← Eesti

3-10-991/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-991 Haldusasi Marina Ioniškane, Janis Ioniškansi (Ioniškans) ja Nikolai Ioniškansi (Ioniškans) kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks eraldada kaebuse esitajatele kolmetoaline korter teisest elamufondist Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad Marina Ioniškane, Janis Ioniškans ja Nikolai Ioniškans, esindaja Valentina Timofejeva Vastustaja Põhja-Tallinna Valitsus, esindaja Mai Sõber Tallinna Halduskohtu 24.11.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Marina Ioniškane, Janis Ioniškansi ja Nikolai Ioniškansi apellatsioonkaebus 21.02.2011 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 24.11.2010 otsus muutmata ja Marina Ioniškane, Janis Ioniškansi ja Nikolai Ioniškansi apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest arvates, so hiljemalt 28.03.
  2. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 19.05.1994 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 80 kinnitati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, mille kohaselt ei kuulu Tallinnas XXXX XX XX asuv hoone sarnaselt teiste Kopli liinidel asuvate elamutega erastamisele seoses lammutamisega (tl 59). Kalinini Rajooni RSN TK 02.09.1987 otsusega nr 255 on XXXX XX XX hoone tunnistatud varisemisohtlikuks (tl 58 pöördel). XXXX XX XX-XX ühetoalist ahiküttega korterit üldpinnaga 31,8 m2 kasutab alates
  4. aastast üürnikuna Marina Ioniškane perega. Vastavalt 09.11.2006 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu lisale on lepingut pikendatud kuni 09.11.2011 (tl 58) ning eluruumi kasutavad M. Ioniškane koos lahutatud abikaasa Janis Ioniškansi ning poegade Nikolai ja Dmitri Ioniškansiga. 3-10-991
  5. Põhja-Tallinna Valitsuse 28.09.2000 kirjaga nr 11-9/1376 teatati vastuseks M. Ioniškane avaldusele, et Tallinna Linnavolikogu 07.10.1999.a. määruse nr 34 p 4.7 alusel on teda koos perekonnaga võetud elamispinna saamiseks arvele kui lammutamisele kuuluva elamu üürniku (tl 60 pöördel). 29.06.2006.a. kinnitas Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea Taavi Aas Kopli liinide elanikule adresseeritud kirjas nr 3133, et need, kes omavad üürilepingut Põhja-Tallinna Valitsusega ja on rahvastikuregistris samale aadressile sisse registreeritud, ei pea muretsema. Kopli liinide elanike eluasemeküsimuse lahenemine on Kopli liinide rekonstrueerimise projekti läbiviimise esmaseks eelduseks ning kõigi tallinlaste ja eeskätt Kopli liinide elanike huvides on, et elanikud saaksid omale erastatud elamispinnad ja korraliku kodu (tl 5). M. Ioniškane 27.04.2009 taotluse XXXXXXX XX X/X-XX kolmetoalise korteri üürimiseks jättis Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon rahuldamata põhjendusega, et eluruume on piiratud koguses ning eluruumid antakse eelistatult sellistes lammutamisele kuuluvates majades elavatele üürnikele, kelle lahkumise korral tekib võimalus elamu lammutada, XXXX XX XX elamusse on registreeritud veel 9 üürnikku (tl 61-62).
  6. 17.12.2009 Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna kirjaga nr 5-9/2211 pakuti M. Ioniškanele koos perekonnaga üürile võtmiseks XXXXXXX XX X/X-XX asuvat 3-toalist korterit üldpinnaga 76,5 m2 tingimusel, et nad vabastavad XXXX XX XX-XX eluruumi (tl 62 pöördel). 21.12.2009.a. avalduses teatas perekond Ioniškane, et nad ei nõustu pakutud korteri üürile võtmisega, sest pakutud korterit ei saa erastada ning selle üür on liiga kallis. Nad paluvad leida sobiva korteri nn teisest elamufondist, mida oleks võimalik erastada (tl 6). 18.01.2010.a. esitasid Marina, Janis ja Nikolai Ioniškane Tallinna Linnavalitsusele taotluse 3-4 toalise korteri eraldamiseks teisest elamufondist. Avalduses selgitati, et taotlejatel ei ole võimalik maksta linnavalitsuse poolt XXXXXXX tänava sotsiaalmajas üüri suuruseks kehtestatud 30 krooni ruutmeetri kohta, kuna mõlemad lapsed õpivad ja vanemate sissetulek ei ületa 20 000 krooni kuus. 01.03.2010.a. kirjaga nr 5-9/166 teatas Põhja-Tallinna Valitsus, et üürile võtmiseks sobilikke kasutuses olnud ja vabanenud eluruume pole hetkel taotlejatele pakkuda. Võttes arvesse, et XXXX XX XX-XX elav üürnik koos kolmeliikmelise perekonnaga kasutab praegu ühetoalist korterit üldpinnaga 31,8 m2, pidas eluasemekomisjon võimalikuks pakkuda taotlejatele asenduspinnana XXXXXXX XX X/X-XX 3-toalise kõigi mugavustega korteri üldpinnaga 76,5 m2 üürile võtmist. Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon võib kaaluda kahe- või kolmetoalise korteri üürile andmist, kuid selleks tuleks esitada vastavasisuline taotlus järgmisel XXXXXXX tn asuvate eluruumide avalikustamisel (orienteeruvalt 2010.a. märtsis) (tl 63 pöördel). 05.04.2010 kirjaga nr 5-9/741 palus Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakond esitada hiljemalt 15.04.2010 M. Ioniškanel taotluse konkreetsele XXXXXXX tn X/X, XX/X või XX/X asuvale eluruumile, mis on Kopli Liinide ümberpaigutamiseks linnaosale eraldatud. Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni 27.04.2010 istungi protokollist nr 6 nähtub, et M. Ioniškane on loobunud pakutud korterist ning loobumine on võetud komisjoni poolt teadmiseks. 2

(7)3-10-991
  1. Marina Ioniškane, Janis Ioniškans ja Nikolai Ioniškans esitasid 19.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse linnavalitsuse kohustamiseks kaebajatele kolmetoalise korteri eraldamiseks teisest elamufondist. Kaebust põhjendati järgmiselt. Kaebajate elamistingimused on väga halvad. Abilinnapea Taavi Aas lubas
  2. aastal, et Kopli liinide elanikele antakse erastamisele kuuluvad korterid. See lubadus on täitmata. Maa-ameti 03.12.2007 andmete kohaselt on XXXX XX XX elamu alune maa maakatastrisse kantud tootmismaana. Maa-ameti plaani kohaselt asub kaebajate korter elamus, mis paikneb aadressil XXXX XX. Seega ei laiene kaebajatele Tallinna Linnavolikogu 16.09.2009 otsuse nr 81 p-d 1.1.1 ja 10.1, mille kohaselt XXXX XX XX elamu üürnikud kuuluvad XXXX XX kvartali ja XXXX XX XX alale hoonestusõiguse seadmise korral ümbermajutamisele. Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetus ei anna kaebuse esitajale võimalust saada elamispinda teisest elamufondist. Pakutud korterit ei saa erastada. Kuna Tallinna Linnavalitsus müüb süstemaatiliselt kortereid enampakkumisel, ei ole usutav, et erastamisele kuuluvaid kortereid pakkuda pole.
  3. Põhja-Tallinna Valitsus pidas kaebust põhjendamatuks. Ekslik on kaebaja väide, et XXXX XX XX elanikele ei laiene Tallinna Linnavolikogu 16.09.2009 otsuse nr 81 punktid 1.1.1 ja 10.
  4. Tegemist on aadressi muutmisega, mis ei tähenda, et muudetud aadressiga elamu väljub eelmärgitud otsuse mõjupiirkonnast. Tallinna abilinnapea kirjas antud lubadus ei ole vastustajale siduv. Lisaks on olukord praeguseks muutunud, sest eluruumide erastamine on lõppenud ning eluruume võõrandatakse nüüd üksnes otsustuskorras. Vastustaja pole tegevusetu, kaebajate poolt soovitud kolmetoalist korterit teisest elamufondist pole olnud võimalik pakkuda, sest reformiseadustega pandud kohustuste täitmisega on Tallinna linna munitsipaalelamufond oluliselt vähenenud. Üürile andmiseks ettenähtud eluruumid avalikustatakse vastavates nimekirjades, millega on võimalik tutvuda nii Põhja-Tallinna Valitsuse kodulehel kui ka infopunktis Niine tn
  5. Sealjuures on eraldi nimekirjad uutele munitsipaalkorteritele ja nn vana elamufondi korteritele. Tallinna linn on rajanud uusi munitsipaalelamuid alates
  6. aastast ning käesoleval ajal toimub elamuehitus XXXXXXX elurajoonis. Korterite üüri suurus 30 kr/m2 XXXXXXX tn X/X, XX/X, XX/X asuvates eluruumides on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2010 korraldusega 316-k ning see kehtib kõigile. Põhja–Tallinna Valitsus edastab Tallinna Linnavaraametile enampakkumisel võõrandamiseks need eluruumid, mida keegi ei ole soovinud üürile võtta. Need eluruumid vajavad põhjalikku kapitaalremonti, milleks linnaosal vahendid puuduvad. Enampakkumistel
  7. aastal võõrandatud korteriomandid XXXXX XX XX ja XXXXX XX XX, samuti
  8. aastal võõrandatud XXXXXX XX X, XXXXXXXXXX XX X ja XXXXXXXXXX XX XX on olnud faktiliselt elamiskõlbmatud ning nende võõrandamine oli põhjendatud.
  9. Tallinna Halduskohtu
  10. novembri 2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 3
(7)3-10-991 Ühestki õigusaktist ei tulene linnaosa eluasemekomisjonile kohustust elamispinna saamiseks arvele võetud isikutele omal initsiatiivil eluruumide pakkumiseks. Eluruumi üürimiseks esitatakse kirjalik avaldus vastava linnaosa valitsusele, misjärel saab eluasemekomisjon teha ettepaneku eluruumi üürile andmise kohta või sellest keelduda (vt Tallinna Linnavolikogu
  1. oktoobri
  2. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ (edaspidi arvestuse kord)). Kaebuse esitaja on vaid ühel korral (27.04.2009) taotlenud konkreetse eluruumi üürile võtmist. Hiljem, 27.12.2009 ja 05.04.2010, on pakkumise teinud Põhja-Tallinna Valitsus ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 81 Põhja-Tallinna Valitsusele pandud kohustustest. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneb tema väidetav õigus nõuda eluruumi eraldamist nn vanast elamufondist. Tallinna abilinnapea 29.06.2009 kiri, milles selgitatakse, et Kopli liinide rekonstrueerimise projekti läbiviimise esmaseks eelduseks on Kopli liinide elanike eluaseme küsimuste lahendamine, ei pane Põhja-Tallinna eluasemekomisjonile kohustust Kopli liinide elanike varustamiseks erastamiseks sobilike korteritega. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et üürile anda on võimalik vaid neid eluruume, mis on vastavates nimekirjades Põhja-Tallinna Valitsuse kodulehel või kättesaadavad infopunktis Niine tn
  3. Asjakohane on vastustaja viide EES § 22 lg-le 61 ja lg-le 12, millest tulenevalt on eluruumide erastamine kui protsess lõppenud. Kaebajad pole vastu vaielnud vastustaja väitele, et enampakkumisel müüakse üksnes faktiliselt elamiskõlbmatud kortereid, mille kordategemiseks linnal raha pole. Kaebajad pole väitnud, et mõnda enampakkumisel müüdud korteritest oleksid nad soovinud üürile võtta. Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakond teavitas 05.04.2010 kirjaga Kopli liinide elanikke, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusele nr 81 kohustatakse PõhjaTallinna Valitsust korraldama üürilepingu alusel eluruume kasutavate üürnike ja nende perekonnaliikmete ümbermajutamine, üürilepingute lõpetamine ning üürnike ja nendega koos elavate isikute elukoha registreerimine teise eluruumi. Kaebajate arvamus, et viidatud otsus neile ei laiene, sest kortermaja aadressi on muudetud, on ekslik. Kaebajad on nõudnud kolmetoalise korteri eraldamist vanast elamufondist. Riigikohus on 06.03.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 toonud esile kohustamisnõude rahuldamise eeldused: vastustaja on kohustatud toimingu sooritama; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Käesolevas haldusasjas pole need eeldused täidetud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. Marina Ioniškane, Janis Ioniškansi ja Nikolai Ioniškansi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendused on järgmised. Kohtu seisukoht, et kaebajad pole rohkem kui ühel korral pretendeerinud konkreetsele korterile, on õige üksnes formaalsest vaatepunktist. M. Ioniškane on käinud korduvalt vaatamas vabade korterite nimekirju, kuid neljaliikmelisele perekonnale sobivat korterit pole neist leidnud. 4
(7)3-10-991 Kohus võttis õigeks vastustaja seisukoha, et kaebajate nõudmistele sobiva korteri eraldamine pole selle puudumise tõttu võimalik. Ometi selgus pärast asja arutamist esimese astme kohtus, et vastustaja tegeleb XXXXXX XX XX elanike majutamisega ning pakub neile rea kortereid teisest elamufondist. XXXXXX XX XX maja oli tunnistatud varisemisohtlikuks alles aasta eest, samas kui kaebajate maja on varisemisohtlik juba
  1. aastast alates. Eeltoodu kinnitab, et vastustaja jagab kortereid valikuliselt. Kaebajad lisasid oma väidete tõenduseks kaks nimekirja – ühe nimekirja, milles pakuti kortereid XXXXXX XX XX elanikele ning teise nimekirja Niine tn 2 infolauast, milles seisuga 04.12.2010 pakuti vaid remonti vajavaid kööktube. XXXXXX XX XX elanikele pakutavate eluruumide nimekiri tõendab, et tegelikult on vastustajal võimalik pakkuda eluruume ka teisest elamufondist.
  2. Põhja-Tallinna Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused on järgmised. Kaebajad ei ole eluruumi üürimist taotlevana arveloleku üheksa aasta jooksul pretendeerinud konkreetsele korterile rohkem kui ühel korral, kuigi pakkumises on olnud ka nende nõudmistele vastavaid kortereid. XXXXXX XX XX elanike majutamine oli prioriteet viimase pooleteise kuu jooksul, sest augustis 2010 tehtud ekspertiis tunnistas elamu elamiskõlbmatuks ja mitte vastavaks Vabariigi Valitsuse
  3. jaanuari
  4. a määrusega nr 38 kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele. Kuna majas puudus aastaid küte, oli elamu niiskuse ja hallitusseente poolt kahjustatud. Tallinna Linnavalitsuse 17.11.2010 protokollilise otsusega nr 46 tehti Põhja-Tallinna Valitsusele ülesandeks XXXXXX XX XX elanike ümbermajutamine, kusjuures kasutada tuli kõiki Tallinna Linnavaraameti ja linnaosade valitsemisel olevaid munitsipaaleluruume. Linnaosade valitsused ei saanud ühtegi eluruumi anda üürile enne, kui oli selge, et eluruum pole vajalik XXXXXX XX XX inimeste majutamiseks. Korterid, mida XXXXXX XX XX elanikud üürida ei soovinud, anti tagasi linnaosa valitsustele ning Põhja-Tallinna Valitsusele tagastatud kolme korteri hulgast võivad kaebajad peagi sobivat taotleda. XXXXXX XX XX elanikele pakutud korteritest kuulusid teise elamufondi vaid ühetoalised korterid, ülejäänud korterid asusid kas renoveeritud või uutes munitsipaalelamutes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohustamiskaebuse lahendamiseks peab kohus hindama, kas haldusorganil oli kohustus sooritamata toiming sooritada või haldusakt anda, kas sellest keeldumine oli õiguspärane ning kas sellega rikuti kaebaja õigusi. Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, millisest õigusaktist tuleneb vastustaja kohustus eraldada kaebajatele korter. Kuna kaebajaid ei huvita mitte igasugune eluruum, vaid kitsalt piiritletud tingimustele vastava eluruumi eraldamiseks kohustamine, saab seejärel hinnata, kas kaebajatel on õigus nõuda kaebuses näidatud konkreetsetele tingimustele vastava eluruumi eraldamist.
  6. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Elamuseaduse § 8 p-d 1 ja 2 kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine ning munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 on kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ (edaspidi eluruumi 5
(7)3-10-991 käsutamise kord) ning „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ (arvestuse kord). Eluruumi käsutamise korra kohaselt otsustab asustamata munitsipaaleluruumide ja sotsiaaleluruumide majutamiseks jaotamise linnaosade eluasemekomisjonide vahel linnavalitsus (p 12). Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 39 kinnitatud „Linna eluasemekomisjoni põhimäärusest ja töökorrast“ tuleneb, et linnaosa valitsuse valitsemisel olevate eluruumide vabanemise korral on nende majutamise õigus linnaosa valitsusel ning uued ja rekonstrueeritud eluruumid jaotab linnaosa valitsuste vahel linna eluasemekomisjon linnaosa valitsusele määratud kvoodi alusel (p-d 28, 29 ja 32).
  1. Linnaosa eluasemekomisjon teeb linnavalitsusele ettepaneku munitsipaaleluruumi ja sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta, misjärel linnavalitsus otsustab küsimuse korraldusega (eluruumi käsutamise korra p-d 23 ja 24). Arvestuse korra kohaselt võivad elamistingimuste parandamisel abivajavana olla arvele võetud isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna linna omandis olevat varisemisohtlikku või kasutuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1). Vastavas avalduses tuleb muuhulgas näidata ka soovitava eluruumi suurus, tubade arv ja andmed mugavuste ja heakorrastatuse kohta (p 5). Arvestuse korra p 13.2 kohaselt peab arvele võetud isik iga aasta esimeses kvartalis kinnitama kas e-posti teel või isiklikult eluasemekomisjoni sekretäri juures eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluseid. Ettepanekuid korterite üürile võtmiseks teeb eluasemekomisjon seeläbi, et paneb avalikult tutvumiseks üles nimekirjad vabadest munitsipaal- ja sotsiaaleluruumidest Tallinna veebilehel, mille hulgast eluruumi taotlejana arvele võetud isikud võivad valida sobiva eluruumi üürile võtmiseks (Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 39 kinnitatud linnaosa eluasemekomisjoni põhimäärus ja töökord p-d 27 ja 29). Linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra p 30 kohaselt lähtub komisjon asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamisel isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajast, isiku ja tema perekonna kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurusest ja heakorratasemest, perekonnaliikmete arvust (sh alaealiste laste arvust), isiku ja tema perekonnaliikmete tervislikust seisust ja muudest sotsiaalsetest asjaoludest. Arvestuse korra p 14.2 kohaselt kustutatakse isikud eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kui nad keelduvad neile pakutud eluruumi üürilepingu sõlmimisest, juhul kui pakutud eluruum vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele.
  2. Eeltoodud õigusaktidest saab järeldada, et munitsipaaleluruumi andmine on kohaliku elu küsimus ning Tallinna linn on võtnud endale kohustuse paigutada varisemisohtlikus üürikorteris elavad isikud ümber korterisse, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele (arvestuse korra p-d 3.3.1 ning 14.2). Kuigi eelpool nimetatud arvestuse kord ja eluasemekomisjonide põhimäärused räägivad isikute õigusest olla teatud eelduste olemasolul eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud, pole mõistlik eeldada, et kohaliku omavalitsuse kohustuseks on pelgalt arvestuse pidamine eluruumi taotlejate üle, tegemist on lihtsalt eluruumi andmise protseduuri üksikasjaliku reguleerimisega, kuna tegemist on piiratud ressursiga – praeguse ajani pole linnal olnud võimalik kõigi soovijate avaldusi viivitamatult rahuldada.
  3. Nagu arvestuse korra p-st 5 selgus, peab isik avalduses näitama ära, millise suuruse ja heakorra tasemega eluruumi ta üürile võtta soovib. Arvestuse korra p 6 kohustas näitama avalduses minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile, mis tagaksid taotleja perekonna eluasemeprobleemi lahendamise. Sellest ei saa aga järeldada, et taotlejatel tekib nõudeõigus avalduses näidatud tingimustele vastava eluruumi saamiseks või linnavalitsusel kohustus sellise eluruumi üürile andmiseks. Pigem on tegemist asjaoludega, mida eluasemekomisjon saab arvestada, et teha arvele võetud isikule konkreetne pakkumine eluruumi üürile võtmiseks. Seda seisukohta kinnitab arvestuse korra p 14.2, mille kohaselt võib isiku eluruumi taotlejate arvestusest kustutada, kui ta ei võta vastu talle pakutud eluruumi, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele. Seega pole eluruumi andmisel määrav mitte eluruumi vastavus taotleja esitatud tingimustele, vaid eluruum peab vastama eelkõige kehtestatud nõuetele. Eluruumidele 6
(7)3-10-991 esitatavad nõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 punktiga
  1. Nõuded on püstitatud elamiseks kasutatavate ruumide minimaalse pindala, kõrguse, ventilatsiooni, niiskuse, temperatuuri jms osas. Kuigi sama määruse punktiga 2 kinnitati eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonnaliikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta, ei ole linnavalitsusel ühestki õigusaktist tulenevat kohustust sellest normist eluruumide üürile andmisel lähtuda.
  2. Kuna õigusaktidest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks kohustus tagada kaebajatele sellise eluruumi üürimise võimalus, mida on võimalik hiljem erastada või mille võõrandamine neile on võimalik otsustuskorras, puudub kaebajatel subjektiivne õigus sellise korteri üürile andmist nõuda. Kaebuse rahuldamise õiguslikuks aluseks ei saa olla pelgalt linnavalitsuse liikme lubadus eraldada Kopli liinide elanikele erastamisele kuuluvaid eluruume, sest tegemist ei ole õigusaktiga, mis tekitaks vastustajale siduvaid kohustusi. Nagu vastustaja õigesti märgib, on eluruumide erastamine lõppenud ning kohalik omavalitsus pole kohustatud eluruume otsustuskorras üürnikele müüma. Kaebajad saavad nõuda varisemisohtlikus elamus asuva korteri asemele eluruumidele esitatavatele nõuetele vastava üürikorteri eraldamist ning mõistlik on eeldada, et kohalik omavalitsus arvestab üürikorteri eraldamisel pereliikmete arvu, korteri asukoha, üüri suuruse või muude taotlejate soovidega, kuid seda üksnes võimaluse olemasolul.
  3. Kaebajad on apellatsioonkaebuses leidnud, et linnavalitsuse väide teise elamufondi korterite puudumise kohta on väär, sest XXXXXX XX XX elanikele on selliseid kortereid pakutud. Kui uurida XXXXXX XX XX elanikele pakutud eluruumide nimekirja, selgub, et kolmetoalisi kortereid nimekirjas ei ole, nn teisest või vanast elamufondist pakutakse üksnes ühetoalisi kortereid, kahe- või neljatoalised korterid asuvad Lasnamäel uutes munitsipaalelamutes. M. Ioniškane selgitas kohtuistungil, et XXXXXX XX XX elanikele pakutud eluruumide nimekirjas olev XXXXXXX XX XX/X-XXX asuv neljatoaline korter ei sobi üürile võtmiseks, sest asub uues munitsipaalelamus, milles kortereid ei saa erastada ega osta ning kus üür on liiga kallis. Seega ei saanud ka XXXXXX XX XX elamu üürnike eelistamine eluruumide jagamisel kaebajate õigusi rikkuda, sest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et nende hulgas oleks olnud kaebajatele sobivaid kortereid. Seepärast ei ole vaja hinnata, kas XXXXXX XX XX asuva elamu elanike eelistamine eluruumide eraldamisel oli õigustatud.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 92 lg 1). Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.