KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 31.augustil 2010.a. Tallinnas 3-10-1204 OÜ „Quality Residence“ kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.04.2010.a. otsuse nr 9-11/708 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks 23.08.2010.a. kaebaja esindajad Henrik Kirsimäe ja Dragan Perovic, vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja Kärt Kirsimägi, kolmanda isiku OÜ „Honeywell“ esindaja vandeadvokaat Carri Ginter RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt „Quality Residence“ OÜ „Honeywell“ kasuks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.septembril 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 20.04.2010.a. kirjaga nr 9-11/708 keeldus Tallinna Kesklinna Valitsus rahuldamast Tallinnas Raekoja plats 8 restorani „Olde Inn“ omava OÜ „Quality Residence“ taotlust Tallinna linna poolt Raekoja plats 8 kinnistu ees tänaval kauplemiseks eraldatud väliterrasside pinna ümberjagamiseks. 2010 aasta suveperioodiks on välikohvikutele eraldatav linnarajatis Raekoja plats 8 ees jagatud analoogselt eelmiste(2008 ja 2009) hooaegade jaotuspõhimõtetega ning linnaosavalitsus (LOV) ei pea võimalikuks nimetatud pinna ümberjagamist. Samasisulisi, s.o. uute restoranide tekkimise ja sellega seonduva välikohvikute pinna ümberjagamise taotlusi on restorane „Olde Estonia“ ja „Revalia“ opereerivate ettevõtete poolt esitatud ka 2008.a. ja 2009.a. LOV on sarnaselt eelnevatel aastatel väljendatuga seisukohal, et OÜ „Serverette“ poolt allüürisuhte loomisel nn „eraldiseisva restorani“ tekkimisega restorani „Olde Estonia“ ruumides on tegemist kunstlikult tekitatud olukorraga. On ilmselge, et sisuliselt samade isikute poolt ühes ehituslikult kompaktses (neli seina + üks väljapääs) ruumis mitme pealtnäha eraldiseisva restorani tekitamise eesmärgiks on võrdse kohtlemise põhimõtet moonutades kandideerida välikohvikute pinnale suuremas ulatuses. Linnale kuuluva rajatise kasutusseandmine on ettevõtjatele pakutav hüve, mille kasutamiseks ei oma iga kunstlikult tekitatud restoran õiguspärast ootust. Samas ei sea LOV ettevõtjatele takistusi seoses omavaheliste kokkulepetega neile eraldatud linnarajatise pinna jagamisel uute tekkivate toitlustusasutustega, kui ettevõtjad seda soovivad ja vajalikud kooskõlastused on olemas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud kiri õigusvastaseks tunnistada ja tühistada ning kohustada vastustajat andma kaebajale luba tänaval kauplemiseks Raekoja plats 8 esisel alal või alternatiivselt tegema uut otsust kaebaja poolt Raekoja plats 8 esisel alal tänaval kauplemiseks esitatud taotluse osas. Sel aadressil asuvad kõrvuti järgmised toitlustusettevõtted: kohvik „House Cafe“, OÜ „Silverspirit“; restoran „Maikrahv“, OÜ „Honeywell“; restoran „Revalia“, OÜ „Serverette“; kaebajale kuuluv restoran „Olde Inn“; restoran „Olde Estonia“, OÜ „Olde Estonia“; kohvik „Vana Toomas“, OÜ „Shark Baltic“. Vaidlustatud otsus on motiveerimata. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaevatud haldusakt ei võimalda kaebajal üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Vastustaja pole põhjendanud, miks kaebaja puhul on tegemist fiktiivse ettevõttega. Kaebaja on reaalselt tegutsev ja iseseisvalt toimiv toitlustusettevõte, registreeritud majandustegevuse registris Raekoja plats 8 tegutseva toitlustusettevõttena ning tunnustatud ka teiste ametiasutuste, s.h. Tallinna Ettevõtlusameti poolt. Kaebajale kuuluv restoran on füüsiliselt olemas ning visuaalselt eristatav teistest Raekoja plats 8 asuvatest toitlustusettevõtetest. Restorani köök on küll ühine restoraniga „Olde Estonia“, kuid toiduvalmistajad on mõlemal restoranil erinevad. Samas on vastustaja plaanil(tl 26) numbritega 16 ja 19 tähistatud terrassi osad andnud OÜ „Aminium Net“ kasutusse, mille toitlustusettevõtted asuvad valuutavahetuspunktidega samades väiksemõõtmelistes ruumides, kuhu on paigutatud väike lett, mille kaudu toimub terrasside teenindamine ja kus üldse puudub köök. Kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus, et teda koheldaks kohaliku omavalitsuse poolt võrdselt teiste samaliigiliste ja samal alal tegelevate isikutega. Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, koheldes välikohviku taotluse esitajaid ebavõrdselt, millega kaebaja on seatud mõne teise taotlejaga võrreldes halvemasse olukorda. Otsusest ei nähtu, miks on eelistatud kaebaja naaberettevõtteid, luues neile soodsamad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja pole varasematel aastatel vastustajale välikohvikute pinna ümberjagamise taotlust esitanud. Vastustaja poolt nimetatud OÜ „Olde Estonia“ ja OÜ „Serverette“ varasemad pöördumised ei oma puutumust kaebaja majandus- ja kutsetegevusega, mistõttu sellega seotud vastustaja poolt antud haldusakte või tehtud toiminguid ei saa lugeda kaebajale siduvaks. Seega pole asjakohane ega oma mingit tähtsust fakt, et vastustaja on varem kolmandatele isikutele avaldanud oma seisukohta Raekoja plats 8 esise ala jagamise osas. Vaidlusalune otsus sisaldab endas negatiivset otsustust kaebaja taotluse kohta, seega on tegemist haldusaktiga, hoolimata selle vormist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal pole absoluutset ja piiramatut õigust saada enda kasutusse linnale kuuluvat vara. Toitlustusega tegelevatele ettevõtjatele Raekoja plats 8 kinnistul on hooajaliseks laienduseks (välikohvikutes kauplemine) määratud muutumatu suurusega linnarajatise osa kokku 306,5 m
- Kinnistul tegutseb alates 2008.a. kuus toitlustusega tegelevat ettevõtjat, kelle vahel jagatakse nimetatud linnarajatis võrdsetel alustel. Selliselt on viiel ettevõtjal kasutada 52 m2 linnarajatisest ja kõige äärmisel vasakpoolsel, OÜ-l „Silverspirit“(restoran „House 2 Cafe“) 46,5 m2, mis on tingitud sõidukite läbipääsu tagamise vajadusest Kinga tn-le ja millest tulenevalt on konkreetse linnarajatise osa diagonaali tõttu 5,5 m2 võrra väiksem. Need proportsioonid on olnud muutumatud alates 2008.a. Sellekohane motivatsioon ja põhjendused sisalduvad Tallinna Kesklinna Halduskogu 21.03.2006.a. otsuses nr 27, mis on kohtulikult korduvalt kontrollitud. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, miks kaebaja taotlus jääb rahuldamata ning sama motivatsioon on haldusorgani poolt antud juba 2009.a. ruumi omanikele/faktiliselt tegutsevatele ettevõtjatele. Kaebaja tegutseb ruumis, mille kasutusse eraldati 52 m2 terrassipinda. Alates 2009.a. on kaebaja kasutuses 50 % kinnisasjast, mistõttu ei saa tal tekkida õiguspärast ootust, et tema kasutusse eraldatakse terrassipinda võrdsetel alustel teiste ettevõtjatega. Asjaolu, et üks korteriomanik jagab oma ühe sissekäiguga ja ehituslikult tervikliku, kuid suhteliselt väikese ruumi(ca 70 m2) seinakapiga kaheks ja võtab mõlemale poole kappi toitlustusega tegelevad allüürnikud(kaebaja ja OÜ “Olde Estonia”), ei anna allüürnikele õigust taotleda väliterrassipinda samas mahus teiste kinnistul toitlustusega tegelevate ettevõtjatega. Vastustaja on pakkunud neile võimalust jagada restoranile „Olde Estonia“ eraldatud 52 m2 väliterrassi pind sarnaselt siseruumiga kokkuleppeliselt kaheks. Kaebaja taotluse rahuldamisel võivad ka teised Raekoja plats 8 korterite omanikud võtta endile 10 allüürnikku, mille tulemusena tegutseks kinnistul juba 16 ettevõtjat ja 306,5 m2 suurune terrassipind tuleks jagada kuue mõistliku suurusega osa asemel juba 16 välikohvikuks, mis oleks selgelt ebamõistlik nii ettevõtjate kui külastajate seisukohalt. Ka kaebuse rahuldamine ei tähendaks, et vastustaja oleks kohustatud kaebajale eraldama väliterrassipinna võrdses mahus teiste samal kinnistul tegutsevate ettevõtjatega (306,5 m2 : 7 = 43 m2), kuna selline otsustus riivaks oluliselt teiste ettevõtjate õigusi ja viiks kokkuvõttes tulemuseni, mis moonutab ja naeruvääristab võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et vastus avaldusele pole vormistatud haldusaktina, ei muuda otsustust õigusvastaseks. Vastustaja pole kaalutlusotsuse tegemisel teinud olulisi menetlus- või vormivigu ega muud sisulist diskretsiooniviga ning on piisavalt põhjendanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt toimus linnarajatise kasutusseandmine. LOV on OÜ „Olde Estonia“ ja OÜ „Serverette“ esindajatele igal aastal mitmetes kirjades selgitanud linnarajatise kasutusseandmise põhimõtteid ning õiguslikke ja faktilisi aluseid. Suhetes vastustajaga esindavad nii kaebajat, OÜ-t „Olde Estonia“, nendele korteriomandi kasutusse andnud omanikku kui ka kõrvalasuvat OÜ-le „Serverette“ kuuluvat restorani „Revalia“ juba aastast 2008 ühed ja samad inimesed, mistõttu pole usutav, et LOV-i seisukohad ei jõuaks puudutatud isikuteni. Kolmas isik OÜ „Honeywell“ palub jätta kaebus läbi vaatamata või kui kohus sellega ei nõustu, siis jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud kiri pole haldusakt ning kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kord ei näe ette, et kasutusse andmisest keeldumine peaks toimuma korraldusega, korraldusena tuleb vormistada üksnes soodustav haldusakt. Praegusel juhul alustas linn omal initsiatiivil haldusmenetluse ning otsustas jätta haldusakti andmata. Sellisel juhul üksnes teavitatakse sellest faktist isikut ja haldusmenetlus lõpeb. Isegi, kui keeldumine tuleks vormistada haldusaktiga, ei pea haldusaktina vormistama juba jõustunud haldusakti selgitavat/kordavat kirja. Kaebusega samasisulise avalduse välikohvikute pinna ümberjagamiseks esitas OÜ „Olde Estonia“ juba 3.
- 2009.a., viidates lisadena osaühingute „Labank“, „Bektemir Kaubandus“, „Quality Residence“ ja „Grandville Kaubandus“ rendilepingutele. LOV jättis taotluse 6.05.2009.a. kirjaga nr 9-11/08/573 XII rahuldamata, põhjendades seda muuhulgas asjaoluga, et linnaosa ei eralda välikohviku pinda kunstlikult tekitatud restoranile. Seega oleks kaebaja pidanud vaidlustama osundatud kirjas sisalduva keeldumise. Vaidlustatud kiri pole õigusvastane. LOV-i halduskogu on 21.03.2006.a. otsusega kooskõlastanud Raekoja platsil asuvate välikohvikute jaotuse ja paigutuse, millega pandi paika ka Raekoja plats 8 välikohvikute asetus. Nendele kohvikutele igal aastal eraldatavate linnarajatiste suurused on olnud muutumatud alates 2008.a., kuigi kaebajaga seotud firmad OÜ „Olde Estonia“ ja OÜ „Serverette“ on varem korduvalt üritanud nii kohtuväliselt kui kohtulikult(haldusasjad nr 3-04-456, 305-392 jne) saavutada endale kuuluva terrassipinna suurendamist. Seega ei saa kaebajal olla õigus3 pärast ootust ega subjektiivset õigust saada enda kasutusse linnarajatist. Vastustaja on selle suve kauplemispinnad jaotanud kolmandate isikute vahel ja sõlminud nendega lepingud, mille täitmine on kohustuslik. Kiri on motiveeritud, vastustaja on viidanud ka eelnevate aastate seisukohtadele, samasisulistele taotlustele ning oma 6.05.2009.a vastusele nr 9-11/08/573, mis on vaidlustatud kirjale lisana kaasa pandud. HMS § 56 lg 1 kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. LOV on korduvalt avaldanud oma seisukoha, et allüürisuhte loomisel nn „eraldiseisva restorani“ tekkimisega Olde Estonia ruumides ei saa eeldada, et linn peaks eraldama sama suurele ruumide pinnale kaks korda suurema terrassi pinna. Ilmselgelt soovitakse ühest kompaktsest ruumist tekitada kahe erineva ruumi näol kunstlikult situatsiooni, kus mõlemad restoranid saaksid taotleda endale väliterrassi sama suures ulatuses. Reaalselt tekiks aga olukord, kus ühe suhteliselt väikese ruumi seinakapiga kaheks jagamisel saadakse kahe allüürniku peale kokku rohkem terrassipinda, kui seda saavad teised ettevõtjad, kes ühes ehituslikult terviklikus ruumis üksinda toitlustusega tegelevad. Kolmandad isikud OÜ „Silverspirit“ ja OÜ „Shark Baltic“ kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikus vastuses paluvad kaebus tagastada või jätta kaebus rahuldamata, nõustudes vastustaja ja kolmanda isiku OÜ „Honeywell“ seisukohtadega. Kolmandad isikud OÜ „Serverette“ ja OÜ „Olde Estonia“ kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikus vastuses paluvad kaebus rahuldada. Kuna kaebaja valdab äripinda Raekoja plats 8, kus asjaomaste ametiasutuste heakskiidul osutab toitlustusteenust, siis on tal võrdselt teiste ettevõtetega õigus saada enda kasutusse terrassipind. Vastustaja on plaanil(tl 26) numbriga 11 tähistatud terrassi andnud OÜ-le „Amintor“ ja numbriga 16 tähistatud terrassi OÜ-le „Aminium Net“, millel puuduvad siseteenindust võimaldavad ruumid. Seega on nende puhul tegemist fiktiivsete toitlustusettevõtetega, mis on loodud vaid terassil hooajalise toitlustusteenuse osutamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED PS §-st 154 lg 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ulatuslik omakorraldusõigus oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel. Kohaliku omavalitsuse vara on Tallinna linnal õigus käsutada ja anda kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 3 lg 1, 2 ja 34 lg 1, 2 alusel. Kuni 15.04.2010.a. kehtinud Tallinna Linnavolikogu 4.04.2002.a. määrusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra“ p 5 ja linnavolikogu 8.04.2010.a. määrusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra“ § 3 lg 1 kohaselt kuulub linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine linnarajatise asukoha järgse linnaosa valitsuse pädevusse. Seega on linnale kuuluva maa-ala eraõiguslikule isikule kasutusse andmise või sellest keeldumise otsus (20.04.2010.a. kaebajale saadetud kiri nr 9-11/708) kaalutlusõiguse(diskretsiooni) alusel antud haldusakt. Väär on kolmandate isikute osaühingute „Honeywell“, „Silverspirit“ ja „Shark Baltic“ seisukoht, et kaebaja pidanuks vaidlustama vastustaja 6.05.2009.a vastuse nr 9-11/08/573 OÜ „Olde Estonia“ taotlusele. See vastus oli adresseeritud OÜ-le „Olde Estonia“ ning sellega jäeti rahuldamata OÜ „Olde Estonia“ taotlus väliskohvikute pinna ümberjagamiseks. Kaebaja esitas samasisulise taotluse esmakordselt 12.04.2010.a., mille rahuldamisest vastustaja keeldus 20.04.2010.a. kirjana nr 9-11/708 vormistatud otsustusega ning selle otsustuse on kaebaja vaidlustanud tähtaegselt. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Alates 2008.a. on vastustaja suveperioodideks kinnistu Raekoja plats 8 – Kinga 6/8 – Pikk 12 – Mündi 1, 3 ruumides toitlustusteenust osutavaid ettevõtteid omavate äriühingute OÜ „Silverspirit“(kohvik „House Cafe“), OÜ „Honeywell“(restoranid „Maikrahv“ ja „Turg“), OÜ „Serverette“(restoran „Revalia“), OÜ „Olde Estonia“(restoran „Olde Estonia“) ja OÜ „Shark Baltic“ (kohvik „Vana Toomas“) kasutusse andnud hoone Raekoja plats 8 küljega piirneva linnale kuuluva 4 maa-ala mõõtmetega 39,5 x 8 m = 306,5 m2 sinna välikohvikute paigutamiseks, jaotades maatüki 6 toitlustusasutuse vahel nii, et kohvik „House Cafe“ sai 7 x 8 m – mahalõige = 46,5 m2, ülejäänud viis aga võrdselt 6,5 x 8 m = 52 m2(tl 26, 227-230). Restoran „Olde Estonia“ asus 2008.a. 70 m2 suuruses ruumis. 2009.a. lisandus samasse ruumi, mis jagati seinakappidega pooleks, 17.02.2009.a. majandustegevuse registrisse kantud kaebajale kuuluv restoran „Olde Inn“, kusjuures mõlemad restoranid kasutavad üht ja sama väljapääsu ja kööki. Kaebaja nõuab võrdse kohtlemise põhimõttele ja õiguspärasele ootusele tuginedes, et varem 6 toitlustusasutuse vahel jagatud väliterrassi alune pind jagataks nüüd 7 asutuse vahel(tl 44). Vastustaja on sellest keeldunud põhjendusega, et kaebaja taotluse rahuldamisel paigutaksid teised äriühingud samuti oma ruumidesse kümmekond uut toitlustusettevõtet, kelle kõigi vahel välikohvikute pinda ära jagades jaguks igaühele 306,5 : 16 = 19,15 m2, mis reaalsuses tähendaks, et iga sellise välikohviku laius oleks 39,5 : 16 = 2,46 m. Vastustaja prognoos, et kõnealused äriühingud kaebaja taotluse rahuldamisel just niimoodi käituvad, on põhjendatud, arvestades asjaolu, et osaühingud „Serverette“ ja „Olde Hansa“ on juba 2008.a. ja 2009.a. sel põhjusel taotlenud Raekoja plats 8 välikohvikute terrassipinna ümberjagamist(tl 151-164). Kohus nõustub vastustajaga, et niisugune killustatus oleks ilmselgelt ebamõistlik nii ettevõtjate kui ka külastajate seisukohalt – suur osa külastajatest lihtsalt keelduks nii ebamugavates tingimustes söömast-joomast ning ettevõtjatel jääks loodetud tulu saamata. Vastustaja keeldumine sellel põhjusel kaebaja taotluse rahuldamisest on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja on oma keeldumist vaidlustatud haldusaktis ka piisavalt motiveerinud, lisades oma kirjale ka koopia 6.05.2009.a. analoogilise sisuga keeldumisest(163-164). Vastustaja pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. See tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Vastustaja on kohelnud kõiki Raekoja plats 8 – Kinga 6/8 – Pikk 12 – Mündi 1, 3 kinnistus toitlustusasutusi omavaid äriühinguid võrdselt, keeldudes eraldamast välikohvikupinda kõikidele ettevõtetele, mis on end sisse seadnud varem tervenisti teise ettevõtte kasutuses olnud ruumi mingis osas. Kaebaja ja kolmanda isiku OÜ „Olde Estonia“ viidatud OÜ „Amintor“ ja OÜ „Aminium Net“ ei kasuta ruume kõnealuses hoones ega välikohvikupinda selle ees, seega pole nad kaebajaga võrreldavad. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tema restoraniga „Olde Estonia“ ühist siseruumi jagavale restoranile „Olde Inn“, mille kasutuses on kõigest 35 m2 põrandapinda, eraldatakse 306,5 m2 : 7 = 43,78 m
- Kohtu arvates on sellise ruumijagamise ainuvõimalikuks mõistlikuks ja loogiliseks jätkuks, et seda kasutavad ettevõtted jagavad ka varem tervenisti restorani „Olde Estonia“ kasutuses olnud terrassipinna pooleks, nagu on kaebajale soovitanud ka vastustaja. Vastavalt HKMS §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). Kolmas isik OÜ „Honeywell“ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 37 752 kr õigusabikulusid. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 25 000 kr. Kohtunik: D.Maastik 5