lg.2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri aruande ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et võlgnik on maksevõimetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara kokku 31 215 606 krooni, võlgnevusi on summas 54 607 148 krooni. Võlgniku võlad ületavad võlgniku varasid, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on peatunud, ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine.
lg2 sätete kohaselt vaatab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga kahe kuu jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavaldus on esitatud kohtule 16.01.2007.a., pankrotimenetlus on algatatud 11.02.2008.a. Seega võlgniku väited, et kohtul on ennatlik läbi vaadata võlausaldaja pankrotiavaldust olukorras, kus ettevõtte aasta majandustulemused ei ole lõplikult selgunud, ei tulene seadusest. Kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. Nõue ületab PankS 15 lg2 p 3 sätestatud piirmäära. Nõue ei ole pandiga tagatud.
lg1 sätete kohaselt kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada vaatamata sellele, et esineb
Võlgnik väidab, et ta on pankrotimenetluse aluseks oleva nõude täitnud. Võlausaldaja eitab võla tasumist. Isegi juhul kui pankrotimenetluse aluseks olev nõue on tõepoolest võlgniku poolt tasutud enne pankrotimenetluse algatamist, on võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele tuginedes püsivalt maksejõuetu, mistõttu PankS § 31 lg.1 kohaselt tuleb välja kuulutada TKE Osaühingu pankrot. Maksejõuetuse põhjuseks esialgse hinnangu kohaselt on asjaolu, et TKE Osaühing finantseeris heauskselt 2006.a. teisel poolel Aktsiaselts TKE (pankrotis) ja G OÜ ühist äriplaani. Aktsiaselts TKE (pankrotis) aga ei täitnud 2006.aastal finantseerimislepingut ning rikkus 2007.aasta alguses nii rendilepingust kui finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi, mille tulemusel kaotas võlgnik võimaluse kasutada ja käsutada oma vara ning igapäevase majandustegevusega tulu teenida.
lg.1 sätete kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamsiele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitministri määruse nr. 712-18.12.2003.a. “Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätete kohaselt on tasu arvestamise aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu (12 tundi), keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 18 000 krooni , pankrotimenetluse kulud kuuluvad hüvitamisele summas 6000 krooni . Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.