3-09-1640/37

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1640 Haldusasi O.P. kaebus Tallinna Vangla 04.03.2009.a keelduva otsuse nr 1-13/10401 tühistamiseks ja teha Tallinna Vanglale ettekirjutus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. RESOLUTSIOON 1.Tühistada Tallinna Vangla 04.03.2009 otsus nr 1-13/10401
2. Kohustada Tallinna Vanglat lahendama kaebaja 27.03.2008 taotlus uuesti.
3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulu summas 250 krooni. Sekretäril saata kohtuotsuse ärakiri kaebajale ja vastustajale ja koopiad 2 maksekorraldusest (nr 43 Swedbank 18.08.2009 170.00 EEK tasumise kohta; numbrita maksekorraldus 30.07.2009.a. Swedbank 80.00 EEK tasumise kohta). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 03.03.2010 esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
4. 18.04.
5. a registreeriti Tallinna Vanglas kaebuse esitaja 27.03.
6. a taotlus lubada tal kasutada Tallinna Vangla vangistussektsioonis vaba aja veetmiseks ning usuliste vajaduste rahuldamiseks kitarri, mis pandi kinnipeetavate isiklike asjade lattu 22.11.
7. a peale kaebuse esitaja ümberpaigutamist Ämari Vanglast Tallinna Vanglasse. Seega taotles kaebuse esitaja kitarri saamist kambrisse. Tallinna Vangla oma 09.05.
8. a vastusega nr 1-13/10953-1 jättis kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. 26.05.
9. a esitas kaebuse esitaja vaide, milles ta vaidlustas Tallinna Vangla 09.05.
10. a keelduva vastuse nr 1-13/10953-1 ning taotles vangla kohustamist toimingu sooritamiseks. Tallinna Vangla edastas 03.06.
11. a kirjaga nr 1-13/14694-1 vaide Justiitsministeeriumile ning palus jätta vaie rahuldamata. Justiitsministeerium 03.07.
12. a otsusega nr 11-7/6010 jättis kaebuse esitaja vaide rahuldamata. 30.07.
13. a esitas kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 09.05.
14. a vastuse nr 1-13/10953-1 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebuse esitaja poolt 27.03.
15. a esitatud taotlus kitarri lubamiseks kambrisse. Tallinna Halduskohus 17.02.
16. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1511 tühistas Tallinna Vangla 09.05.
17. a keelduva otsuse nr 1-13/10953-1 ning kohustas kaebuse esitaja nimetatud taotluse uuesti läbi vaatama.
18. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 17.02.
19. a kohtuotsusest haldusasjas nr 3-08-1511 vaatas Tallinna Vangla vaide esitaja 27.03.
20. a taotluse kitarri saamiseks uuesti läbi ning Tallinna Vangla 04.03.
21. a otsusega nr 1-13/10401 jättis kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. 01.04.09 esitas kaebaja vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla 04.03.09 keelduva otsuse nr 113/10401, milles kaebaja taotleb kitarri väljastamist laost ja selle kasutamiseks andmist elusektsioonis. 09.04.09 saadeti Justiitsministeeriumisse koos Tallinna Vangla 08.04.09 kaaskirjaga nr 1-13/16707-1 O.P. vaie. Vangla palus jätta vaie rahuldamata. Ministeeriumis tehtud 17.06.09.a. otsusega jäeti vaie rahuldamata ( tlk 47).
22. 23.07.
23. a esitas kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 04.03.
24. a otsuse nr 1-13/10401 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. OLEG PJATNITSKI SEISUKOHAD
25. O.P. märgib, et ta pöördus 27.03.2008.a Tallinna Vangla poole palvega lubada kasutada eluosakonnas isiklikku kitarri, mis oli hoiul vangla laos. Tallinna Vangla 09.05.
26. a vastusega nr 1-13/10953-1 jäeti kaebuse esitaja taotlus rahuldamata. O.P. leidis, et vanglas kasutamiseks keelatud esemete loetelus Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641 kitarri nimetatud ei ole. Vangistusseaduse § 31 lg 2 lubab kasutada vanglas mitmesugust aparatuuri ja esemeid, mis ütleb muuseas: „muu vaba aja veetmiseks vajalik ese“. Ta vaidlustas vangla otsuse kohtus ja avaldas kohtule, et kui talle antakse võimalus harjutada kitarrimängu kabelis igal päeval, oleks probleem lahendatud. 17.02.2009.a Tallinna HK otsusega haldusasjas nr 3-08-1511 selgitati, et kõik Tallinna Vangla esitatud argumendid ei ole piisavad keeldumaks kasutada kaebajal kitarri. 17.02.2009.a kohtuotsusega kohustati Tallinna Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja teha põhjendatud otsus. Tallinna Vagla tegi taas keelduva otsuse 04.03.2009.a ja otsusega nr 1-13/10401 kordas uuesti neid samu motiive, mis 17.02.2009.a kohtuotsuses olid tunnistatud keeldumise korral ebapiisavateks; 2 lisatud oli vaid üks keeldumise alus- et kaebaja on töötav kinnipeetav ja seetõttu on tal vähe vaba aega. 5.Käesolevalt leiab kaebaja, et lisatud põhjus töötamise kohta ei vasta tegelikkusele, kuna tööpäevadel on tal vähemalt 6 tundi vaba aega ning puhke-ja pidupäevadel vähemalt 14 tundi. Tallinna Vangla kabeli ruumis kitarri kasutamise võimalust isegi ei arutatud. Tallinna Vangla direktoril on tulenevalt VangS § 31 lg 2 lahendamiseks mitmeid variante vaba aja veetmiseks vajalike esemete kasutamise lubamiseks, kuid arusaamatul põhjusel on kõige levinum otsus keeldumine. Ämari vanglas sai ta kasutada kitarri kabelis ja ta õppis kitarri mängu selgeks 8 kuuga, edasiarenguks Tallinna Vanglas ei ole piisavalt võimalusi, kui ta saab harjutada vaid muusikaringis. Ämari vanglas oli ta kabelis algul päevnik ja siis tekkis võimalus harjutada peaaegu igal päeval. Kaebuse esitaja palub kohtult tühistada Tallinna Vangla 04.03.2009.a keelduv otsus nr 1-13/10401 ja kohustada Tallinna Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 80 kr + 170 kr ja palub selle väljamõistmist vastustajalt. Tasumine on tõendatud maksekorraldusega 30.07.09 tlk 49 ja nr 43 18.08.09.a. tlk
27. Kaebuse eest tasus riigilõivu L. K., laekumine on kontrollitud kohtutöötaja poolt. VASTUSTAJA TALLINNA VANGLA SEISUKOHAD
28. Kaebuse esitaja põhjendas oma taotluses kitarri vajalikkusest kambris nii oma usuliste vajaduste rahuldamise motiivil ja ka sooviga kasutada kitarri vaba aja veetmiseks (vene kultuuri alaste teadmiste täiendamiseks ja laulutekstide kirjutamiseks). 6.
29. 04.03.
30. a taotlusele vastamisel kirjaga nr 1-13/10401 põhistas vangla keelduvat otsust sellega, et kaebuse esitajal on võimalik usulisi vajadusi rahuldada erinevate tegevuste kaudu – vanglas on kaplan, kellega saab individuaalselt vestelda, raamatukogust on võimalik laenutada usualast kirjandust, kambris on võimalik hoida religioosset sümboolikat, samuti on võimalik osaleda vangla jumalateenistustel. Taotluse esitamise ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.3 kohaselt pöördub kinni peetav isik oma religioonist tulenevate tavade järgimise kirjaliku taotluse menetlemiseks vangla kaplani poole. Tallinna Halduskohus asus haldusasjas nr 3-08-1511 seisukohale, et nimetatud kodukorra punkti analüüsides võib järeldada, et religioonist tulenevate tavade järgimiseks esitatud taotluse menetlemiseks on vajalik kaplani arvamuse küsimine ning arvamus peab olema kirjalik. 6.
31. Tulenevalt eeltoodust küsis Tallinna Vangla kaebuse esitaja taotluse menetlemise käigus arvamust spetsialist-kaplanilt Lea Traagelilt, kes 26.02.
32. a elektronkirjas märkis, et laiemas mõistes paigutub usulises kontekstis tehtav muusika usuliste vajaduste rahuldamise alla (muusikaga Jumala ülistamine ja kiitmine). Samas leidis kaplan, et kindlasti ei ole kitarri ja selle individuaalse kasutamise puhul tegemist põhivajadusega, mille tagamist kinnipeetav saaks nõuda. Seega on taotluse lahendamise käigus küsitud arvamust eriteadmisi (religioonialaseid) omavalt isikult, kes on leidnud, et usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kindlasti vajalik kitarri olemasolu. Lisaks konsulteeris Tallinna Vangla kaebuse esitaja taotluse lahendamise ajal ka Justiitsministeeriumi nõunik-peakaplani Johann-Christian Põdraga, kes 26.02.
33. a elektroonilise kirja teel edastatud arvamuses leidis, et kitarri individuaalse kasutamise puhul ei ole tegemist usulise põhivajadusega, mille tagamist kinnipeetav saaks nõuda. 3 6.
34. Tallinna Vangla keelduvast otsusest nähtub ka see, et Tallinna Vangla on hinnanud kitarri vajalikkust vaba aja veetmise esemena, kuid leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik kitarri kasutada vähemalt kahel korral nädalas muusikaringis. O.P.l on võimaldatud kasutada kitarri muusikaringis 2008 a igal teisipäeval ja neljapäeval kella 14.00-16.30 või 15.00-16.45; 2009 a teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15.00-16.
35. Seega on kaebajal võimalik muusikaringis täiendada oma kultuurialaseid teadmisi ning kirjutada laulusõnu. Kuna kaebuse esitajal on võimalik vähemalt kahel korral nädalas kasutada kitarri vaba aja veetmise vahendina (vene kultuuri alaste teadmiste täiendamiseks ja laulutekstide kirjutamiseks), siis leiab Tallinna Vangla, et on keelduva otsuse langetamisel on hinnatud kõiki olulisi asjaolusid kogumis ning kaebuse esitajale elukambris kitarri kasutamiseks loa andmisest keeldunud õiguspäraselt. 6.
36. Tallinna Vangla selgitab, et ei ole keeldunud kaebuse esitajale lubamast kitarri elukambrisse seetõttu, et ta on töötav kinnipeetav või et töötamine vanglas oleks negatiivne nähtus, vaid on kaebuse esitaja tähelepanu juhtinud asjaolule, et töötava kinnipeetavana võib tal olla vähem vaba aega, kui enamusel vanglas viibivatest kinnipeetavatest. Kaevatava haldusakti kohaselt on Tallinna Vangla põhjendanud keelduvat otsust sellega, et kaebuse esitajal on kitarri, kui vaba aja veetmise vahendit, võimalik kasutada vähemalt kahel korral nädalas muusikaringis. Samuti on Tallinna Vangla põhjendanud keelduvat otsust sellega, et tuginedes kaplani arvamusele, ei ole kitarri abil usuliste vajaduste rahuldamine usuline põhivajadus ja seega ei ole see vajalik. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitaja ekslikult asunud seisukohale, et Tallinna Vangla on keelduva otsuse tegemisel võtnud arvesse üksnes asjaolu, et ta on töötav kinnipeetav, kellel on vähe vaba aega. 6.
37. Kaebuse väide, et Tallinna Vangla kabelis kitarri kasutamise võimalust ei ole vangla isegi arutanud, ei ole õigustatud. Tallinna Halduskohus oma 17.02.
38. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1511 leidis, et kaevatav haldusakt on õigusvastane. Oluliste puuduste tõttu haldusakti motiveeringus ei ole nõutava kontrolli teostamine kaebaja kaebuses märgitud subjektiivsete õiguste (muusikaalane eneseteostus, õigus täita usutalitusi) rikkumise osas võimalik, mistõttu tuleb haldusakt tühistada. Haldusorganil tuleb taotlus uuesti läbi vaadata ja teha põhjendatud otsus. Lisaks märkis kohus nimetatud otsuses, et kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et teda võiks rahuldada olukord, kui tal lubatakse kitarri kasutada vangla kabelis, seega on taotluse uuel läbivaatamisel vastustajal võimalik kaebajale pakkuda ka kokkulepet. Tallinna Vangla selgitab, et kaebuse esitaja esialgse 27.03.
39. a esitatud taotluse kohaselt taotles ta vaba aja veetmiseks ning usuliste vajaduste rahuldamiseks elukambrisse kitarri lubamist. Tulenevalt kohtuotsusest ja lähtuvalt taotlusest otsustas Tallinna Vangla 04.03.
40. a taotlusele vastamisel, et kaebuse esitaja taotlus elukambrisse kitarri saamiseks jäetakse rahuldamata. Samas on Tallinna Vangla kaalunud, kas kaebuse esitajal oleks vajalik ja võimalik kasutada kitarri vangla kabelis. Nimelt on Tallinna Vangla spetsialist-kaplan Lea Traagel oma 26.02.
41. a elektrooniliselt esitatud arvamuses asunud seisukohale, et vangla kabelis eraldi ühele kinnipeetavale kitarrimängu võimaluse loomine ei oleks kaplanite töökorralduse ja ülesannete tõttu mõistlik, kuna see vähendaks kaplanite ajalist ressurssi olulisemate tööülesannete täitmisel, näiteks kinnipeetavate individuaalne hingehoid. Seega on Tallinna Vangla kaalunud, kas kaebuse esitajal oleks võimalik kasutada kitarri vangla kabelis ning tuginedes spetsialist-kaplani Lea Traageli seisukohale, leidnud, et individuaalselt kitarri kasutamine vangla kabelis ei ole käesoleval ajal otstarbekas ega vajalik. 4 Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla ei ole isegi kaalunud kabelis kitarri kasutamise võimalust. 6.6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning jätta kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD
42. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja Lea Traagel ütlused, uurinud toimikusse esitatud tõendeid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ja kaebuse esitaja tasutud riigilõiv tuleb välja mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks. 7.
43. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse Ämari vanglast ja temale kuuluv kitarr paigutati isiklike asjade lattu. O.P. esitas taotluse, milles soovis kitarri väljastamist kambrisse, seega saab lahendada kaebust lähtudes taotlusest, mis oli esitatud lahendamiseks Tallinna Vanglale 27.03.2008.a ja mille vangla on kahel korral rahuldamata jätnud. Käesolevalt on vaidluse all vastustaja keelduv otsus 04.03.09 (tlk 24). O.P. taotleb vangla keelduva otsuse tühistamist ning tema taotluse uut lahendamist. 7.
44. Kaebuse esitaja esitas taotluse 27.03.08 a (tlk 23), milles palus lubada elusektsioonis kasutada isiklikku kitarri, mis asub laos ja oma soovi põhistas ta järgmiselt: 1) vaba-aja veetmiseks ning usuliste vajaduste rahuldamiseks (psalmide laulmine, palvete saatmine); 2) parandada oma musikaalseid teadmisi, täiendada enda teadmisi vene muusika kultuurist ning kasutada abivahendina laulutekstide koostamisel (praktilise vahendina). Kaebaja kinnitas, et ta ei riku päevakorda ega sisekorraeeskirju. 7.
45. Kohus selgitas kohtuistungil, et kaebaja taotlus ei hõlmanud küsimust, et ta sooviks oli kitarri kasutamine kabelis, kuna sooviavaldus oli esitatud elusektsiooni (elukambri kohta). Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta saab selgitusest aru ning et asja saab lahendada esitatud taotluse alusel. O.P. selgituste kohaselt tõusetus kitarri kasutamise võimalikkusest kabelis haldusasjas nr 3-08-1511 ja ta nägi võimalust, et kui kabelis oleks kitarri kasutamine võimalik, siis puuduks eraldi vajadus kitarri kasutamiseks elukambris, mistõttu tema taotlust hakati menetlema uuesti. 7.
46. Käesoleva kohtu arvates sai vastustaja lähtuda kaebaja konkreetsest taotlusest ja et seal ei olnud kabelis kitarri kasutamist taotletud, siis ei saaks vastustajale ka ette heita, et ta seda küsimust ei puudutanud, kuid kohus märgib siinkohal, et kaebuse esitaja eksib väites, et vangla selle küsimuse jättis tähelepanuta. Vangla kaalus peale eelmist kohtuotsust ka seda võimalust ja kohtu arvates on esitatud vangla poolt loogilised selgitused, millised asjaolud takistavad kaebaja suhtes sisuliselt alternatiivse võimaluse puudumise. Kohus siinkohal meenutab kaebajale, et vangla sellist võimalust kontrollides leidis, et sellise soovi korral tuleks vangla töö ümber korraldada. Vastustest nähtub, et vangla kaplan peaks siis muutma oma pingelist töökorraldust, ta on vastuses märkinud, et ta ei saaks tegeleda piisavalt eesmärgiga tagada kõigile kinnipeetavatele vajalik individuaalne hingehoid. Ei ole välistatud, et tulevikus, kui saaks organiseerida usulise muusikagrupi töö, ehk olukord muutub. Kaplanid on seejuures plaanitud tööga hõivatud ja seotud rehabilitatsiooniprogrammidega. 5 Kaebaja kinnitas kohtule suulisel istungil, et ta ei pidanud vanglale lahendamiseks ja käesolevalt vaatluse alla olevas taotluses silmas, et tema sooviks on laulda psalme ja palveid kabelis kitarri saatel või kitarri abil. Kohus selgitab siiski lisaks, et kaebajal on võimalus teha taotlusi suunatult tulevikku, mis aga ei tähenda, et taotlus kuulub ilmtingimata rahuldamisele, kuivõrd arvestada tuleb vangla reaalseid võimalusi, so kaplani töökorralduse muutmise võimalused; töö plaanitakse pikas perspektiivis ette lähtudes võimalustest; arvestatakse, et enamuse kinnipeetavate vajadused oleks tasakaalustatult tagatud; ka ilmselt seda, kuivõrd otstarbekas on lisaks tavalisele muusika- ringile moodustada ka usulisel teemal eraldi muusikarühm, kui seda piiravad rahalised vahendid vms asjaolud; sj tuleks arvestada, kas vanglal on üldse võimalusi rakendada kabelit ja kaplanit lisategevuseks. Kabeli kasutamisel tuleb muuhulgas arvestada, et kaebaja viimiseks/äratoomiseks tuleks leida lisatööjõud või tihendada kellegi tööaega, lisaks peaks viibima sellel ajal kabelis kas kaplan või muu vanglatöötaja, kuid selleks ei pruugi jaguda aja-ja palgaressursse. Vangla on kabeli kasutuse planeerinud ära nii, et vangla tagab enamiku kinnipeetavate esmased vajadused. 7.
47. Lähtudes kaebaja selgitustest kohtuistungil märgib kohus järgmist. O.P. selgitas, et ta õppis kitarri mängima Ämari vanglas ca 8 kuuga ja ta leiab, et muusikaringis ta ei edene piisavalt edasi, kuna muusikaringi tundide arv on selleks liialt vähene. Seega võiks mõista kaebaja tahet arendada end senisest rohkem. Kaebaja nimetas ära, et ta tahaks kambris mängimisega arendada muusikariista mängimiseks vajalikku tehnikat. Kaebaja selgitas veel, et ta sooviks on arendada kitarrimängu tehnikat selleks, ta suudaks esitada religioosseid laule senisest paremini. Samas nimetas kaebaja, et tema sooviks on esitada religioosse sisuga laulu kaudu teistele kambris viibivatele isikutele positiivset mõju ning kuulutada jumalasõna, et kinnipeetavad jõuaksid piiblitõeni. Kaebaja arvates ei ole suuline selgitamine nii mõjus, kui seda on jumalasõna propageerimine laulu/muusika kaudu, tal on kogemus, et kinnipeetavad võtavad sõnumi, mis on esitatud muusika kaudu, kergemini omaks. Kaebaja selgitas ka seda, et ta jätkuvalt leiab, et soovib ise jumalat ülistada ja seda saab teha vaid läbi muusika (psalmide laulmine ja palvete saatmine). Mõned laulud on palved. Veel esitas kaebaja selgituse, millest nähtub, et ta soovib edasi arendada vene kultuuri ja seda lauldes kitarri saatel. Kuna ta ka loob ise laulutekste, siis on vaja nende loomiseks kitarri ning ei piisa, kui seda saab harrastada vaid muusikaringis. Seega mõistab kohus kaebaja tahet sisuliselt nii, et ta soovib kitarri laulude loomiseks, kuna lauluseadeid on keeruline ilma muusikariistata luua ja muusikaringis on selleks liialt vähe võimalusi. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja taotlust 27.03.08.a. on ilmselgelt olnud raske tõlgendada, kuivõrd selle sisu üksikasjades on kaebaja poolt erinevatel ajahetkedel tõlgendatud nii laiendavalt kui ka kitsendavalt. Näiteks saab siinkohal tuua kabeli kasutamise teema ja kohtu arvates ei ole kaebaja taotluses ka selgesõnaliselt märgitud, et ta sooviks on just nimelt ka kambris kaaslastele jumalasõna esitamine laulu kaudu, et see mõjutaks neid usku vastu võtma ja mõistma. Seega seondub küsimus laiemalt võttes probleemiga, kas kaebaja tegevus jumalasõna propageerimisel kambris on vanglale vastuvõetav. Seotult kabeli kasutamisega on siiski vaatamata ebaselgusele nüüdseks vangla ka kaalunud võimalust ning kaebaja saanud aru, et tema taotlus sellist palvepunkti ei sisaldanud. Kohus kontrollis haldusasjas nr 3-08-1511 halduskohtu istungi protokolli andmeid 02.02.09.a. ja sealt nähtub, et kaebaja avaldas, et teda rahuldaks, kui ta saaks kasutada kitarri kabelis. Selliste selgituste kaudu tekib aga kaebaja soovides vastuolu, kuivõrd kabelis kitarri kasutamine võimaldab saavutada ühed eesmärgid, samas ei saa saavutada teisi eesmärke, nt neid, mis ta sooviks justkui saavutada kambris laulmisega, so et kambris kitarri kasutades ta avaldaks mõju kaas kinnipeetavatele ja viiks jumalasõna nendeni mõjusamate vahenditega (lauluga/muusikaga), see aga ühtlasi eeldab, et ka 6 nende kinnipeetavateni, kes ehk ise ei ole vabatahtlikult end usuga sidunud ja tavaliselt kabelis usuteenistustel või kaplani juures ei käi. Kohus leiab, et kaebajal tuleb väga täpselt ära määratleda, mis ta tegelikult soovib ja taotluses ei tohiks sisalduda konflikti. Alternatiivne võimalus kabeli kasutamisega kitarrimänguks langes ära. Siit tulenevalt oli välistatud ühtlasi kompromisslahenduse leidmine kabeli kasutamisega. 7.
48. Kohtu arvates ei ole vangla täitnud täiel määral uurimiskohustust ega selgitanud välja, mis sisu kaebaja taotlus tegelikult kannab. Kohus leiab, et kuivõrd taotluse sisu on kaebaja selgitustel oluliselt laiem, siis on otstarbekas uurimisprintsiibist tulenevalt lasta kaebajal kas taotlust täpsustada, kui see jääb ebaselgeks või siis kuulata kaebaja ära hoopiski suuliselt ja fikseerida, mis on tema taotluse palvepunktide tegelikuks sisuks; seda saab teha nt vajadusel suulise ärakuulamise kaudu ja kirjaliku protokolli koostamisega, milles fikseeritakse tema seletus taotluse sisust ning mille allkirjastavad kõik osalised. Taotlust ei ole võimalik lõputult arutama jäädagi, kuniks ei ole fikseeritud, mis selles taotluse sisaldub. Kohtu arvates on oluline vahe, kas kaebaja sooviks on harjutada kitarrimängu kambris ja et kaebaja soovib teha lauluseadeid, so mõistetav kitsalt eneseharimisena. Samas kui aga kaebaja sooviks on hoopiski laulude/muusika kaudu kanda kinnipeetavateni piiblisõnumit ja äratada huvi jumalasõna vastu kambris, kus teda kuulevad teised isikud, on mõju ulatuslikum ega piirdu enam kitsalt kaebaja eneseharimise vajadusega, kuigi ka see võib olla selle üheks osiseks. Mõju avaldamine teistele tähendab, et tuleb kaaluda ja hinnata, kas see on teisi isikuid häiriv või mitte ning kas see on reaalselt võimalik ja lubatav. Kuigi vangla on märkinud, et ta ei saa kõiki kinnipeetavaid üle küsitleda, kas viimased on nõus kaebaja tegevusega kambris, selgitab kohus, et kõiki kinnipeetavaid ei peakski küsitlema, kuid ei ole välistatud võimalus asja kaalumisel, et küsitakse üle kambrikaaslased ja et selgitatakse täpselt, mis kaebaja tegevusega kaasneb ja millega nad peavad oskama arvestada. Ka saab vangla ise võtta kindla seisukoha, kas on vajalik ja võimalik vangla tegevuse eesmärke silmas pidades lisaks sellele, et jumalasõna toetavad ja edastavad professionaalid, ka lisaks veel kaebaja vastavasisuline tegevus. Kaebaja üldisest vastusest, et kinnipeetavad oleksid nõus tema tegevusega kambris, ei saa kohus siiski teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et kambrikaaslased pidid aru saama juba kõigist kaebaja eesmärkidest ja soovidest. Kui kaebaja senimaani ei ole selgesõnaliselt avaldanud, et ta soovib mõju avaldada kaas kinnipeetavatele kambris jumalasõna kaudu, mis muusika läbi on mõjusam ja mõistetavam, siis ei pruugi olla ka ammendav kaebaja teadmine sellest, kas kaaslased on kõigi kaasnevate nähtude ja eesmärkidega nõustunud. Kuigi kaebaja tõi istungil näiteks, et osa kinnipeetavaid kuulab kambris TV ja raadiot, tema soovib mängida kitarri, mistõttu saab lahendada küsimusi kompromissi teel, märgib kohus, et kompromisside leidmine sellises olukorras ei pruugigi olla siiski ehk võimalik. TV ja raadio kuulamine on kaasaja elu tingimustes informatsiooni hankimisel vältimatu, kitarri mängimine kambris igal päeval siiski pigem erandlik. Ei saa välistada, et osa kambrikaaslasi ei soovi, et neile igal päeval nt kaebaja poolt soovitud 1 tunni kestel võidakse kitarri mängimise käigus propageerida või selgitada jumalasõna, kuna isikud, kes on valinud usu ning soovivad jumalasõna kuulata, saavad seda teha kabelis ja ametlike jumalateenistuste kaudu, mida vangla võimaldab. Isikutel, kes seda ei soovi, peab olema valikuvõimalus jääda jumalasõnast eemale ning selleks ongi jumalasõna ja jumalateenistused viidud eemale elukambri päeva - reziimist. Isik, kes ei soovi selliselt jumalasõna kuulata, peaks kaebaja tegevuse ajaks elukambrist lahkuma ja valima muu tegevuse selleks ajaks, mis ei pruugi olla võimalik ja kohtu arvates seab näiteks eeltoodu kaebaja tegevusele vältimatult piirid ning mille suhtes tuleb kõik asjaolud, poolt ja vastuargumendid üksikasjaliselt läbi kaaluda. Sellest aspektist ei ole vangla asja saanud kaaluda, kuna kaebaja ei olnud selgelt välja kirjutanud, mis on ühe või teise soovi sisuks ja seega ei ole neid põhistusi saadud vaatluse alla võtta. 7 Iseenesest nähtub, et ka kitarrimängu harjutamine evib mõju väljapoole kaebajat. Nimelt on kaasnevad muusika tegemisega ka erinevad helid, st et kaasneb müra. Nii tuleks kitarri vältimatult kas häälestada; kaebaja märkis, et ta soovib lihvida mänguoskusi, see aga tähendab, et ca 1 tunni jooksul ei pea teised kuulama mitte üksnes esitluseks valmisolevat lihvitud muusikapala, vaid harjutamist, mis võib teisi ülemääraselt häirida jms. Sõltuvalt kaebaja soovist, tuleb kindlaks teha, millised on soovitud tegevusega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed momendid. Kohus ei kahtle, et kaebaja jaoks on nii harjutamine, jumalasõna propageerimine jms tegevus teda arendav tegevus, kuid siinkohal näebki seadus ette vangla kohustuse kontrollida, kas esineb niisuguseid vastuolusid, mis takistavad taotluse rahuldamise ning kaaluvad üle kaebaja vajadused. VangS § 1 (Seaduse reguleerimisala) ütleb, et käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametnikuna mõiste ja tingimused. Kinnipeetavate õiguste tagamiseks koostab vangla tegevuskavad, seab sisse päevareziimi, näeb ette võimalused arenguks ja ümberkasvamiseks, kuid seda tehakse võimaluste piires ning tasakaalustatult ja kõigi õigusi arvestavalt, vastavalt on ka rõhutatud VangS § 4.
49. Ka VangS § 6 (Vangistuse täideviimise eesmärk) rõhutab vajadust järgida vangistuse täideviimise eesmärke märkides vastavalt lg-s 1, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seadusega on tagatud vanglaväline suhtlemine (3 jagu), kirjavahetuse, telefoni, ajakirjanduse, raadio ja TV jälgimine, interneti kasutamine ja väljasõit; samuti on oluline reguleerida ja võimaldada hariduse omandamise ja töötamise võimalused, tagada olme, tervishoid (4 jagu); tagatakse religioonialane tegevus, mis rõhutab, et see peab tagama kinnipeetava usulise vajaduse rahuldamise. Samas ei saa ära unustada, et ka sellise tegevuse organiseerib vangla vastavuses võimalustega ning arvestades VangS eesmärkidega, sj arvestades, kas lubatav tegevus võimaldab teiste isikute õiguste ja vabaduste tagamise. Kohus möönab, et vangla on osaliselt kontrollinud asjaolusid, nt kontrolliti, kas usulised vajadused tingivad kitarri vajaduse kambrisse. Kaebaja ei saanud ilmselt aru, miks oli asjas küsitud kaplani seisukohta, kuid vangla otsusest nähtub, et usulise vajaduse motiivi kontrollimiseks peeti nõu usuküsimusi tundvata isikutega. See on kohtu arvates igati lubatav ja loogiline, kuivõrd kaebaja oli väitnud, et ta on takistatud jumala teenimises. Kaebaja oli märkinud, et piibel kutsub ülesse ülistama jumalat ja seda saab teha muusika kaudu, kasutades muusikariistu; mõned laulud aga on palved; korralik kristlane peab palveta mitu korda päevas ja temal see võimalus puudub. Selle tõttu ongi nõu peetud mitte üksnes kaplaniga, vaid ka teiste autoriteetsete usku tundvate isikutega, kes avaldasid seisukoha, et kitarri abil usulise vajaduse rahuldamine ei ole põhivajaduseks; nähtus ka see, et isikud saavad palvetada elukambris, kui nad seda soovivad, vastavalt on ka lubatud elukambris religioosne sümboolika, jumalateenistusi viiakse aga läbi ettenähtud korras. Kuivõrd usuliste vajaduste rahuldamise osas on regulatsioon olemas, siis kaebaja lihtsalt soovib ilmselt lisavõimalusi, kuid nende võimaldamine peab olema ka objektiivselt võimalik. Kohus palus kaebajal täpsustada, miks ta leiab, et kambris ilma kitarri saatel psalme või palvet esitades ta ei saa rahuldada usulisi vajadusi ja kaebaja ka viitas, et I läkituses Korintlastele 14- ptk-s 1 psalmis on kirjas tema seisukohta põhistav selgitus: „taotlege armastust ja olge agarad taotlema vaimuandeid kuid kõige enam prohvetlikku kõnelemist“. Kaebaja märkis, et piiblis on kirjas selline koht, kus on öeldud, et prohveti sõna puudutab inimest muusika teel. Kuigi kaebaja ei leidnud kohtuistungil ilmselt seda viidet, mida ta tahtnuks esitada, nähtub, et kaebaja on kontekstist väljarebitult siiski kasutanud vaid ühte mõtet, mistõttu ei lükka tema arusaam ümber usuküsimustes pädevate isikute seisukohti ja ei muuda neid väärateks. Seadus tagab usuküsimuses põhiõiguste kaitse. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel saab vajadusel ka seda väidet uuesti üle kontrollida, kuid ilmselt kaebaja siinkohal siiski ei ole esitanud piisavat selgitust ega viidet. Kohus selgitab kaebajale lisaks, et ilmselt ei ole kaebaja sooviks väita, et ülejäänud usklikud, kes pillimängu ei valda ja igal päeval kirikus ei käi (mõeldud ka nt väljapool vanglat elavaid usklikke), kuid ikkagi palvetavad, on selliselt jätnud jumala ülistamata. See ei oleks loogiline, kuivõrd kaebaja arusaama kohaselt tuleks järeldada, et kõigil usklikel tuleks õppida mängima mingit muusikainstrumenti, et ta talitaks õigesti ning 8 pöörduks jumala poole vaid muusika kaudu palveid /psalme lugedes. Kaebaja loogikat edasi arendades võiks tekkida oht, et isikud, kes ei suuda muusikainstrumenti mängida, peaksid end tundma ebamugavalt, kuna nad ei suuda igapäevaselt usunõudeid täita või hoopiski loobuma usust, sest nad ei suuda nõudeid täita. Kohus leiab, et ilmselt kaebaja siiski sedasi ei mõtle ning tal on oma taotluse sisu analüüsimata ja ta ei ole märganud ilmselgeid vastuolusid. Kaplan L.Traagel, kellel on teoloogiline kõrgharidus ja kes töötab Tallinna Vanglas ning on kursis usuõpetusega, tunnistajana kinnitas, et tema kaudu vastustaja on kontrollinud, kas kaebajale on tagatud usuliste vajaduste rahuldamine vanglas, sj kabelis ja kas see vastab vanglas kehtivale korrale. Tunnistaja kinnitas, et ta analüüsis olukorda ja esitas oma seisukoha. L.Traagel kinnitas, et muusikaringiga tegeleb Tallinna Vangla ning tema selle korraldusega ei ole pädev tegelema, kuid usupõhises osas jääb seisukohale, et kitarr usupõhiste vajaduste rahuldamiseks ei ole vajalik, kaebajal on kohased võimalused usu jälgimiseks täidetud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vangla ei ole ette heitnud kaebajale töötamist ning ta ka ei märgi, et töötamine on „negatiivne“ nähtus. Kaebaja sellekohane pretensioon on alusetu. Samas möönab kohus, et vastustaja positsioon jääb mõnevõrra ebaselgeks kaebaja taotluse kontekstis, kuid seda on võimalik täpsustada, kuna kohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb uuesti läbi vaadata. Juhul, kui kaebaja töötamise huvides on talle anda taastumiseks pikem periood, kui seda reguleerib tagatud uneks ettenähtud aeg, siis tuleb seda ka põhjendada. Juhul, kui energia taastamiseks on sobilik ka senisest tihedam kitarrimängu harrastus, tuleb kaaluda, kas see võiks takistada teiste isikute õiguste ja vabaduste realiseerimist. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajal on võimalik külastada muusikaringi ja seal saab kasutada kitarri. Kuid kohtu arvates ei sõltu küsimuse lahendamine pelgalt sellest, kas kaebaja on piisavalt hõlmatud tegevusega, ilmselt oleks ka raske leida argumenti, mis kõneleks selle vastu, et tegevus ei arendaks kaebajat, kuid nagu kohus märkis, on VangS tulenevalt vanglal kohustus kaaluda, kas see tegevus võiks häirida teisi isikuid. Vangla esindaja kinnitas kohtuistungil, et seda aspekti asja läbivaatamisel ei kaalutud. 7.
50. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaevatav haldusakt ei vasta endiselt põhjendamise nõuetele, kuigi kohus leiab, et kaalumata on mitmed muud aspektid, mida kaebaja ise ei ole nimetanud. HMS § 56 lg 2 kohaselt peab haldusakt sisaldama selle andmise õiguslikku ja faktilist alust. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus peab HMS § 56 lg 3 kohaselt sisaldama ka kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Vastustaja on ise rõhutanud, et VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetavale lubada muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangla on ka rõhutanud, et esemete kasutamine teenib muuhulgas kasvatuslikku eesmärki. Kohus on eelnevalt märkinud, et osaliselt kaebaja taotlus on seotud tema enesearendamise sooviga ja taotleb avaramaid võimalusi, kui kehtiv kord seda ette näeb. Kaebaja enesearendamine ei ole ilmselgelt ka vastuolus vangistuse täideviimise üldiste eesmärkidega. Samas kaasneb taotlustega ka väline mõju, so mõju ümbritsevatele isikutele, ehk seaduses nimetatud teised isikud. Kohtule jääb vangla positsioon ebaselgeks. Kui kohus tutvus haldusasjas nr 3-08-1511 02.02.09 protokolliga ning kohtuotsusega, siis on käesoleva kohtu arvates haldusasjas nr 3-08-1511 kohus juhtinud piisavalt tähelepanu vajadusele kontrollida eelmärgitud õigusnormist tulenevalt oma seisukohti ja hinnata taotlust. Esmakordselt taotluse ülevaatamisel oli vangla tema tolleaegse esindaja väidetel hinnanud, kas kitarri kasutamine võiks häirida teisi isikuid ja leidnud, et see häirib ning kogumis olid negatiivsed tagajärjed kaalunud üle positiivsed; ebaselgeks jäi kitarrist tulenev julgeolekuoht, kuna esindaja istungil pidas võimalikuks, et nt kitarri keeled on kasutatavad vigastuste 9 tekitamisele, samas oli julgeolekutöötaja taotlust kontrollides andnud lubava resolutsiooni. Kui julgeolekuohtu ei ole, siis tuleb ikkagi vältimatult võtta seisukoht, kas soovitav tegevus häirib teisi isikuid. Haldusasjas tehtud kohtuotsuses nr 3-08-1511 kinnitatakse endiselt vajadust kontrollida, kas kaebaja taotlus on kooskõlas selle nõudega, et taotluse rahuldamise tulemusel ei häirita teisi isikuid. Vastavad materjalid on varasemast menetlusosalistele kättesaadavad ja kohtulahend on avalikustatud kohtu infosüsteemis. Käesolev kohus saab aru, et vangla oli mõistnud, et tal tuleb kaaluda, kas kaebaja soovitud eesmärgid on kooskõlas sisekorraeeskirjadega ja kas tema taotluse rahuldamisel taotletav tegevus võib häirida teisi isikuid. Vaatamata sellele käesolevalt kinnitas vangla esindaja, et VangS § 31 lg 2 „tähendab, et kinnipeetavale võib anda loa, aga see ei ole kohustuslik“ ja edasi märkis vastustaja, et vangla kaalus „eseme vajalikkust, mitte häirivust“ (tlk 95 istungiprotokoll). Vastustaja täpsustab seejuures, et „kui kaebaja soovib usku propageerida, siis vangla ei saa seda keelata, seda võib teha ka ilma kitarrita. Kitarri kasutamine kindlasti võiks häirida teisi kinnipeetavaid, aga kaalutlusena ei ole märgitud häirivuse küsimust, sest seda ei ole kaalutud“ (tlk 96 istungiprotokoll). Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused leiab, et taotluse lahendamine ei vasta seaduse nõuetele. Kuigi asja uuel läbivaatamisel võib jõuda vangla lõppotsuses samasugusele tulemusele, st keelduva otsuseni, ei ole käesolevalt siiski kohtu arvates kaebaja taotlust menetletud piisava asjakohasusega ning seaduses oluliseks peetud asjaolud on käsitlemata, seega ei ole neid ka kaalutud. Esmalt märkis kohus, et lähtudes uurimisprintsiibist tuleb kaebaja taotluse sisu ja ulatus täpselt ära määratleda, seejuures peab kaebaja täitma kaasaaitamise kohustust ning et ei tekiks arusaamatusi taotluse tegelikus sisus ja ulatuses, tuleb tal jääda kindlatesse raamidesse, mida tema taotlus hõlmab, neid põhistusi ei saa alles kohtus erinevatel istungitel erinevas mahus ja sisus esitada. Kohus leidis ka seda, et vastustaja ei ole õigusnormi rakendamisel arvestanud, et vanglal on kohustus hinnata, kas kaebaja taotlus vastab sisekorraeeskirja võimalustele ning kas tema taotluse rahuldamine toob kaasa tagajärgi teistele isikutele või mitte. Kui vastustaja möönab selliste tagajärgede olemasolu, siis tuleb tal kaaluda, kelle õigused ja huvid on kaalukamad. Vastustaja kinnitas, et ta ei kaalunudki nt häirivuse küsimust, samas nähtub kohtu arvates, et ka vaidlusalusest otsusest tõepoolest nähtub, et sellist kaalumist ei teostatud, samas ei olnud keelduvas otsuses ka märgitud, kas kaebaja taotletav tegevus oleks kooskõlas sisekorraeeskirjadega või vangistuse eesmärkidega. Kuna kaevatav haldusakt ei ole faktiliselt piisavalt motiveeritud ning sellest ei nähtu haldusorgani kõik kaalutlused, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vastustaja ka tegelikult selgitas välja normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud, kaalus kaebaja vajadusi (usuliseks jm eneseteostuseks) ning vangla julgeolekut, sisekorraeeskirja võimalusi, kitarrimängu ja usu levitamise mõju teistele isikutele kaebaja soovitud viisil. Kui vastustaja leiab, et ta pidi järgima VangS eelviidatud kriteeriumeid, siis ei leidu haldusaktis selgitust või seisukohta, kas kitarri lubamine võib häirida teisi isikuid, kaebaja oli ka kinnitanud taotluses, et ta järgib sisekorraeeskirju, kuid asja arutamisel siiski selgus, et kaebaja möönab ka ise, et ilmselt tuleb leida kompromisse. 7.
51. HKMS § 19 lg 6 kohaselt, kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt selgitanud, et kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest (nt 3-3-1-62-02). Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (nt 3-3-1-42-02). 10 Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (nt 33-1-57-07). Kohus leidis, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ega arvesta ka eeltoodud printsiipidega. Kuna kohus loeb, et haldusakt on oluliste motiveerimisvigadega, siis ei saa kohus kontrollida, kas tegelikult kaebaja subjektiivseid õigusi rikutakse, kui tema taotlus jäeti rahuldamata. Haldusorganil tuleb taotlus uuesti läbi vaadata ja teha põhjendatud otsus.
52. Kaebuse alusel tuleb rahuldada kohtule esitatud kaebuse taotlus täies ulatuses, vastavalt HKMS § 92 lg 1 tuleb seetõttu rahuldada kaebaja taotlus mõista välja tasutud riigilõiv 250 krooni Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks. Kaebuse esitajal tuleb vajadusel täpsustada kirjaliku avaldusega Tallinna Vanglale, kas tasutud riigilõivu maksekorralduse andmed on õiged ja kas need võimaldavad teha ülekande. Kohus väljastab koos kohtuotsusega maksekorralduse koopiad nii kaebajale kui vastustajale, et nad saaksid andmeid kontrollida ja kaebaja oma taotlust vajadusel täpsustada, et ülekanne ei ebaõnnestuks. Kohtule on esitatud 2 maksekorraldust (nr 43 Swedbank 18.08.2009 170.00 EEK tasumise kohta; numbrita maksekorraldus 30.07.2009.a. Swedbank 80.00 EEK tasumise kohta). Karin Kalmiste kohtunik 11