← Eesti

2-11-1868/4

Obsah (10)§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011.a. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-1868 Tsiviilasi BIGBA

§ 187lg 6).

Asjaolud BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Dmitri Senjuštšenkov (edaspidi kostja) sõlmisid 21.07.

  1. a tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 20 000 Eesti krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,29% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu sõlmimise tasu 300 Eesti krooni peeti krediidiandja poolt kinni üleantavast krediidisummast. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad, millele vaatamata ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitma asunud. 17.01.
  2. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Dmitri Senjuštšenkov'i vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 584,43 eurot, millest 847,07 eurot on tagastamata krediidisumma, 272,26 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 86,04 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 353,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 18.01.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. 19.01.
  3. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 03.02.
  4. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 17.01.

  1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1 584,43 euro väljamõistmist kostjalt, millest 847,07 eurot on tagastamata krediidisumma, 272,26 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 86,04 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 353,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 18.01.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 23.03.
  2. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * /tlk 10/; tarbijakrediidilepingu nr * tagasimaksegraafiku /tlk 11/; lepingu üldtingimused lepingu sõlmimise hetkel /tlk 12-13/; lepingu üldtingimused lepingu ülesütlemise hetkel /tlk 14-16/; hageja ja kostja vahel 21.07.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 1 koos maksegraafikuga /tlk 17-19/, hageja ja kostja vahel 19.01.2008 sõlmitud kokkuleppe nr 2 koos maksegraafikuga /tlk 20-22/ ja hageja ja kostja poolt 08.01.2009 sõlmitud kokkuleppe nr 3 koos maksegraafikuga ja kokkuleppe sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimustega /tlk 2327/; 19.03.2009, 17.04.2009, 27.05.2009, 26.06.2009 ja 17.07.2009 kostjale edastatud võlateatised /tlk 28-32/; 04.05.2009 ja 24.09.2009 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatused /tlk 33-34/; hageja avalduse lepingu ülesütlemisest /tlk 35/; Pinekr Albert Detektiivibüroo OÜ poolt esitatud inkassoarve nr 21709 /tlk 36-37/; Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hinnakirja /tlk 38/; viivisearvestuse /tlk 39/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 40-41/; arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 49/; hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 42/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 3 VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Dmitri Senjuštšenkov'ilt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1 584,43 eurot, millest 4 põhivõlgnevus on 847,07 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 272,26 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 86,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 353,50 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot. Samuti kuulub Dmitri Senjuštšenkov'ilt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 30,04% aastas tasumata põhinõudelt (847,07 eurot) alates 18. jaanuarist 2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 191,73 eurot /tlk 42/, mille tasumist on kohus kontrollinud 18.01.2011 /tlk 50/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 191,73 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 95,87 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 40-41/ ja arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 49/.

§ 174

lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta käibemaksukohustuslane ei ole. Arvelt, mille Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Seega on tõendatud, et teenuse hind sisaldab käibemaksu. Maksuja Tolliameti koduleheküljelt /www.emta.ee/ nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et tekkinud kuludelt ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasuna 79,89 eurot (summa ilma käibemaksuta). 5 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 191,73 eurot ja esindaja kulud summas 79,89 eurot, kokku 271,62 eurot. Nimetatud summa kuuluv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.