3-10-3009/10

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-3009 Haldusasi Direct Transcapital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kohustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1.Keelduda Direct Transcapital OÜ kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel. 2.Käesolev kohtumäärus edastada kaebuse esitajale ja tema esindajale elektrooniliselt. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtule saabus 22.11.2010 Direct Transcapital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) kohustamiseks. Kaebuse materjalide kohaselt kohustas PMTK 06.09.2010 korraldusega nr 12.2-3/6230-2 osaühingut Direct Transcapital esitama 14.09.2010 maksuhaldurile 2010 juulikuu pearaamatu kontode väljavõtted, kaupade/teenuste ostu-ja müügiarved, lepingud, kassadokumendid ja pangakontode väljavõtted. Direct Transcapital OÜ korraldust ei täitnud ja esitas antud korralduse peale vaide, milles soovis saavutada olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet teeb ettekirjutuse PMTK-le pöördumiseks ühise avaldusega halduskohtusse dokumentide esitamisest ja teabe andmisest keeldumise põhjendatuse kontrolliks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 18.10.2010 vaideotsusega vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja taotleb kaebusega kohustada PMTK pöörduma koos osaühinguga halduskohtusse eraldi taotlusega sellise põhjendatuse kontrolliks. Seejärel saab osaühing otsustada, kas esitada dokumendid ja anda teavet või mitte. 22.11.2010 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kaebuse esitajale kohtumääruses, et kohus sellistes vaidlustes üldjuhul kontrollib, kas maksuhalduri korraldus oli selle andmise hetkel õiguspärane ning kas korralduse andmisel on rikutud menetlusnorme või diskretsiooni piire. Kohtul ei ole seadusest tulenevat pädevust kohustada vastustajat koos kaebuse esitajaga pöörduma kohtusse vastustaja poolt antud korralduse täitmise kohustuslikkuse kontrollimiseks, sellist võimalust seadus ette ei näe. Samuti ei võimalda Halduskohtumenetluse seadustik sellise taotluse esitamist. Kui kaebuse esitaja soovib saavutada 06.09.2010 korralduse nr 12.2-3/6230-2 tühistamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, siis tuleb seda ka selgesõnaliselt kaebuse resolutiivosas väljendada. Kaebaja poolt 30.11.2010 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et ta jääb oma esitatud taotluse juurde ning selgitab, et tema eesmärk on saavutada dokumentide esitamisest ja teabe andmisest keeldumise põhjendatuse eelnev kontroll, st enne, kui maksuhaldur annab haldusakti, mis on puutumuses soovitavate dokumentide ja teabega ja milles maksuhaldur võib tugineda dokumentide esitamisest ja teabe andmisest keeldumisele kui kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Halduskohus kõneleb oma määruses aga järelkontrollist, st kaebemenetlusest, mis toimub siis, kui maksuhaldur on juba vastava haldusakti andnud. Kaebuse esitaja leiab, et eelkontroll on tõhus õiguskaitsevahend, sest juhul, kui kohus ei pea teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumist põhjendatuks, võiks maksukohustuslane teha otsuse vastavat teavet anda ja dokumendid esitada. Kaebuse esitaja viitab oma kaebuses ja kaebuse täpsustuses EIK Suurkoja 14.09.2010.a. otsusele Sanomo Uitgevers B.V. vs. Holland, avaldus nr 38224/03, milles Suurkoda andis järgneva suunise: isikule, kes soovib panna maksma oma põhiõigust, peab olema kättesaadav menetluslik võimalus saavutada kohtu või sõltumatu ametniku hinnang sellele, kas kavandatav põhiõiguse riive on proportsionaalne ametivõimude poolt soovitava legitiimse eesmärgiga (vt kohtuotsuse p 100). Juhul, kui selline menetluskord puudub, on tegemist seadusel mittepõhineva vahelesegamisega isiku põhiõigustesse. EIK iseloomustas sellist olukorda kui seadusandluse puudulikkust. Niisugust hinnangut peab isikul olema võimalik reaalselt saavutada enne kavandatavad põhiõiguste riivet. Seega isegi kui on õige halduskohtu seisukoht, et formaalselt ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette võimalust analoogilise kaebuse esitamiseks, tuleneb sellise kaebuse esitamise võimalus ja kohtuliku menetlemise kohustus EIK Suurkoja lahendist. Juhul, kui siseriiklik menetlusseadus on vastuolus EIK kohtupraktikaga, siis tuleb Põhiseaduse §-i 123 teise lause mõtte kohaselt juhinduda EIK kohtupraktikast ning jätta kohaldamata siseriiklik menetlusseadus, mis on EIK kohtupraktikaga vastuolus. Kaebuse esitaja leiab, et sellekohane käitumisjuhis tuleneb ka Riigikohtu praktikast ning osundab veelkord Riigikohtu PSJV Kolleegiumi 10.06.2010 määrusele asjas 3-4-1-4-10, p 12. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti välja andmist; peatatud või sooritamata toimingu sooritamist; haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist; või avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Kohus peab asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust ning kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Kaebuse kohaselt kohustas PMTK 06.09.2010 korraldusega nr 12.2-3/6230-2 osaühingut Direct Transcapital esitama 14.09.2010 maksuhaldurile 2010 juulikuu pearaamatu kontode väljavõtted, 2 kaupade/teenuste ostu-ja müügiarved, lepingud, kassadokumendid ja pangakontode väljavõtted. Direct Transcapital OÜ korraldust ei täitnud ja esitas antud korralduse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 18.10.2010 vaideotsusega rahuldamata. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses, et kuigi otseselt ei ole Eesti menetlusseadustes ette nähtud menetluskorda, mille kaudu isikul on võimalik pöörduda kohtu poole üksnes selleks, et teha kindlaks kas tema põhiõiguste piiramine avaliku võimu teostaja poolt on proportsionaalne, on õiguste lünkadeta kaitse doktriini alusel selline võimalus olemas. Kohus märgib siinkohal, et kohtul puudub seadusest tulenev pädevust kohustada vastustajat koos kaebuse esitajaga pöörduma kohtusse vastustaja poolt antud korralduse täitmise kohustuslikkuse kontrollimiseks ning teostada kaebaja poolt nimetatud eelnevat kontrolli. Samuti ei ole võimalik HKMS sätetest tulenevalt sellise taotluse esitamine. Kaebuse esitaja viited EIK Suurkogu lahendile ja Riigikohtu lahendile kriminaalasjas on käesoleval juhul asjakohatud. Kohus on kaebuse esitajale 22.11.2010 kohtumääruses selgitanud, et juhul, kui kaebuse esitaja soovib saavutada 06.09.2010 korralduse nr 12.2-3/6230-2 tühistamist (nagu ta ka vaideotsuse kohaselt on MTA-le esitatud vaides taotlenud) või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, siis on kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks seda võimalik taotleda, märkides kaebuses selgesõnaliselt tegeliku taotluse sisu. Kaebuse esitaja on kaebuse täpsustuses teavitanud kohut asjaolust, et tema eesmärgiks ei ole nn järelkontroll ehk siis ta ei soovi saavutada 06.09.2010 korralduse nr 12.2-3/6230-2 tühistamist ega PMTK haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti nähtub kaebusega esitatud materjalist, et kaebaja ei soovi PMTK-le esitada nõutavaid dokumente, et end mitte kriminaalmenetluses süüstada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Direct Transcapital OÜ poolt esitatud kaebus PMTK kohustamiseks pöörduma koos kaebajaga halduskohtusse kaebuse esitaja dokumentide esitamisest keeldumise põhjendatuse kontrollimiseks on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtu poole on võimalik pöörduda isikul tuvastamaks avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku toimingu õigusvastasus, mitte vastupidi. Samuti puudub halduskohtul seadusest tulenev pädevus kohustada eraisikut esitama avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale asutusele nõutavat dokumenti või selle andmisest keeldumise põhjendatusele ja õiguspärasusele eelneva hinnangu andmiseks. HKMS § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Elle Kask Kohtunik 3