3-10-1192/139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1192 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo taotlus R.Z.`i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.Z., Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, sündinud xx xx xxxx. a Eestis Resolutsioon
3. Rahuldada taotlus ja anda luba R.Z.`i jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmise täideviimiseni või väljasaatmiskeskusest vabastamiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. märtsini
5. a /HKMS § 29, VSS § 25 /.
6. Sekretäril edastada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
7. 04.01.2011 esitas Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo (edaspidi - PPA KMO MJB) Tallinna Halduskohtule taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) §-le 25 pikendada luba R.Z.'i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotleja leiab, et R.Z.i paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmiseks Eesti Vabariigist, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja julgeolekule ja võib takistada väljasaatmismenetluse lõpuleviimist.
8. 04.01.2011 kohtu poolt menetlusse võetud taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: Xx xx xxxx. aastal Eestis sündinud R.Z. on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik ja omab Aserbaidžaani Vabariigi reisidokumenti P2262996 kehtivusega 03.08.2006 kuni 03.08.
9. R.Z. omas Eestis tähtajalist elamisluba 05.06.1995 kuni 05.06.2000 ja 06.06.2000 kuni 05.06.
10. Aastatel 1998-2006 elas R.Z. Aserbaidžaani Vabariigis. Eestisse saabus isik 22.08.2007 Koidula piiripunkti kaudu ühekordse lühiajalise viisa alusel. Viisa kehtivusperiood oli alates 22.08.2007 kuni 22.11.2007 ja lubatud viibimisaeg 60 päeva, reisi eesmärk ema (S. V. viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel) ja õe külastamine. Peale viisa tähtaja lõppemist 22.11.2007 oleks isik pidanud Eestist lahkuma, kuid olles viisa kehtivusperioodil toime pannud õiguserikkumised, viibis R.Z. alates 13.11.2007 Eesti kinnipidamisasutustes. R.Z. vabanes Tallinna Vanglast 11.05.2010, kus ta kandis karistust (2 aastat ja 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 18.03.2009 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-08-
11. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti isik süüdi karistusseadustiku (edaspidi - KarS) § 200 lg 2 p 7, 8, 9,10 (röövimine grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, mis on toime pandud sissetungimisega ning mis on toime pandud varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist), KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, mis on toime pandud grupi poolt ning mis on toime pandud sissetungimisega), KarS § 349 (teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest) ja KarS § 209 lg 2 p 1 (kelmus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise) alusel. Pärast vabanemist puudub R.Z.il Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. PPA 28.09.2009 otsusega isikule väljastati küll tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 12 lg 1 p 5 alusel kehtivusega 28.09.2009 kuni 27.09.2014, kuid PPA 03.05.2010 otsusega nr 15.3-04/249 tunnistati R.Z.i tähtajaline elamisluba VMS § 14 lg 2 p 1 alusel kehtetuks. 06.05.2010 viisid Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse (edaspidi - PP KMB MJT) inspektorid Tallinna vanglas R.Z.iga läbi küsitluse isiku Eesti Vabariigist väljasaatmise korraldamiseks. Isiku sõnul on ta teadlik, et peab Eestist lahkuma, kuid ei soovi seda teha, kuna soovib jääda Eestisse ema juurde elama. Samuti puuduvad isiku sõnul nii temal kui ka tema emal rahalised vahendid, et osta talle pilet sõiduks Aserbaidžaani Vabariiki. 11.05.2010 koostati talle PP KMB MJT poolt illegaali arvestuskaart ja vormistati väljasaatmisotsus VSS § 14 lg 2 alusel. Et isiku väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palus PP KMB MJT vastavalt VSS § 23 lg 1 alusel paigutada R.Z. PPA KMO väljasaatmiskeskusse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Tallinna Halduskohtu 11.05.2010 määrusega anti Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotluse alusel luba R.Z.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.07.
12. Tallinna Halduskohtu 08.07.2010, 06.09.2010 ja 05.11.2010 määrustega pikendati PPA KMO MJB taotlusel R.Z.i kinnipidamise tähtaega väljasaatmiskeskuses kuni kaheks kuuks. 19.05.2010 edastas PPA KMO MJB Välisministeeriumile palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole R.Z.i kodakondsuse tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses. 30.08.2010 Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saabunud teabe kohaselt saatis saatkond Välisministeeriumile vastuse MJB päringule. MJB edastatud informatsiooni põhjal ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.´i kodakondsust ning palusid esitada täiendavat informatsiooni tema isiku kohta. 2 Isiku kohta lisainformatsiooni kogumiseks pöördus MJB 31.08.2010 kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteabe büroo poole. 30.09.2010 edastas kriminaalpolitseiteabe büroo Aserbaidžaani Interpoli büroo vastuse MJB päringule. Aserbaidžaani Passi registreerimise ja migratsiooniameti andmetel on Z. R. Y.´i poeg sündinud xx xx xxxx Tallinnas. Z.´ile on Aserbaidžaani ametivõimude poolt väljastatud pass nr xxxxxxxx. Samuti omab R.Z. kehtivat sissekirjutust aadressil xxxxxxxxxxx, Aserbaidžaan. 07.10.2010 edastas MJB Välisministeeriumile uue kodakondsuse tuvastamise ankeedi, kuhu olid lisatud andmed tema vanemate kohta ning passikoopia. Välisministeerium edastas ankeedi koos passikoopiaga Aserbaidžaani Suursaatkonnale Riias palvega tuvastada R.Z.´i kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse. 27.10.2010 edastas kriminaalteabe büroo täiendava vastuse MJB 31.08.2010 päringule. Aserbaidžaani Interpoli büroo teatel on R.Z. Aserbaidžaani kodanik. 29.11.2010 edastas MJB Välisministeeriumile korduva päringu anda informatsiooni 07.10.2010 tehtud päringi menetlemise hetkeseisu kohta. 06.12.2010 vastas Välisministeerium, et noot Aserbaidžaani Suursaatkonnale on edastatud 18.10.
13. Käesolevaks ajaks ei ole veel Aserbaidžaani Suursaatkond Välisministeeriumile vastanud.
14. Kohtuistungil: PPA KMO MJB esindaja Aleksei Kuznetsov toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid esitada ei olnud. Ta rõhutas, et seniste dokumentide ja asjaolude pinnalt on täielik alus pidada R.Z.it Aserbaidžaani kodakondsusesse kuuluvaks ja vastupidist ei ole siiani kinnitatud. R.Z. avaldas rahulolematust, et teda peetakse ikka veel väljasaatmiskeskuses, kuigi PPA KMO MJB-le on väidetavalt ammu teada, et ta ei kuulu Aserbaidžaani kodakondsusesse ja seetõttu ei ole võimalik teda välja saata. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et PPA KMO MJB taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14, § 18 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. R.Z.il puuduvad välismaalaste seaduse (edaspidi – VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Vastavalt VSS § 14 lg 2 alusel 11.05.2010 koostatud väljasaatmisotsusele kuulub R.Z. Eestist väljasaatmisele ja isik on sellest teadlik. Kohus ei ole tuvastanud isiku väljasaatmist välistavaid seaduses sätestatud asjaolusid, samuti ei ole mingit alust pidada tema väljasaatmist perspektiivituks seni, kuni ei ole tõendatud tema mittekuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse. Samas R.Z.il kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu (olemas on üksnes tema passi koopia) ei ole väljasaatmist praegu võimalik lõpule viia.
17. Tulenevalt VSS §-st 25, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või isiku vabastamiseni. Halduskohus ei ole tuvastanud R.Z.il erilist kaitsmist väärivaid isiklikke, majanduslikke ja muid sidemeid Eestiga, vaatamata asjaolule, et kaebuse esitajal on Eestis ema, kelle juures ta ise sooviks elada. Isik on toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid ning kandnud kinnipidamiskohas reaalset vabaduskaotuslikku karistust, mistõttu teda võib pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks. R.Z. on teatanud, et ta ei soovi 3 Eestist lahkuda. Kuivõrd eelmärgitud asjaoludel on alust arvata, et isik võib edaspidi takistada väljasaatmismenetluse lõpuleviimist ja hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, peab ka kohus jätkuvalt õigeks ning proportsionaalseks (ka ajalises mõttes – isik on viibinud keskuses alles 8 kuud), kohaseks ja vajalikuks haldussunni meetmeks isiku viibimist väljasaatmiskeskuses, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine. Isiku soov jääda Eestisse ja elada ema juures ei õigusta tema vabastamist väljasaatmiskeskusest. Isik on ise oma seadusvastaste tegudega pannud end niisugusesse olukorda, kus Eesti riigil puudub tema vastu usaldus. Et varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 08.1.2011, siis tuleb uut tähtaega arvata sellest ajast alates kuni tema Eestist väljasaatmise lõpuleviimiseni või väljasaatmiskeskusest vabastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 4