Obsah (6)

§ 164§ 633§ 632§ 438§ 129§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2010.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-82516 Tsivii

§ 164lg 1) Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid XXX.a. abielu Pafosis, Küprosel. XXX sündis poeg VAP. Hageja ja kostja perekondlikud suhted on lõppenud . Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist, pärast lapse sündi andis tunda erinev maailmavaade, misjärel hageja lahkus Eestisse. Kostja ei osuta mingisugust materiaalset abi. Hageja palub lapse ülalpidamiseks välja mõista 4537 krooni ja lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja seisukoht Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 17.05.2010, mida kinnitavad läbi Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi edastatud dokumendid ja tagastusteade. Abielulahutuse vastu kostja vaielnud ei ole, samuti ei ole ilmunud kohtuistungile ega esitanud vastuväiteid elatise osas. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Küprosel ( tlk 4-5). Perekonnaseaduse § 67 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Asja menetlemise käigus on hageja avaldanud, et poolte vahelised abielusuhted on lõppenud juba veebruaris 2007, seega peaaegu kolm aastat tagasi ja et pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja on avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. PerekS § 66 p 3 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealine poeg ( tlk 6-7), VAP, kelle sünd on registreeritud Küprose Vabariigis XXX, isikukoodiga XXX. Hageja palub ka alaealise poja ülalpidamiseks kostja välja mõista elatisraha kokku 4537.50 krooni. Hageja on arvetanud kulutused toidule 1500 krooni, lasteaiale 1000 krooni, riietele 1000 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, ravimitele 1800 krooni, kultuuriüritustele 500 krooni, sportimisele (bassein) 200 krooni, rehabilitatsiooniks ettenähtud protseduurid 800 krooni, lasteraamatud 200 krooni, kokku 7500 krooni. Lapsel on kroonilised haigused allergia ja bronhiaalastma, mis vajavad igakuist ravi ja protseduure. Hagejale teadaolevalt on kostja töötasu igakuiselt 3000 eurot ( ca 46 940 eesti krooni), mis võimaldab kanda piisavalt ülalpidamiskohustusi lapse suhtes. Hageja sissetulek on töötades Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, (nüüdseks Maanteeamet), 10 852 krooni (tlk 11). Kohus leiab, et hageja esitatud elatise nõue on osaliselt põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et arveastada tuleb, et saadav elatisraha on tulumaksuseaduse kohaselt maksustatv tulu, millest tulumaksu osa hageja ei saa lapse huvides kasutada. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 esimesele lõikele maksustakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi alusel. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduses esile toodud kulutused lapse iga ja vajadusi arvestades pisut suurendatud, mida on võimalik optimeerida, elatise suuruse kindlaks tegemisel ei oma tähtsust ainuüksi asjaolu, et kostjal on piisav sissetulek, vaid ka lapse tegelikud vajadused. Samas ei võta elatise väljamõistmine kohtulahendiga vanemalt ära õigust teha lapsele vajadusel lisakulutusi. Alates 01.07.2010 kehtib uus perekonnaseadus, mille rakendussätte § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi on kohtule esitatud 04.12.

1. Hageja soovib elatisraha aasta osas enne hagi esitamist. Kohtule ei ole vaatamata kohtumaterjalide kättesaamist kostja teavitanud vastupidist, ehk tõendanud asjolu, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust. Elatise väljamõistmise eelduseks on hagi esitamisel kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine, PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sama põhimõte on sätestatud kehtivas perekonnaseaduses, mil § 99 lg 1 kohaselt tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel arvestada ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, § 102 esimese lõike kohaselt tuleb arvestada kohustatud isiku varalist seisundit. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures, mida kohus käesoleval juhul saab arvestada. Kohtu hinnangul on piisav elatise summa 3000 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alust PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Tõendid elatise tasumise kohta esitatud ei ole. Seega tuleb elatis välja mõista arvestades hagi esitamise aega 04.12.
2. Menetluskulude jaotus.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hagi hind tuleb kindlaks määrata

§ 129

lg 2 ja § 132 lg 1 alusel.

§ 132

lg 1 määratleb hagi hinna mittevaralise nõude puhul, mil eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

§ 129

lg 2 ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluses on hagihind nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Liili Lauri Kohtunik