibiga nr XXX ei vasta tõule, on väga suur, raske, pea ei vasta chihuahua tõu standardile, koer diskvalifitseeriti võistluselt. Samuti teostas koera ülevaatuse 19.10.2009 Eesti Kennelliidu kohtunik IS ja andis arvamuse, et isane lühikarvaline chihuahua koer MIiz XXI vek Šon, 16 kuune, on väga suurt kasvu isane koer, kelle pea ei ole piisavalt tõuline, valehambumus, ilme ei ole tõuline, silmades on otse vaadates näha palju silmavalget, koeral on liiga pikk seljajoon. Samas I. S märgib, et koeral on piisava pikkusega kael ja piisavalt sügav rindkere, jäsemed õige ehitusega ja heade nurkadega (millest ühtlasi võib järeldada, et pool aastat varem tehtud operatsioon ja ravi olid tulemuslikud ja koera tagumine parem jalg on täiesti paranenud). I. S annab arvamuse, et koer jätab mulje pigem ristandist kui tõupuhtast esindajast. Kostja ei ole hageja väiteid koera tõutunnustele mittevastavuse osas ümber lükanud ega esitanud mingeid vastupidiseid tõendeid. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et kostja poolt hagejale müüdud koer ei vasta tõutunnustele.
2. Kostja on hagejale müünud kutsika tõupuhta, suguvõsa nimestikuga chihuahua kutsikana. Kostja väidetel tõendavad seda koera kohta väljastatud ja hagejale üle antud dokumendid: Venemaa Künoloogia Föderatsiooni Päritolutunnistus (tl 27) ja lemmiklooma pass nr XXX. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud dokumentide õigsuses ja vormistamises just vaidlusaluse koera kohta on põhjendatud kahtlused. Koera ostu-müügilepingu sõlmimisel hageja sai kaasa Lemmiklooma passi ja koera meetrikatalongi. Nendel dokumentidel on koera sünnikuupäev erinev: passi järgi on koer sündinud 15.06.2008, meetrikatalongis on koera sünnikuupäevaks 18.06.2008, sama kuupäev on ka mitu kuud hiljem hagejale üle antud Päritolutunnistusel. Meetrikatalongil puudub info koeral olevale märgisele, kuid hiljem hagejale üle antud Päritolu tunnistuse järgi on koeral märgis XXX, seejuures on mõlemad dokumendid koostatud Venemaa Künoloogia Föderatsiooni poolt. Koera märgise numbrile XXX on viidatud ka ostumüügilepingus. OÜ IL21.10.2009 tõendist (tl 53) nähtuvalt vaidlusalusel koeral tõutunnistusel näidatud tätoveeringut XXX kehal näha ei ole, olemas on mikrokiip number XXX. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väiteid, et koera kohta puudub dokumentatsioon, mis tõendaks, et kostja tõi koera Venemaalt Eestisse. Samuti ei ole kostja tõendanud, et Päritolutunnistus ja meetrikatalong on koostatud just hagejale müüdud isendi kohta. Eeltoodu alusel on põhjendatud kahtlus, et kostja pidi olema teadlik, et tegemist ei ole päritolutunnistuses (tõutunnistuses) nimetatud puhtatõulise isendiga. 5 7.

§ 220

lg 1 sätestab ostja kohustuse teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimusele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (

§ 221lg 3).

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2009 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmisest nähtub, et hagejal oli kahtlus kutsika tõupuhtuse osas juba 2009.a. aprillis, mil seda kahtlust kinnitas ka dr P . Hageja valis oma õiguste kaitsmiseks esialgu kriminaalmenetluse ja esitas kuriteo teate. Alles Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2009 teatisest selgus hagejale vajadus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja sai kinnituse, et talle müüdud kutsikas ei vasta chihuahua tõutunnustele, 28.09.2009, kui kutsika vaatas üle vastava ala spetsialist – koertenäituse kohtunik. Pretensiooni hageja esitas kostjale 01.09.2009. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest

§ 220

lg-s 1 sätestatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. 8. Kuivõrd kutsika kui elusolendi parandamine või asendamine ei ole võimalik, tuleb kostja kui müüja lugeda ostu-müügilepingut oluliselt rikkunuks (

§ 223

lg 1).

§ 101lg 1 p 5 alusel on hagejal õigus nõuda hinna alandamist.

Kui ostja ka ei teatanud müüjale puudustest

§ 220

lg 1 kohaselt, kuid teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja

§ 220

lg 3 teise lause kohaselt siiski alandada ostuhinda või nõuda kahju (välja arvatud saamata jäänud tulu) hüvitamist.

§ 221

lg 1 p 2 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab, et olukorras, kus kutsika kohta koostatud dokumentatsioon tekitab põhjendatud kahtlusi, et see on koostatud teise koera kohta ning kostja poolt hagejale müüdud koer ei vasta tõutunnistuses märgitud tõu tunnustele, on kohtu hinnangul põhjendatud seisukoht, et kostja pidi olema teadlik, et koer ei ole puhtatõuline. Asjas esitatud tõenditest järelduvalt ilmnesid koera segaverelisuse tunnused kutsika kasvades. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja pidi olema tõupuhtuses veendunud pelgalt seetõttu, et teadis, et tahab just chihuahua kutsikat. Hagile on lisatud orderi kviitung (lk 22) selle kohta, et hageja eraisikuna tasus kutsika hinna 11 000 krooni FIE S. T . TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel kohus kogus tõendeid omal algatusel ja sisestas FIE ST I otsingumootorisse. Päringu vastustest nähtuvalt FIE ST tegevus on seotud lemmikloomadega, muuhulgas on Internetis andmed ST kui chihuahuade kasvataja kohta. Seega, erinevalt hagejast, olid kostjal eriteadmised chihuahuadest. 9. Kohus leiab, et hageja hinnaalandamise nõue on põhjendatud. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Võlaõigusseaduse § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohus on otsuses 3-2-1-131-05 märkinud, et eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus).

§ 112

lg 1 teise lause järgi määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, siis vastavalt

§ 112lg 1 kolmandale lausele otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

6 Tõupuhta (suguvõsanimestikuga) koera hinnaks on pooled kokku leppinud 11 000 krooni. Segaverelise koera saanuks varjupaigast ka ilma rahata, sellisel koeral kui perekonnaliikmel ja sõbral on eelkõige rahasse ümberarvestamatu emotsionaalne väärtus. Tõukoera kui kauba väärtuse määrab just tõupuhtus, hageja soov oli saada ja lepinguesemeks oligi tõupuhas chihuahua kutsikas. Tänaseks on selgunud, et tegemist on segaverelise koeraga. Eeltoodud valemi kohaselt on segaverelise koera kui puudusega kauba hinnaks 0 krooni. Hageja hindab puudusega koera hinnaks 100 krooni. Kohtu hinnangul on selline hind aktsepteeritav ja mõistlik. Seega on põhjendatud hinna alandamine summas 10 900 krooni.

§ 112lg 3 alusel hageja võib nõuda kostjalt ülemäära tasutud hinna tagastamist.

Kohus rahuldab selles osas hagi.

1. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 900 krooni. Kohus jätab rahuldamata kahju hüvitamise nõude koera ravikulude hüvitamise osas summas 3630 krooni.
2. TsMS § § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 75 % ulatuses ning sellest tulenevalt jätab menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 30.11.2010 avalduses hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni, lisaks hagis nimetatud märgise leidmiseks koera läbivaatamise kulule 100 kroonile. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Märgise leidmiseks koera ülevaatamise kulu on käsitatav dokumentaalse tõendi saamise kuluna, mis on asja läbivaatamise kuluks TsMS § 143 p 2 mõttes (mitte kohtumenetluse ajal tekkinud vajalik kohtuväline kulu, nagu hageja viitab). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude proportsionaalsele jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2325 krooni. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Heli Käpp Kohtunik 7