Obsah (7)

§ 10§ 98§ 90§ 45§ 11§ 61§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juunil 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1243 Haldusasi Aktsiasel

§ 10lg 3).

Selleks, et kontrollida sedavõrd väikese hulga dokumentide alusel mahaarvamisõigust ei ole kindlasti põhjendatud korduv tagastusnõude täitmise peatamine ning kuuajaliste tsüklitena kolmandatelt isikutelt ebaolulise teabe küsimine. Käibemaksu oluliseks põhimõtteks on sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus ning kõikvõimalikud erandid peavad olema (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.03.2009 lahend asjas nr 3-3-1-3-09 p 11) äärmiselt põhjendatud. 2 Sellest tuleneb ka see, et ka igasugused menetluslikud takistused sisendkäibemaksu mahaarvamisel peavad olema põhjendatud. Maksumenetlus tuleb läbi viia rangelt

§ 10lg-s 3 sätestatud nõuete kohaselt.

Käesoleval juhul toob menetlusnormide rikkumine kaebajale kaasa kahju. Üldjuhul ei oma menetlusalased rikkumised maksumenetluses sedavõrd olulist tähendust, et tooksid kaasa haldusaktide tühistamise, kuid antud juhul on tulenevalt käibemaksuseadusest ja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisest selgelt kahjulikud tagajärjed kaebajale. 12. Vastustaja oleks pidanud arvestama, et selle kontrolli tulemusena ei määrata siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust ning sellest tulenevalt on ka kontrolli läbiviimisele ja tagastamiste pikendamisele kohaldatavad väga karmid kriteeriumid. Ka Riigikohtu halduskolleegium viitab oma 07.04.2008 lahendis asjas nr 3-3-1-8-08 p 10, et kolleegium leiab, et tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Tagastusnõude täitmisega seonduvast regulatsioonist ei tulene, et tagastusnõuete esitamise ja nende rahuldamise korral piirdubki maksukohustuse väljaselgitamine maksuhalduri jaoks tagastusnõude täitmiseks sätestatud tähtajaga. Kolleegium leiab, et maksukohustus tuleb lõplikult kindlaks määrata

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja maksuhaldur võib seda teha ka pärast tagastusnõude rahuldamist. 13. Kaebajale ei ole seni üheski tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuses arusaadavalt viidatud, et millises osas on tekkinud kahtlused, mida kaebaja ise võiks kõrvaldada ning selgitada majandustehinguid. Selle asemel pöördutakse otse kolmandate isikute poole. Lisaks luuakse sellega ka olukord, kus maksukohustuslane ei tea tema maksumenetluse olulisi asjaolusid, ei saa täita kaasaaitamiskohustust ning realiseerida ärakuulamisõigust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-26-02 p 14). Kogu läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli menetlusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks viinud kontrolli läbi põhjendatult ning võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse (

§ 10lg 3).

Selleks, et kontrollida sedavõrd väikese hulga dokumentide alusel mahaarvamisõigust, ei ole kindlasti põhjendatud korduv tagastusnõude täitmise peatamine ning kuuajaliste tsüklitena kolmandatelt isikutelt ka ebaolulise teabe küsimine. 14. Vastustaja käsitleb käibedeklaratsiooni parandamist alusena, mis annab uue aluse pikendada kaebaja käibemaksu tagastusnõuet ning kõik tähtajad hakkaksid kulgema algusest. Eeltoodu ei selgu sõnaselgelt ühestki aktist, aga kui lähtuda sellest, et oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakse pidanuks maksuhaldur tagastama 21.12.2009, siis muul moel ei saaks maksuhaldur senimaani tagastusnõuet mitte täita. Kaebaja parandas deklaratsiooni, sest vastavalt maksuhaldurilt saadud infole oli vajalik deklareerida tehing ning selle tulemusel suurenes mahaarvatav sisendkäibemaks. Selline asjaolu ei peaks aga mõjutama menetlust selliselt, et kogu tagastusnõude täitmise tähtaeg hakkab otsast peale kulgema. Arvestades, et kontroll on pooleli, on igati jälgitav, milline täiendav nõue tekkis ning selle kontrollimine ei tohiks varasemat kontrolli puudutada.

ei hõlma tegelikult sellist juhtumit §-s 89 sätestatud deklaratsiooni parandamise alustes. Samuti ei ole tegemist

§ 90

lg-s 2 sätestatud alusega, mil loetakse, et varasem deklaratsioon on esitamata jäetud. Maksukohustuslane ei esitanud mitte uut deklaratsiooni materiaalses mõttes, vaid üksnes täpsustas tagastusnõude suurust, varasem deklaratsioon jääb ülejäänud osas kehtima. Arvestades, et maksuhaldur on juba vähemalt 4 kuud saanud ülejäänud tagastusnõuet menetleda ja kontrollida, oleks ebamõistlik ja ebaproportsionaalne selline tõlgendus, mis näeb 3 ette kogu tähtaja kulgema hakkamise otsast peale. Sellises olukorras oleks võimalik osahaldusakti andmine, kus otsustatakse üks osa tagastusnõudest ning ülejäänud osas (tulenevalt esitatud parandusdeklaratsioonist) haldusmenetlus jätkub.

§ 45

ei välista sellises olukorras haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 1 kohaldamist ning käesoleval juhul oleks see ka põhjendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT 15. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi

) § 12 sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Sisendkäibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise puhul tuleneb maksuhalduri kaalutlusõigus käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi KMS) § 34 lg-st 2, mis sätestab, et maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on täidetud mõlemad järgnevad tingimused: 1) on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks; 2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Seega sõltub tagastusnõude tähtaja pikendamise vajalikkus ja põhjendatus maksuhalduri kaalutlusõigusest otsustamisel, kas eksisteerib täiendav vajadus lisatõendite kogumiseks.

1. Otsuste koostamise põhjuseks oli tagastusnõude kontrollimiseks tehtud järelepärimised kolmandatele isikutele. Otsustele eelnevalt olid koostatud järelepärimised teabe saamiseks kolmandatelt isikutelt, millest tulenevaid kohustusi polnud järelepärimise adressaat veel otsuste tegemise kuupäevaks täitnud. Seega eksisteeris vajadus pikendada tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaega, et välja selgitada tagastusnõude aluseks olevate tehingute tausta ja sisu. Samuti oli põhjendatud maksuhalduri kahtlus seoses AS-ilt ILO tagastusnõude tagasinõudmise võimatusega juhul, kui tagastusnõuded oleks rahuldatud. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tugines asjaolul, et äriühingul pole piisavalt vahendeid tagastusnõude tagastamiseks, kuna AS-il ILO puudub kinnisvara, mis poleks hüpoteekidega koormatud.
2. Maksuhaldur on seoses tagastusnõude täitmise pikendamise eelduse esimese punktiga lisanud vaidlusaluste otsuste lõppu lõigud: “Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et AS ILO nimele ei kuulu kinnisvara, mis ei oleks koormatud hüpoteekidega, seega ei ole äriühingul piisavalt vara ning esitatud tagastusnõude rahuldamisel võib summa tagasinõudmine osutuda võimatuks.” ning “Samuti ei nähtu äriühingu nimel mistahes muud vara, mis oleks kantud registritesse.” Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuste puhul ei pea maksuhaldur tooma otsuses välja kõiki aspekte (ebaproportsionaalne), mille alusel on maksuhaldur seisukohal, et tagastusnõude rahuldamisel võib summa tagasinõudmine osutuda võimatuks. Sellist kohustust ei tule ei seadusest ega kohtupraktikast. Eelnevast tulenevalt on otsuses väljatoodud põhjendus asjakohane ja piisav ning tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise osas esimene nõutav eeldus täidetud.
3. Tagastusnõude aluseks olevate dokumentide väike hulk ei ole ilmtingimata põhjuseks, et tagastusnõude tähtaega mitte pikendada. Tagastusnõude tähtaja pikendamine sõltub KMS § 34 lg 2 p 2 kohaselt eelkõige lisatõendite kogumise vajadusest ja võimalikkusest, ühtlasi ka tagastusnõude esitaja ja võimalike kolmandate isikute koostöövalmidusest ning kogutud 4 andmete informatiivsest väärtusest. See tähendab, et maksuhalduril võib tekkida ka kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni järgselt vajadus koguda täiendavaid tõendeid ning kontrollida kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni. Tagastusnõude kontrollimisel ei pea maksuhaldur kontrollima kõigi maksukohustuslase poolt esitatud dokumentide õigsust ning väljastama korraldusi kõigile maksumenetluses olevatele kolmandatele isikutele koheselt tagastusnõude kontrolli alustamisel. Kuid kui maksuhalduril peaks tekkima kogutud tõendite pinnalt kahtlus tehingute tegeliku toimumise või tehingu täpsete asjaolude õigsuse kohta, tekib vajadus täiendavalt kontrollida ka ülejäänud tehinguid. Seetõttu on ka antud asjas maksuhaldur korraldused kolmandatele isikutele väljastanud erinevatel aegadel.
4. Tähtaja pikendamise vajadus tekkis seoses korralduse väljastamisega äriühingutele Fooruks Grupp OÜ, ILO AS, Iloprint AS, Tea Kirjastus AS jne, samuti ilmnes vajadus kontrollida teatud asjaolusid varem kogutud teabe osas. Nimetatud tegutsemisviis on kooskõlas KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tingimustega ning maksuhalduril on kaalutlusõigusest tulenevalt õigus sellise otsuse tegemiseks. Kolmandatelt isikutelt saadud informatsioon tekitas vajaduse täpsustada ka varasemalt maksuhaldurile antud seletusi. Seda kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on otsuses välja toonud, et tagastusnõude tähtaja pikendamise põhjuseks on muuhulgas ka asjaolu, et osa seni laekunud teabest vajab täpsustamist. Tagastusnõude tähtaja pikendamine ei olene tagastusnõude aluseks olevate dokumentide mahust, vaid nende keerukusest ning nende kontrolli ja täiendavate tõendite kogumise vajaduses, et jõuda selgusele tehingute toimumise tegelike asjaolude osas. Maksuhaldur viis tagastusnõude aluseks olevate tehingute kontrolli läbi kooskõlas

§ 10lg-s 3 sätestatuga.

20.

§ 11

lg 2 kohaselt rakendab maksuhaldur oma kaalutlusõigusest lähtuvalt ka uurimispõhimõtet, mille kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega ei ole antud juhul asjakohane kaebuse esitaja hinnang, nagu oleks maksuhalduri kogutud teave ebaoluline. 10.05.2010 koostas PMTK AS-ile Ilo maksuotsuse nr 12.2-3/10268-17, milles maksuhaldur on jõudnud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et 2009. aasta oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõue on alusetu ning ei kuulu tagastamisele. Seega võib maksuhalduri tegevust ka tagantjärgi hinnates väita, et maksuhaldur on lähtuvalt oma kaalutlusõigusest täitnud seadusest tulenevaid ülesandeid korrektselt. 21. Maksuhaldur on lähtunud

§ 61

lg 2 tulenevast põhimõttest ning küsinud AS-ilt Ilo korralduste alusel teavet nii 04.12.2009, kui 29.01.

1. Maksuhaldur esitas täiendavaid küsimusi ka 10.02.2010 e-kirjas. Seega on kaebuse esitaja saanud realiseerida oma õigust olla ära kuulatud, samuti pole maksuhaldur kaebuse esitajat mingil viisil takistanud täitmast tema kaasaaitamiskohustust. Kolmandatele isikutele hakkas PMTK korraldusi koostama alates 14.12.2009 ehk kuus päeva pärast AS-ilt Ilo suuliste seletuse võtmist ja protokolli koostamist (08.12.2009). Seega on koostatud otsused igati õiguspärased.
2. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 11

lg-s 1 sätestatud uurimisprintsiibi kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Eelnevast tulenevalt ei ole AS-i Ilo suhtes läbiviidud maksumenetlus seadusevastane, mistõttu on ka vaidlusaluste otsuste andmine toimunud seaduspärastel alustel. Kuna kaebuse esitaja on parandanud deklaratsiooni 08.03.

1. a ning vaidlusalused otsused on koostatud 5 enne seda 12.02.2010, siis on kaebuse esitaja väited seoses tähtaja kulgemisega asjakohatud ning deklaratsioonide parandamisest tulenevad uued menetlustähtajad ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähendust. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebuse esitaja on vaidlustanud PMTK 12.02.2010 otsused, millega pikendati AS ILO käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 30 päeva, asudes seisukohale, et maksuhaldur on tähtaja pikendamisel rikkunud menetlusnorme ning sellisest rikkumisest tulenevad kaebuse esitajale selgelt kahjulikud tagajärjed. Menetluslike rikkumistena on kaebuse esitaja esile toonud selle, et otsustes ei ole arusaadavalt põhjendatud kaebuse esitaja suhtes tekkinud kahtlusi ning kaebuse esitaja poole pöördumise asemel on pöördutud otse kolmandate isikute poole. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja õigusvastane pikendamine võis kaebuse esitajale kaasa tuua kahjulikud tagajärjed, kui selle tõttu lükkus edasi kaebuse esitaja poolt taotletud käibemaksu tagastamine. Käesoleval juhul koostas PMTK aga tagastusnõude kontrollimise tulemusena kaebuse esitaja suhtes 10.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/10268-17 (toimiku lk. 294-314) ning määras AS-ile ILO käibemaksu kokku summas 1 419 998 krooni ja tulumaksu summas 297 721 krooni ning luges maksuotsusega määratud summa 1 145 386 krooni ulatuses täidetuks AS ILO enammakse arvelt. Kaebuse esitaja pöördus kaebusega kohtusse pärast maksuotsuse koostamist, 14.05.
3. Seega oli kaebuse esitaja poolt kohtusse pöördumise ajaks muutunud tagastusnõuete täitmine maksuotsuse tõttu võimatuks ning kaebus käibemaksu tagastusnõuete täitmise pikendamise üle ainetuks. Arvestades siiski seda, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (HMS § 61 lg 1) ning kaebusest ja vastustaja seletusest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks olnud kohtusse pöördumisel tema suhtes koostatud maksuotsusest teadlik, peab kohus vajalikuks lahendada kaebus sisuliselt ning uurida, kas käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine oli õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a otsusest asjas nr. 3-3-1-25-02 tuleneb, et kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus, siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel (p 24).
6. Tagastusnõude täitmise edasilükkamise üldise aluse sätestab maksukorralduse seaduse (

) § 107 lg 3, mille kohaselt kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Käibemaksu tagastusnõude täitmist reguleerib käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2, mille kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. KMS § 34 lg 3 kohaselt võib tagastusnõude täitmise tähtaega korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. PMTK pikendas 14.12.2009 otsusega nr 12.2-3/10268-3 Aktsiaselts ILO käibemaksu tagastusnõude summas 569 455 krooni (

1. a oktoobrikuu 6 maksustamisperiood) täitmise tähtaega kuni 30 päeva. PMTK pikendas tähtaega taas kuni 30 päeva 13.01.2010 otsusega nr 12.2-3/10268-5 ja 12.02.2010 otsusega nr 12.2-3/10268-
2. AS ILO käibemaksu tagastusnõude summas 301 931 krooni täitmise tähtaega pikendas PMTK 12.02.2010 otsusega nr 12.2-3/10268-
3. Seega on maksuhaldur järginud vaidlustatud otsustega tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel KMS § 34 lõikes 2 sätestatud 90-päevast tähtaega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja poolt
4. a oktoobri kohta parandatud käibedeklaratsiooni esitamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest kaebuse esitaja parandas deklaratsiooni alles 08.03.2010, kuid vaidlustatud otsused koostati 12.02.
6. KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril võimalik pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab makshalduril olema piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja seejuures tuleb asjakohane põhjendus esitada tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuses. Teiseks peab maksuhaldur olema juba teinud korralduse maksukohustuslasele lisatõendite esitamiseks või järelepärimise kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile (Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 otsus asjas nr 3-07-1260, p 9). Nii PMTK
7. veebruari
8. a otsusest nr 12.2-3/10268-8 kui ka
9. veebruari
10. a otsusest nr 12.2-3/10268-9 nähtub, et AS ILO nimele ei kuulu kinnisvara, mis ei oleks koormatud hüpoteekidega, mistõttu võib tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine osutuda võimatuks. PMTK
11. veebruari
12. a otsuse nr 12.2-3/10268-8 kohaselt ei nähtu, et äriühingu nimel oleks mistahes muud vara, mis oleks kantud registrisse. Vaidlustatud otsustes toodud põhjendustest saab järeldada, et vastustaja on hinnanud hilisemat võimalikku tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmist raskendatuks. Otsustes toodut kinnitavad ka kinnistusraamatu andmed, mille kohaselt omab AS ILO Tallinna linnas Kristiine linnaosas aadressil Madara tn. 14 (ärimaa 100%) 2/4 kaasomandist, millele on seatud hüpoteek 8 miljonit Danske Bank kasuks ja 5,2 miljonit Eesti Vabariigi kasuks. Ühtlasi omab AS ILO Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas aadressil Pistriku tn 19 elamumaad, millele on seatud hüpoteek summas 370 000 krooni AS PAPYRUS (registrikood 10197328) kasuks ning käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Ühtlasi ilmneb asja materjalidest (toimiku lk. 114-121), et Harju Maakohtu 09.09.2009 määrusega asjas nr. 2-09-43757 algatati kaebuse esitaja suhtes saneerimismenetlus, mis lõpetati 18.02.2010 määrusega SanS § 39 lg 2 p 5 alusel seoses saneerimiskava kinnitamata jätmisega. SanS § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Seega oli maksuhalduril vaidlustatud otsuste koostamise aja 12.02.2010 seisuga piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Vaidlustatud otsuste koostamisel on täidetud KMS § 34 lõikest 2 tulenev esimene eeldus.
13. KMS § 34 lõikest 2 tulenevalt on teine eeldus täidetud siis, kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Vastustaja seletuse kohaselt tekkis tähtaja pikendamise vajadus seoses korralduse väljastamisega äriühingutele Fooruks Grupp OÜ, ILO AS, Iloprint AS, Tea Kirjastus AS jne ning ilmnes ka vajadus kontrollida teatud asjaolusid varem kogutud teabe osas. PMTK 12.02.2010 otsuses nr 12.2-3/10268-8 põhjendatakse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist sellega, et AS ILO poolt PMTK-le 08.12.2009 esitatud dokumentide ja teabe analüüsimisel tekkis vajadus pöörduda AS ILO 7 käibemaksuarvestuses kajastuvate tehingute tegeliku sisu kindlakstegemiseks ka kolmandate isikute poole teabe saamiseks. PMTK 12.02.2010 otsuses nr 12.2-3/10268-9 toodud selgituse kohaselt pikendati AS ILO käibemaksu tagastusnõude summas 301 931 krooni täitmise tähtaega kuni 30 päeva seoses sellega, et seisuga 12.02.2010 ei ole PMTK kõikidelt kolmandatelt isikutelt täiendavat informatsiooni saanud ning osa seni laekunud teabest vajab täpsustamist. Ühtlasi nähtub ka sellest otsusest, et maksuhaldur vormistas 12.02.2010 korralduse nr 12.2-3/10268-7 kolmandatele isikutele täiendava informatsiooni saamiseks ja dokumentide esitamiseks. PMTK koostas 12.02.2010 AS-le Iloprint korralduse nr 12.2-3/10268-7 (toimiku lk. 286) täiendava informatsiooni saamiseks AS ILO enammakstud käibemaksu õigsuses veendumiseks ja enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks seoses AS Iloprint ja AS Ilo vaheliste tehingutega, millest tulenevalt pidi AS Iloprint esitama maksuhaldurile pearaamatu
14. a oktoobri kuni detsembri müügi konto väljavõtted, ostjate laekumata arved ja konto väljavõtte. Korralduse täitmise tähtaeg oli 19.02.
15. PMTK pöördus ka Tea Kirjastus AS-i poole 10.12.2009 korraldusega nr 12.2-3/10287-17 ning kohustas Tea Kirjastus AS-i hiljemalt 19.02.2010 esitama OÜ Ilotrükk poolt raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks AS Tea Kirjastus ja OÜ Ilotrükk vaheliste tehingutega seotud dokumendid (lepingud, arved, tasumist tõendavad dokumendid, volitused ja muud dokumendid, mis on seotud eelpool nimetatud teenuse osutamisega). Korralduse täitmise tähtaeg oli 19.02.
17. Enne vaidlustatud otsuste koostamist, 08.12.2009 ja 02.02.2010 on PMTK protokollinud AS Ilo juhatuse liikme Anti Päivi suulised seletused (vastavalt toimiku lk. 69 ja 68). Ühtlasi koostas PMTK AS-le ILO korraldused teabe andmiseks 04.12.2009 (korraldus nr. 12.2-3/10268-1 oktoobrikuu kohta, toimiku lk. 281) ning 29.01.2010 (korraldus nr. 12.2-3/10268-6 novembri-detsembri kohta, toimiku lk. 285). Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega ning võib pöörduda täiendavalt asjaolude selgitamiseks ka kolmandate isikute poole. Eeltoodu tuleneb

§-dest 11 ja 12.

§ 11

lg-s 1 on sätestatud maksuhalduri uurimisprintsiip, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.

§ 11

lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ning ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 12

sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab ta kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Seega leiab kohus, et PMTK-l oli õigus pöörduda tagastusnõude kontrollimiseks korraldustega ka kolmandate isikute poole ning tähtsust ei oma küsimus sellest, kas nõutud teave oli kaebuse esitaja arvates oluline või mitte. Kohtu arvates on mõistetav, et kõik kaebuse esitaja võimaliku maksukohustusega seonduvad asjaolud ei selgu maksuhaldurile vaid kaebuse esitaja poolt esitatud teabe ja dokumentide põhjal, vaid koosmõjus kolmandatelt isikutelt saadud teabega, mille läbianalüüsimisel võib tekkida vajadus pöörduda korraldustega täiendavate kolmandate isikute poole. Kuna PMTK on pöördunud korraldustega kolmandate isikute poole enne vaidlustatud otsuste koostamist või otsuste koostamisega samal kuupäeval (arvesse ei lähe hiljem esitatud korraldused), on täidetud ka KMS § 34 lõikest 2 tulenev teine eeldus. Ühtlasi on PMTK koostanud korraldused AS-le Ilo ning on võimaldanud kaebuse esitaja seaduslikul esindajal suuliselt selgitusi anda. 8 28. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebuse esitaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 9