Obsah (4)

§ 26§ 6§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-991 Haldusasi M. J., J. J.ja N. J. kaebus

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda . Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I KAEBUSE ASJAOLUD JA NÕUE 1.M. J., J. J. ja N. J. esitasid Tallinna Halduskohtule ühiselt kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni tegevusetusele ja Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni kohustamiseks eraldada kaebuse esitajale kolmetoaline korter teisest elamufondist. 1 2.Kaebuse kohaselt kolis perekond J.
2. a Tallinna linna omandis olevasse ühetoalisse korterisse (pinnaga 13,8 m2) aadressil xxxxxxx. Hiljem selgus, et maja on tunnistatud varisemisohtlikuks. Kaebuse väitel on kaebajad korduvalt pöördunud Põhja-Tallinna valitsuse ja linnavalitsuse poole elamispinna saamiseks. Tallinna linn on abilinnapea poolt allkirjastatud 29.06.2006.a. kirjas nr 3133 lubanud, et Kopli liinide elanikud saavad omale erastatud elamispinnad ja korraliku kodu. Vastustaja ei ole ülaltoodud lubaduse täitmiseks midagi teinud.
3. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009.a.otsusega nr 81 ”Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele Sepa tn kvartal ja Sepa tn 17 hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine” p.1.1.1 kohaselt Sepa tn kvartali kinnistu jagamise tulemusena tekkivatel Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt alumise kolonii kinnistutel sihtotstarbega elamumaa asuvad Tallinna linna omandis ning PõhjaTallinna valitsuse valitsemisel ja bilansis olevad ehitised, milliste hulgas on nimetatud xxxxxx elamu. Kuna Maa-ameti 03.12.2007 andmete kohaselt oli xxxxxx elamu kui laevatehase objekt võetud maakatastrisse arvele tootmismaana 100 % ulatuses ja maakatastrisse kandmise aluseks oli linnavalitsuse 20.06.2007 korraldus nr 1159-k, siis puudub asukohaga xxxxxxx elamu . Maa-ameti andmetel, kes registreeris elamu 16.09.2009 maaregistris, asub elamu, kus asub kaebajate eluruum , aadressil xxxxxxxx. Seega kaebajatele ei laiene linnavolikogu ülalnimetatud otsuse punktid 1.1.1 ja 10.
5. Vastuseks 19.01.2010 avaldusele eluruumi eraldamise nõudes seoses elamisega varisemisohtlikus eluruumis tegi vastustaja ettepaneku lõpetada üürileping ja valida korter Raadiku tänaval. Kaebuse esitaja teavitas vastustajat keeldumisest kolida Raadiku tänavale, sest kaebaja peab seda elamispinda kalliks, samuti ei ole seal õigust elamispinna erastamiseks, mida kaebajatele on lubatud.
6. 19.01.2010 taotleti elamispinnaga kindlustamist teisest elamufondist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetus ei anna kaebuse esitajale võimalust saada elamispinda teisest elamufondist ning pakutud korter ei anna õigust selle erastamiseks, kuigi Tallinna Linnavalitsus lubas erastatud elamispinna saamist. Kaebuse esitaja ei nõustu Põhja-Tallinna Valitsuse vastusega, et tal puuduvad võimalused pakkuda kasutuses olnud ja vabanenud eluruume, kuivõrd Tallinna Linnavalitsus süstemaatiliselt müüb kortereid enampakkumisel. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
8. Valdavalt on kõik Kopli liinide piirkonna elamud tunnistatud aastatel 1986-1987 kas varisemisohtlikuks või sanitaartehnilistele nõuetele mittevastavateks, xxxxxx elamu on tunnistatud varisemisohtlikuks 1987.a. Põhja Tallinna korterikomisjoni ettepanekul võeti M. J. arvele koos abikaasa ja pojaga elamispinna saamiseks kui lammutamisele kuuluva elamu üürnik.
9. Alates arvele võtmisest 2000 aastal kuni 2009.aastani ei ole M. J. kordagi taotlenud muu linnale kuuluva eluruumi üürimist. 27.04.2009 esitas ta taotluse uuele 2 munitsipaaleluruumile aadressil Raadiku 8/2-72.Eluasemekomisjon taotlust ei rahuldanud, millest teavitati M. J. 03.09.2009 kirjaga 5-9/
10. 17.12.2009 otsustas eluasemekomisjon pakkuda kaebajale üürile uut eluruumi aadressil Raadiku 8/2-41, millest M. J. keeldus põhjendusel, et seda ei ole võimalik erastada ning 25 krooni m2 eest on liiga kallis. 20.01.2010 teavitas eluasemekomisjoni sekretär, et keeldumine võetakse teadmiseks ja taotleja jääb arvele endistel tingimustel. 20.10.2010 pöördus M. J. Tallinna Linnavalitsuse poole avaldusega eluruumi eraldamise nõudes seoses elamisega varisemisohtlikus eluruumis. Avaldaja taotles 3-4 toalist korterit teisest elamufondist. Sellele pöördumisele vastas Põhja-Tallinna valitsus 01.03.2010, et vanast elamufondist kortereid võimalik pakkuda ei ole nende puudumise tõttu. 05.04.2010 kirjaga teavitas Põhja- Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakond Kopli liinide elanikke, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009.a. otsusele nr 81 kohustatakse Põhja-Tallinna valitsust korraldama üürilepingu alusel eluruume kasutavate üürnike ja nende perekonnaliikmete ümbermajutamine, üürilepingute lõpetamine ning üürnike ja nendega koos elavate isikute elukoha registreerimine teise eluruumi. Samas kirjas paluti esitada 13.aprilliks 2010 Põhja-Tallinna Valitsusele taotlus konkreetsele nimekirjas olevale eluruumile või kirjalik keeldumine pakutavatest eluruumidest.
11. Põhja-Tallinna eluasemekomisjon ei kanna vastutust Tallinna abilinnapea saadetud kirja sisu eest. Vastustaja ei ole kunagi lubanud kaebuse esitajale erastatava eluruumi saamist. Ka on muutunud olukord.18.07.2004 jõustus eluruumide erastamise seaduse muudatus, millega täiendati nimetatud seadust lõikega 12 ning mille kohaselt ei ole EES § 9 1.lõikes nimetatud eluruumid 2004.a. 1.augustist enam erastamise objektid, neid võivad kohalikud omavalitsused võõrandada volikogu kehtestatud korras. Eluruumide erastamine kui protsess on lõppenud( EES § 22 lg 6.1).
12. Ekslik on kaebaja väide, et xxxxxxx elanikele ei laiene Tallinna Linnavolikogu 16.09.2009 otsuse nr 81 punktid 1.1.1 ja 10.
13. Asjaolu, et muudetakse xxxxx elamu aadressi, ei tähenda, et muudetud aadressiga elamu väljub ülalmärgitud otsuse mõjupiirkonnast.
14. Kaebaja sooviks on saada 3-toaline korter nn vanast elamufondist ja selle soovi mitterahuldamise põhjuseks on paratamatus, mitte vastustaja tegevusetus. Kaebaja ei ole ajavahemikul 2000-2009 esitanud taotlust ühelegi vana või uue elamufondi eluruumile. Käesolevaks ajaks on elamufond kas erastatud või tagastatud õigusjärgsetele omanikele ja vabanevaid eluruume vanast elamufondist on väga vähe. Põhja –Tallinna Valitsus edastab Tallinna linnavaraametile enampakkumisel võõrandamiseks eluruumid, mida keegi ei ole soovinud üürile võtta, sest need vajavad põhjalikku kapitaalremonti, milleks linnaosal vahendid puuduvad. Enampakkumisel 2010 võõrandatud korteriomandid Salme 21, Ketta 12, samuti 2009.a. võõrandatud Paavli 3, Kopliranna 41 ja Telliskivi 35 on olnud faktiliselt elamiskõlbmatud ning nende võõrandamine oli põhjendatud. Eluasemekomisjon linnavara võõrandamist ei korralda ega otsusta. 12.Reformiseadustega pandud kohustuste täitmisega Tallinna linna poolt vähenes munitsipaalelamufond oluliselt. Tallinna linn on rajanud munitsipaalelamuid alates 2001.aastast ning käesoleval ajal toimub elamuehitus Raadiku elurajoonis. Korterite 3 üüri suurus 30 kr/m2 Raadiku 8/3 8a/3, 8b/3 on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2010 korraldusega 316-k ning see kehtib kõigile. Tallinna Linnavalitsuse 17.03.2010 korraldusega nr 394-k jaotati Raadiku 8/3 8a/3, 8b/3 valmivad korterid linnaosade eluasemekomisjonide vahel majutamiseks. Kopli liinide piirkonna elanikele pakutavad eluruumid on korralduses eraldi märgitud. Pakkumine eluruumi üürile võtta ei kohusta seda koheselt üürima. Kaebuse esitaja on teatanud PõhjaTallinna Valitsusele, et ta ei soovi Raadiku tänava korterit, kuna see on kallis ja ta on nõus vaid korteriga, mida on võimalik erastada.Eluasemekomisjon on loobumise 27.04.2010 istungil teatavaks võtnud ja protokollinud. Lisaks märgib vastustaja, et keeldumine Raadiku tn eluruumist argumendiga, et soovitakse erastamisele kuuluvat eluruumi, ei ole põhjendatud, kuna erastamine on lõppenud. Keeldumist maksejõuetuse tõttu võib ühest küljest pidada põhjendatuks, teisalt on takistanud liinide piirkonna elamute nõutavas seisundis hoidmist ülimadalad remondi- ja hooldustasud, mis on valdavalt kulunud avariide likvideerimisele. Vastustaja hinnangul kui Tallinna linn on sunnitud jätkuvalt tegelema piirkonna elamutega, millest mõnesse jääb vaid paar perekonda, on ilmselge vajadus hooldus- ja remonditasude tõstmiseks.
15. Selgusetuks jääb, milles seisneb vastustaja süüline tegevusetus, mille lõpetamist ja kohustamist kolmetoalise korteri eraldamiseks teisest elamufondist kaebusega taotletakse. Üürile on võimalik anda vaid neid eluruume, mis on vastavates nimekirjades ja avalikult kättesaadavad nii Põhja-Tallinna valitsuse kodulehel kui ka infopunktis Niine tn 2, sealjuures on eraldi nimekirjad uutele munitsipaalkorteritele ja nn vana elamufondi korteritele. Kui kaebaja soovib nimekirjas olevat 3-toalist korterit, võib ta sellele taotluse esitada. Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon vaatab kõik taotlused läbi ja teeb ettepaneku taotluse rahuldamiseks või mitterahuldamiseks. Pakkudes kaebajale korterit Raadiku tänavale ei olnud vastustaja eesmärgiks kaebaja olukorra halvendamine temale täiendavate majanduslike raskuste tekitamisega. Kuna liinide piirkonna elanikud nagu ka kaebaja ei ole rahul oma elutingimustega, siis on praegu loodud võimalus neid oluliselt parandada.Seega korterist keeldudes peaks kaebuse esitaja kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente. III KOHTU SEISUKOHT 14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt: 15.Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et xxxxxx elamu on tunnistatud Kalinini Rajooni RSN TK 02.09.1987.a. otsusega nr 255 varisemisohtlikuks ning et M. J., kes perekonnaga kasutab üürilepingu alusel selles elamus asuvat ühetoalist 31,8 m² suurust korterit ( tl 58-58 pöördel), on Põhja-Tallinna Valitsuse korterikomisjoni ettepanekul võetud lammutamisele kuuluva elamu üürnikuna 19.09.2000 arvele koos abikaasa ja pojaga elamispinna saamiseks ( tl 60 pöördel). Samuti puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Linnavolikogu 19.05.1994.a. otsusega nr 80 kinnitati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, mille kohaselt on xxxxxx nagu ka ülejäänud Kopli liinide elamud tunnistatud erastamisele mittekuuluvaks seoses lammutamisega ( tl 59-60). 4
16. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu
17. oktoobri
18. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ (Kord) punkti 14 kolmandale lausele on linnaosa eluasemekomisjoni ülesanne otsustada eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelevõtmine, teha ettepanekuid asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide üürile andmise kohta. Korra punkti 24 kohaselt esitab linnaosa valitsus linnaosa eluasemekomisjoni ettepaneku alusel linnavalitsusele linnavalitsuse korralduse eelnõu munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta. Tallinna Linnavolikogu
19. oktoobri
20. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ punkti 4 kohaselt esitatakse kirjalik avaldus eluruumi üürimiseks linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse. Eluasemekomisjoni töö põhimõtted on sätestatud Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a. määrusega nr 39 kinnitatud linna eluasemekomisjoni põhimääruses ja töökorras, samuti sama määrusega kinnitatud linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruses ja töökorras. Linna eluasemekomisjoni ülesandeks on ettepanekute esitamine linnavalitsusele asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide majutamiseks linnaosade eluasemekomisjonide vahel jaotamise kohta , samuti asustamata eluruumide, mis olid Tallinna linna kui eluruumide erastamise kohustatud subjekti omandis Eluruumide erastamise seaduse jõustumise ajal, enampakkumisel erastamise kohta.Linna eluasemekomisjoni töökorda reguleerivatest sätetest nähtuvalt on detailselt sätestatud asustamata munitsipaaleluruumide linnaosade eluasemekomisjonidele majutamiseks jaotamise põhimõtted. Linnaosa eluasemekomisjoni pädevuses on muu hulgas ettepanekute tegemine asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta ( p 21.2). 17.Kaebuse väite osas kaebaja korduvast pöördumisest Põhja-Tallinna valitsuse ja linnavalitsuse poole elamispinna saamiseks on asja arutamisel tuvastatud, et alates eluruumi üürimist taotlevana arvele võtmisest
21. aastal ei ole M. J. kordagi taotlenud linnale kuuluva eluruumi üürimist enne, kui esitas 27.04.2009 taotluse uuele munitsipaaleluruumile aadressil Raadiku 8/2-
22. Seda taotlust eluasemekomisjon ei rahuldanud, millest teavitati M. J. 03.09.2009 kirjaga 5-9/829 ( tl 62). Samuti on asja arutamisel selgunud, et 17.12.2009 otsustas eluasemekomisjon, lähtuvalt Põhja-Tallinna Valitsuse ettepanekust lahendada eelkõige nende korteritaotlejate probleemid, kelle ümberpaigutamisel tekib võimalus lammutada avariiohtlikus seisukorras olevad elamud, pakkuda kaebajale üürile uut kolmetoalist korterit aadressil Raadiku 8/2-41 (tl 62 pöördel), millest M. J. keeldus põhjendusel, et seda ei ole võimalik erastada ning 25 krooni m2 eest on liiga kallis. 20.01.2010 pöördus M. J. Tallinna Linnavalitsuse poole avaldusega eluruumi eraldamise nõudes seoses elamisega varisemisohtlikus eluruumis, taotledes 3-4 toalist korterit teisest elamufondist. Sellele pöördumisele vastas Põhja-Tallinna valitsus 01.03.2010, et asumine uude eluruumi Raadiku 8/2-41 parandaks oluliselt elamistingmusi ning et vanast elamufondist kortereid võimalik pakkuda ei ole nende puudumise tõttu. Samas selgitati kaebuse esitajale, et linnaosa eluasemekomisjon võib kaaluda kahe- või kolmetoalise korteri üürile andmist, kui kaebaja esitab vastava taotluse järgmisel Raadiku tänaval asuvate eluruumide avalikustamisel ( orienteeruvalt 2010 märtsis). 05.04.2010 kirjaga teavitas Põhja- Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond kaebuse esitajat, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009.a. otsusele nr 81 kohustatakse 5 Põhja-Tallinna valitsust korraldama Kopli liinide piirkonnas üürilepingu alusel eluruume kasutavate üürnike ja nende perekonnaliikmete ümbermajutamine, üürilepingute lõpetamine ning üürnike ja nendega koos elavate isikute elukoha registreerimine teise eluruumi. Samas kirjas paluti esitada 13.aprilliks 2010 PõhjaTallinna Valitsusele taotlus konkreetsele nimekirjas olevale eluruumile või kirjalik keeldumine pakutavatest eluruumidest ( tl 64). Kaebuse esitaja on teatanud PõhjaTallinna valitsusele, et ta ei soovi Raadiku tänava korterit, kuna see on kallis ja ta on nõus vaid korteriga, mida on võimalik erastada.Eluasemekomisjon on loobumise 27.04.2010 istungil teatavaks võtnud ja protokollinud ( tl 67 pöördel).
23. Ühestki õigusaktist ei tulene linnaosa eluasemekomisjonile kohustust elamispinna saamiseks arvele võetud isikutele omal initsiatiivil eluruumide pakkumiseks juhul, kui isik ise ei ole üles näidanud huvi üürile antavate eluruumide nimekirjadesse kantud eluruumide üürimiseks. Kohus on eespool viidanud Tallinna Linnavolikogu
24. oktoobri
25. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ punktile
26. Eluruumi üürimiseks esitatakse kirjalik avaldus vastava linnaosa valitsusele, misjärel saab eluasemekomisjon teha ettepaneku eluruumi üürile andmise kohta või sellest keelduda. Kaebuse esitaja on vaid ühel korral (27.04.2009) pöördunud konkreetse eluruumi saamise taotlusega. Hilisemalt on 27.12.2009 ja 05.04.2010 pakkumised tehtud tulenevalt Põhja- Tallinna Valitsuse tehtud ettepanekust ning Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 81 Põhja-Tallinna valitsusele pandud kohustustest .
27. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneb tema väidetav õigus nõuda eluruumi eraldamist nn vanast elamufondist ja millele vastab vastustaja kohustus temale sellise eluruumi eraldamiseks. Tallinna abilinnapea allkirjaga 29.06.2009.a. Kopli liinide elanikele saadetud kiri, milles selgitatakse, et Kopli liinide rekonstrueerimise projekti läbiviimise esmaseks eelduseks on Kopli liinide elanike eluaseme küsimuste lahendamine ning kirjas on Tallinna linnavalitsuse nimel kinnitatud, et muretsema ei pea seaduslikult oma korteris elavad isikud( tl 5) ei ole käsitletav Tallinna Linnavalitsuse poolt Põhja-Tallinna eluasemekomisjonile kohustuse panemisena Kopli liinide elanikele selliste korterite võimaldamiseks nn vanast elamufondist, mida neil oleks võimalik erastada. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et üürile on võimalik anda vaid neid eluruume, mis on vastavates nimekirjades ja on avalikult kättesaadavad nii Põhja-Tallinna valitsuse kodulehel kui ka infopunktis Niine tn
28. Vastustaja on selgitanud, et sealjuures on eraldi nimekirjad uutele munitsipaalkorteritele ja nn vana elamufondi korteritele ja nimekirjades on märgitud tähtaeg, millal lõpetatakse üürimise taotluste vastuvõtmine. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et see temale teada ei ole või et oleks olnud takistatud üürile antavate eluruumide nimekirjadega tutvumine. Kohus on eespool viidanud linna eluasemekomisjoni töökorrale, millega muuhulgas reguleeritakse asustamata munitsipaaleluruumide linnaosade eluasemekomisjonidele majutamiseks jaotamise põhimõtted. Sellist kohustust ei oleks lisaks ülaltoodud põhjendustele võimalik eluasemekomisjonile panna ka seetõttu, et teadaolevalt vabanevad vana elamufondi eluruumid kas siis seoses üürniku lahkumisega, väljatõstmisega või üürniku surmaga ning aselinnapea ei saa sellistest asjaoludest lähtuvalt anda kohustuslikke juhiseid. Nii linna kui linnaosa eluasemekomisjon tegutsevad vastavalt oma põhimäärusele ja töökorrale ning kaebuse esitajale kui ühele Kopli liinide eluruumi üürnikule 6 adresseeritud aselinnapea kirjast ei tulene vastustajale kohustust ja kaebuse esitajale õigust mingite üldnormidega sätestatust kõrvalekalduvatele eranditele. Asjakohane on vastustaja viide EES § 22 lg 6.1 ja lg 12 , millest tulenevalt on eluruumide erastamine kui protsess lõppenud.
29. Vastustaja on veenvalt selgitanud, et vanast elamufondist vabanevaid eluruume on vähe seoses omandireformi käigus eluruumide tagastamisega õigusjärgsele omanikule ja eluruumide erastamisega ning et Põhja –Tallinna Valitsus edastab Tallinna linnavaraametile enampakkumisel võõrandamiseks eluruumid, mida keegi ei ole soovinud üürile võtta. Väide vastustaja süülisest tegevusetusest seetõttu, et kuigi kaebuse esitajale saadetud kirjade kohaselt ei saa kaebuse esitajale pakkuda kasutuses olnud ja vabanenud eluruumi, sest sellised puuduvad, ent samas on eluruume võõrandatud enampakkumisel, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on eespool viidanud linnaosa eluasemekomisjoni põhimäärusele ja töökorrale ning neist sätteist ei tulene pädevust linnavara võõrandamise korraldamiseks või otsustamiseks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, et lisaks vastustaja väidetud faktiliselt elamiskõlbmatutele enampakkumisel võõrandatud korteriomanditele Salme 21, Ketta 12 ( 2010.a.), samuti 2009.a. võõrandatud Paavli 3, Kopliranna 41 ja Telliskivi 35 on võõrandatud ka selliseid kortereid, mis oleks nii heakorralt kui ka suuruselt igati kohased eluasemekomisjonis arvele võetud isikutele, s.h.kaebuse esitajale ( ja tema perekonnaliikmetele) üürile andmiseks.
30. Tulenevalt 05.04.2010 kirjast, millega Põhja- Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond teavitas Kopli liinide elanikke et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009.a. otsusele nr 81 kohustatakse Põhja-Tallinna valitsust korraldama üürilepingu alusel eluruume kasutavate üürnike ja nende perekonnaliikmete ümbermajutamine, üürilepingute lõpetamine ning üürnike ja nendega koos elavate isikute elukoha registreerimine teise eluruumi, on kaebuse esitaja väitnud, et Sepa tn 24 elanikele ei laiene Tallinna Linnavolikogu 16.09.2009 otsuse nr 81 punktid 1.1.1 ja 10.
31. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on muudetud kaebuse esitajate elukohaks oleva Sepa tänav 16 elamu aadressi,mistõttu on kaebuse väide ekslik. Tallinna Linnavolikogu 05.02.2009.a. otsusega nr 21 kehtestati Kopli liinide ja lähiala detailplaneering, mille peamiseks eesmärgiks on senise tänavavõrgu korrigeerimine, uute krundipiiride ja ehitusõiguse määramine ning eeltooduga seonduvalt moodustati Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2009.a. korralduse nr 675 ”Tallinna linna omandis olevate kinnistute jagamine” alusel uued krundid, mis on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 6.05.2010 kirja nr 6-1/807 kohaselt ( tl 64 pöördel) katastris registreeritud. Eeltoodust tulenevalt on ilmnenud vastuolu, mille puhul Kopli liinide ja lähiala planeeringuala osade hoonete aadressid ei ole kooskõlas katastriüksuse ( millel need asuvad) aadressidega, millise olukorra on Tallinna Linnaplaneerimise Amet eespoolviidatud kirjaga palunud Põhja-Tallinna valitsusel likvideerida aadresside muutmisega.
32. Kohtule esitatud kaebuse taotlusest nähtuvalt on kaebuse esitaja sooviks mitte eluasemekomisjoni kohustamine kaebuse esitajale ükskõik millise munitsipaaleluruumi eraldamiseks, vaid kaebuse esitaja taotleb vastustaja kohustamist kolmetoalise korteri eraldamiseks nn vanast elamufondist, mida on võimalik erastada. Riigikohus on 06.03.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 toonud esile kohustamisnõude rahuldamise eeldused ja on märkinud: Vastavalt

§ 6lg.

2 p-le 2 võib 7 kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Käesolevas haldusasjas kohus selliste eelduste olemasolu ei tuvastanud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. kehtestamine. IV MENETLUSKULUD 23.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole

§ 93

lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 8