) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100, 101 lg 2; 108 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule ja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 123 841.64 2 krooni väljamõistmist, samuti alates 05.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud viivist 0,1% põhivõlast päevas. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping nr 18377, hüpoteegi seadmise leping, konto väljatrükk laenude tagastamise kohta, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta, teatis laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest, nõue laenulepingust tulenevate nõuete tasumiseks, intresside ja viiviste nõue, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. 25.10.2010 esitas kostja kohtule taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 05.11.2010. 05.11.2010 teatas kostja, et hagejaga on pooleli läbirääkimised asja lahendamiseks kompromissiga. Kostjalt vastuse ja edasise teabe puudumisel määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil. 29.12.2010 toimunud eelistungil pidasid pooled võimalikuks asja sisulist läbivaatamist vahetult eelistungi jätkuna. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingu kostjapoolsest rikkumisest tulenevalt erakorraliselt üles öelnud. Laenu tagatiseks seatud hüpoteegieseme müügist ei jätkunud kogu laenuvõlgnevuse tasumiseks. Lisaks laenulepingust tulenevale põhivõlgnevusele on hageja arvestanud hagi esitamise seisuga lepingujärgselt viiviseid summas 17 118.86 krooni, intresse summas 9087.21 krooni ning kirjade saatmise tasu kostjale väljastatud meeldetuletuste ja võlanõuete teatiste saatmise eest kokku summas 900 krooni. Kostja poolt pakutud kompromissettepanek võla tasumiseks igakuiste maksetena 5001000 krooni kuus ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja ei ole nõus ka vähendama esitatud nõuet ja palub kogu hagiavalduses märgitud võlgnevuse summa kostjalt välja mõista, samuti välja mõista hagi esitamisest viivise tasumata põhivõla summalt kuni põhivõla tasumiseni ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja teatas kohtuistungil, et tal puuduvad vahendid hageja nõutud summa tasumiseks, samuti on tal ka teisi laenuvõlgnevusi, mistõttu tema sooviks oli, et hageja vähendaks nõuet 50 000 kroonini kuus. Kostja arvates võinuks hageja nõuet vähendada nõuet tulenevalt korteri müügist saadud summade laekumisega. Hageja arvestusi põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete suuruse osas kostja ei vaidlusta. III. Kohtuotsuse Kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus. Kohus, olles hageja esindaja ja kostja ära kuulanud, samuti uurinud hageja esitatud kirjalikke dokumente, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust 06.02.2007 nr 18377, mille alusel anti kostjale laenu summas 175 000 krooni. Lepingu lisade 12.04.2007 ning 24.04.2007 alusel anti kostjale täiendavalt laenu. Laenu tagamiseks seati kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 3395031) hüpoteek 15.02.2007 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel summas 400 000 krooni.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 2 alusel on lepingud täitmiseks kohustuslikud.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele 3
tulenevalt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Seoses kostja kui laenusaaja poolt laenulepingus ettenähtud maksekohustuste korduvate rikkumistega oli hageja hagiavalduses toodud asjaoludel laenuandjana õigustatud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemist hageja poolt ega ka järgnenud toiminguid täitemenetluses ei ole kostja vaidlustanud.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel laenu tagatiseks olnud hüpoteegieseme realiseerimisest täitemenetluses laekunud summadest ei jätkunud kogu kostjal esineva laenukohustuse kustutamiseks, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt võlgnevuse jäägi väljamõistmist. Hagiavalduses märgitud võlgnevuse suuruse, s.o. põhivõla, viiviste ja intresside summa arvestust kostja ei ole vaidlustanud. Hageja nõutud teatiste väljastamise tasu (kokku 900 krooni) on lepingust tulenev hageja kantud kulude hüvitamise kohustus (à 100 krooni teate väljastamine) vastavalt hageja hinnakirjale ning teatiste väljastamist kostjale nii võlgnevuse tekkimisel kui lepingu ülesütlemisel ja ka täitemenetlusele järgnevalt on hageja kohtus ka tõendanud. Seega, hagi kuulub otsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. summas 123 841.64 krooni, millest tagastamata laenusumma moodustab 96 735.57 krooni, intressid - 9 087.21 krooni, viivised – 17 118.86 krooni, teatised – 900 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides (EEK) kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas tsiviilasjas moodustab hageja nõue vastavalt kokku summas 7194,92 eurot , millest põhivõlgnevus moodustab 6182,53 eurot intressid – 580.78 eurot , viivised –1094,09 eurot, teatiste tasu – 57,52 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates – 05.08.2010 – ning vastavalt taotluses märgitud viivise määrale - 0,1% tasumata põhivõlast päevas . Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Vastavalt hagi hinnale on hageja tasunud ettenähtud määras riigilõivu summas 10 000 krooni. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174 ja 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee 4 Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2011.a. Nooremreferent Tea Toming Viru maakohtu kohtuniku Irma Külavee 02.03.2011.a RESOLUTSIOON Parandada tsiviilasjas nr.2-10-39722 Viru Maakohtu kohtuotsuses 14.01.2011 resolutsiooni esimeses lõigus summa 123 841.64 eurodesse ümberarvestamisel esinev viga ja lugeda õigeks nimetatud lõigus järgmine tekst: „Rahuldada hagi täielikult. Välja mõista A H`lt (ik.xxxx) laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks AS-i Eesti Krediidipank (reg.-kood 10237832) kasuks kokku 7914,92 eurot / seitse tuhat üheksasada neliteist eurot 92 senti/ (s.o. 123 841.64 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 6182,53 eurot (96 735.57 krooni), intressid – 580.78 eurot (9 087.21 krooni), viivised –1094,09 eurot (17 118.86 krooni), teatiste tasu – 57,52 eurot (900 krooni)”. Samuti parandada sama kohtuotsuse neljandal leheküljel seitsmendas lõigus (motiveerivas osas) teises lauses viga sama summa eurodesse arvestamisel ja lugeda õigeks nimetatud lõigus järgmine tekst: ..” Seega, käesolevas tsiviilasjas moodustab hageja nõue vastavalt kokku summas 7194,92 eurot, millest …/.”. Kohtumäärus jõustus 26. märtsil 2011.a. Nooremreferent Tea Toming 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.