lg.2 kohaselt on hankija kohustatud taolise ettepaneku tegema vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ( 31.05.2009) . Hankija otsustas seadust oluliselt rikkudes teha ettepaneku ainult Nordeconile (28.05.2009). Sel ajal käis hankemenetlus, jõus oli ka KPA pakkumus. Hankija rikkus seejuures lisaks
lg.2 ka oluliselt
22.juulil 2009 sõlmis hankija Nordeconiga hankelepingu. Õiguslik analüüs. Oluliselt on rikutud KPA subjektiivset avalikku õigust osaleda riigihankes, mida peetakse ausalt, läbipaistvalt ning milles koheldakse kõiki isikuid võrdselt.
sätestab riigihangete põhiprintsiibi ja –eesmärgina isikute võrdse kohtlemise tagamise. Hankija on seda oluliselt rikkunud, tehes hankemenetluse lõppfaasis hankes osalenud kolmest pakkujast üksnes ühele - Nordeconile ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks. Hankija oli teadlik, et kõigi pakkujate pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes 31.05.2009.
lg 2 kohaselt on hankija kohustatud sel juhul tegema pakkujatele ettepaneku vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Hankija tegi ettepaneku ainult ja üksnes Nordeconile. Sel ajal käis hankemenetlus ning KPA pakkumus oli jõus. Nordeconi ja KPA pakkumused olid praktiliselt samaväärsed - hindamiskriteeriumiks ei olnud mitte madalam hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mille puhul omab äärmiselt otsustavat ja olulist tähtsust just nimelt hindamiskriteeriumi selgus ja üheselt arusaadavus (
Hankija hindamissüsteem ei olnud läbipaistev (VAKO 16.06.2009 otsus ). Oleks KPA teadnud , et hankija hindab kõrgemalt veetorukatlaid, oleks ta seda ka pakkunud ning tema pakkumus oleks olnud parim. Hankija 28.05.2009 otsus /toiming on olulises vastuolus seadusega ning on ilmselgelt õigusvastane. KPA sai esmakordselt teadlikuks hankija 28.05.2009 toimingust VAKO istungil 20.juulil 2009, mil hankija avaldas nimetatud asjaolud vaidlustuskomisjoni istungil kus menetleti KPA vaidlustust hankija 18.06.2009 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
lg 1 kohaselt ei tohi hankija sõlmida hankelepingut enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Vaidlustuskomisjoni otsus tehti teatavaks 20.juulil 2009. 22.juulil 2009 sõlmis hankija Nordeconiga hankelepingu. 3 KPA hinnangul on tegemist tühise tehinguga seoses nii vastuoluga heade kommete ning avaliku korraga kui ka seaduses sätestatud keelu tõttu ( TsÜS §-d 86 ja 87). Oluliselt on rikutud riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid.
Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Hanke läbiviimisel on ostja seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega – RKL 3-3-1-506 (15.03.2006) Kolmas isik võib nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist RKL (3-3-1-7-08). Riigihangete Amet tunnistab enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kehtetuks
lõike 1 punktis 1 nimetatud hankija hankemenetluse või teeb § 10 lõike 1 punktides 2–6 või lõikes 3 nimetatud hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija ei ole hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus esitanud pakkumuse edukuse üle otsustamisel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning on avanud pakkumused. Kui KPA Unicon oleks teadnud, et veekatelde pakkumise puhul saab ta kõrgemad punktid, siis oleks ta seda teinud – hankija kinnitas, et veekatlad on parem pakkumine kui leekkatlad. Kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Hankeleping, mis sõlmiti olukorras, kus pakkumismenetlusega ei tohtinud jätkata, on kehtetu – RKL 3-3-1-7-08 (26.03-2008). Tahtlik segadusse ajamine mittejõus oleva pakkumuse hindamisega. Pakkumiste sisulisel läbivaatamisel ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud – RKL 3-3-1-79-03 (19.12.2003). Hankija hindas 16.juunil 2009 kõiki kolme pakkumist - üritades seeläbi jätta muljet, et kõik kolm pakkumist on justkui jõusolevad. Sellega üritas hankija jätta paraku üksnes (välist )muljet, et ta kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, jättes mainimata, et tegelikult on ta teinud ettepaneku pakkumise jõusoleku pikendamiseks üksnes ühele kolmest pakkujast rikkudes seeläbi oluliselt
§-s 45 lg. 2 sätestatud kohustust.
lg.4 – majanduslikult soodsama pakkumuse puhul tuleb ära näidata täpselt hindamise kriteeriumid. VAKO 16.06.2010 otsus – hindamise kriteeriumid ei olnud selged – sealt ei nähtunud, et veetoru katelde lahendus annab oluliselt rohkem punkte – näiteks 8.mai 2009 hankija otsuses sai veetorukatelde pakkuja 100 punkti, leektoru pakkuja 66 punkti. Hankija põhjendas üksikasjalikult veetoru katelde eeliseid leektoru katelde ees – töökindlamad, oluliselt pikem eluiga, leektorukateldel on plahvatusoht, mida ei ole veetorukateldel. Järgnevalt aga hindas hankija mõlemat katlasüsteemi absoluutselt võrdsena – 100 p. Järeldus - oleks KPA seda teadnud, oleks ta pakkunud veetorukatla – ja tema pakkumine oleks olnud parim.
lg.4 - pakkujad peavad olema pakkumuse tegemisel teadlikud hindamise kriteeriumitest. Seega pidanuks sel hetkel andma hankija pakkujatele võimaluse oma pakkumust korrigeerida – toetab riigihangete üldprintsiibid – aus, läbipaistev, võrdne kohtlemine. 4 Arvestades ajalist faktorit ning asjaolu, et vaidlusalune riigihange on käesolevaks ajaks olulises osas täidetud, täpsustas KPA kaebuse esemeid piirdudes vaidlusaluste toimingute ja aktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetega (HKMS § 6 lg.3 p.1). Põhjendatud huviks haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisel on kaebuse esitaja soov esitada kahju hüvitamise nõue, mis on tänaseks päevaks esitatud VAKO-sse. Lisaks käib kriminaalmenetlus riigihangete seaduse olulise rikkumise uurimise faktides ( kriminaalasi nr 0974000206). Eeltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja:
lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
Käesolevas asjas ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon teinud
Vaidlustuskomisjon on 20.07.2009 teinud otsuse vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta. Seega ei pidanud AS Kohtla-Järve Soojus juhinduma Nordecon International AS-ga hankelepingu sõlmimisel
lg 1 ette nähtud keeldu.
lg 2 kohaselt võib vaidlustuse läbivaatamata jätmisel anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks pärast vastava otsuse teatavaks tegemist. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon tegi oma 20.07.2009 otsuse teatavaks 20.07.
lg sätteid, on nimetatud hankeleping kehtiv ja selle tühisuse tuvastamine pole võimalik.
lg 4 kohaselt, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus
Vaatamata sellele, et käesolevas asjas puudub
lg 2 nimetatud otsus, ei saa tulenevalt
lg 4 tulenevalt pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist tühistada ka ühtegi hankija poolt hankemenetluses tehtud otsust. AS Kohtla-Järve Soojus ja Nordecon International AS vahel 22.07.2009 sõlmitud hankeleping on kehtiv, sellest tulenevalt ei saa enam ka tühistada ühtegi AS Kohtla-Järve Soojus otsust, mis on tehtud nimetatud hanke käigus. AS Kohtla-Järve Soojus 18.06.2009 otsus on õiguspärane ja kehtiv. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuses põhjendanud AS Kohtla-Järve Soojus 18.06.2009 otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ega esitanud sellekohaseid asjaolusid, vaid on viidanud ainult varasemale vaidlustusele, vaidleb ka AS Kohtla-Järve Soojus sellele vastu viitega AS Kohtla- 5 Järve Soojus vastusele, mis on esitatud kaebuse esitaja varasemale vaidlustusele. AS KohtlaJärve Soojus on seisukohal, et 18.06.2009 otsus on õiguspärane ja kehtiv. Muud põhjendused. Kaebuse esitaja on kaebust põhjendanud muuhulgas väitega, et Nordecon Intenational AS pakkumus on tunnistatud kehtetuks (tsitaat kaebusest: Hankija tegi taolised ettepanekud ainult ja üksnes Nordecon International AS-le 28.05.2009 ning 16.07.2009. Sel ajal käis hankemenetlus ning seejuures oli kehtetuks tunnistatud eelnevalt edukaks tunnistatud Nordecon International AS pakkumus). AS Kohtla-Järve Soojus ei tea ühtegi otsust, millega oleks kehtetuks tunnistatud Nordecon International AS pakkumus. AS Kohtla-Järve Soojus vaidleb nimetatud väitele vastu ja peab seda valeks. Kaebuse esitaja on põhjendanud kaebust väitega, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud peatama vaidlustusmenetluse.
-s ei esine aluseid, mis annaks Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile pädevuse peatada hankemenetlust omal algatusel.
lg 3 kohaselt võib vaidlustuskomisjon hankemenetluse peatada vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel. Sellist taotlust ei ole kaebuse esitaja aga esitanud. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kaebuse esitaja ei saa nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HKMS § 7 lõige 1 esimene lause). Seega on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Hankija ja kolmas isik on sõlminud hankelepingu, mille väidetava tühisuse tuvastamist kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses taotleb. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja ei ole õigustatud nõudma hankelepingu tühisuse tuvastamist, sest kaebuse esitaja pole hankelepingu pooleks ning tema õigusi ei saa olla hankelepinguga rikutud. Hankelepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle osalistele – hankijale ja kolmandale isikule. Hankeleping ei mõjuta kaebuse esitaja suhteid ei hankijaga ega kolmanda isikuga. Haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on reeglina üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (HKMS § 7 lõige 1). Kaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas hankelepingu väidetava tühisuse tuvastamine oleks kaebuse esitajale kasulik ehk aitaks koheselt või edaspidi kaasa kaebuse esitaja õiguste teostamisele või kaitsmisele (HKMS § 10 lõige 3). Hankelepingu väidetav tühisuse kindlakstegemine ei parandaks kuidagi kaebuse esitaja olukorda, sest kaebuse esitaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud (
-i järgset pädevust. Sisuliselt on taolise nõude halduskohtusse esitamise näol tegemist uue vaidlustuse esitamisega, vaidlustus tuleb aga esitada vaidlustuskomisjonile (
Hankeleping on kehtiv – kohustuslikku ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks ei olnud. Hankelepingu sõlmimine oli ühemõtteliselt lubatav
Kohustuslikku 14-päevast ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks
Olukorras, kus kaebuse esitaja vaidlustus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud, on ainuvõimalik järeldada, et takistusi hankelepingu sõlmimiseks olla ei saa ning hankelepingu sõlmimine on lubatav. Kaebuse esitaja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 86 ja 87 toodud tehingu tühisuse alustele on asjassepuutumatud. Hankelepingu tühisuse alused saavad tuleneda vaid
-st (
Lisaks märgib kolmas isik, et ebaõige on kaebuse esitaja väide nagu oleks hankija teinud kolmandale isikule ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ajal, mil hankija
) § 45 sätestab pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise, mille lõike 1 kohaselt pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates (lõige 2). Eelnimetatud sätte kontekstist ei loe üheselt välja, et hankija peaks eranditult kõigile hankemenetluses osalevatele pakkujatele tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et hankijale on antud diskretsioon otsustamaks kellele teha vastav ettepanek. Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 16.06.2009 otsusega nr 112-09/106487 tunnistati kehtetuks hankija otsus AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Otsuse sisust nähtuvalt oli põhjuseks menetlusnormide rikkumine. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta oli motiveerimata, selle õiguspärasus ei olnud kontrollitav, mistõttu tunnistati see kehtetuks. Vaidlustuskomisjoni otsust täites hankija tegi uue otsuse 18.06.2009, millega tunnistas AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks ning mis jäi jõusse. Hankija AS Kohtla-Järve Soojus sõlmis 22.07.2009 AS-ga Nordecon International hankelepingu, millega hankemenetlus lõppes ning AS Nordecon International alustas tööde teostamist. Hankeleping sõlmiti ajal, mil kehtis 18.06.2009 hankija otsus AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Nimetatud otsust 8 ei ole hankemenetluse käigus tühistatud (kehtetuks tunnistatud), samuti ei ole keegi hankemenetluses osalejatest taotlenud hankemenetluse peatamist.
sätestab hankemenetluse peatamise alused, mille lõike 3 kohaselt vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Lõige 32 ütleb, et vaidlustuskomisjon võib hankija põhjendatud taotluse alusel, juhul kui vaidlustatakse hankija otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Sellest nähtub, et hankemenetluses on vaidlustajal võimalus efektiivselt kaitsta oma õigusi ja huve muuhulgas ka hankemenetluse peatamise kaudu. Kohus märgib, et hankemenetluses mängib olulist rolli ajafaktor.
§-s 29 on öeldud, et hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris ning lõpeb hankelepingu (või raamlepingu) sõlmimisega (lg 3 p 1). Selles ajavahemikus on isikul võimalus vajadusel vaidlustada hankemenetluse käigus tehtavaid otsuseid ning enda jaoks efektiivse tulemuse saavutamise eesmärgil taotleda vaidlustuskomisjonilt hankemenetluse peatamist enne selle lõppemist, s.o enne hankelepingu sõlmimist.
ei võimalda vaidlustuskomisjonil vaidlustuse läbivaatamise käigus omal algatusel hankemenetlust peatada. Kaebus halduskohtule esitati ajal, mil hankemenetlus oli juba lõppenud ja hankeleping sõlmitud. Kohus leiab, et kaebaja ise ei ole kasutanud kõiki seadusega antud võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks parimal võimalikul viisil. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et kaevatavad vaidlustuskomisjoni ja hankija otsused ei ole õigusvastased ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Samuti puudub kohtu hinnangul alus hankija ja hanke võitja vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.
§-s 69 lg 11 on loetletud hankelepingu tühisuse alused, mille kohaselt hankeleping on tühine, kui: 1) hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud; 2) hankija ei ole hanketeates märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Ühenduse Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse § 106 lõikele 1, kui hanketeate edastamine oli vastavalt käesolevale seadusele nõutav; 3) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral ei ole hankija pärast hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud registrile riigihanke aruannet koos põhjendustega nimetatud hankemenetluse kasutamise kohta või ei ole informeerinud pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud igale pakkujale tema nõudel eduka pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud pakkumusega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 2 punktis 3 sätestatule. Hankelepingu tühisuse aluste loetelu on ammendav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ühtegi eelloetletud alustest hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Vastustaja poolel kaasatud kolmas isik on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse summas 53 505,60 krooni (õgusabikulud). HKMS § 92 lg 7 sätestab, et 9 kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kohus rahuldab kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse, mis on põhjendatud, ning mõistab kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud summas 53 505,60 krooni. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.02.2011 OTSUSE RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.