) § 354 lg-le 1. Harju Maakohtu 08.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-65721 on kostjale määratud eestkostjaks kuni viieks aastaks Mäetaguse vald Mäetaguse Vallavalitsuse kaudu. Kuivõrd eeskostja määramisega langesid käesoleva menetluse peatamiseks olevad asjaolud ära, uuendas kohus 09.12.2010 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse. 30.12.2010 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus teha asjas vaheotsus ning kohaldada aegumist. 11.01.2011 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. 19.01.2011 esitasid hagejad taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostja kandud kulutusi õigusabile summas 216,74 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele ei esitanud. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobub nõudest kostja vastu, seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus otsust tegemata.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega peab hageja kandma kostja menetluskulu ning kohus jätab
Kostja on palunud hagejalt välja mõista kulutused õigusabile summas 216,74 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad” (edaspidi määrus) § 1 lõikele 1 on tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 320 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostja kulutused õigusabile summas 216,74 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Tulenevalt eeltoodust leiab, kohus, et hagejate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu 216,74 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt
lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 kuulub hagejatele tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 31,96 eurot (500 krooni), kuivõrd hageja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu kokku 63,91 eurot (1 000 krooni). Krista Kirspuu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.