KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasj

) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 120lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada 2

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et T. T. on sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on T. T. R. M. . Hageja poolt on esitatud tõenditena ekspertiisi otsus nr. 475503 11.02.2009 (tl.6), mille kohaselt T. T. on tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tl.7 on OÜ M. tõend, millest nähtub, et T. T. saab iga 3 kuu tagant xxxxxxx Lastehaiglas taastusravi 2 nädalat korraga. Ta vajab lisaks igakuist lisataastusravi ujumise ja massaaži näol, mille kulud jäävad vanema kanda. Raske puude tõttu vajab laps igapäevast kõrvalabi, talle on ordineeritud ortopeedilised jalatsid (tl.8). Hageja on esitanud tõendid oma eluasemega seotud kulude (tl.10-11) ja lapse lasteaiakulude (tl.12) kohta ning ostutšekid ja arved ning nende alusel koostatud kokkuvõtted kulutuste kohta lapse hügieenivahenditele, tervishoiule, riietele ja jalanõudele, toidule, abivahenditele, turvavarustusele, mööblile, mänguasjadele , lisataastusravile (tl.13-28). Seoses elukoha vahetusega pärast hagi esitamist (augustis 2010) on R.M. täpsustanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta (tl.93). R.M. ja temaga koos elava lapse T. T. igakuine sissetulek on 701.31 eurot. Elamiskulud (üür, kommunaalkulud, elekter, telefon, digi-TV ja internet) moodustavad 174,39 eurot (tl.95-99), lasteaiamaks ca 30 eurot (tl.100, 101). Hageja poolt esitatud kontoväljavõtetelt (tl.31-47) nähtub, et T. T. kandnud R. M. ajavahemikul 01.07.2009- 08.06.2010 kokku 29 789,95 krooni , kuid suur osa nimetatud summast on antud hoiule ning on R.M. poolt kas tagasi kantud või makstud T.T. . Elatisena käsitleb R.M. T.T. temale ülekantud rahasummadest 1142,54 krooni – 11.04.2010 üle kantud 339,95 krooni selgitusega „makse-lasteaed“ (tl.35) ning 10.07.2009.a. üle kantud 3000 kroonist selgitusega „telefoni arve“ pärast arve ja autolaenu tasumist ülejäänud summa 802.59 krooni. R.M. on laenu tagastamise kohustus SEB Panga ees (soovilaen), laenu jääk 05.01.2011.a. seisuga on 1 054,39 eurot (tl.102). Kostja on esitanud kohtule tõenditena oma tarbijakrediidilepingu maksegraafikud ja kokkulepped lepingutingimuste muutmise kohta (tl.61, 108, 109), millest nähtub, et kuni 11.06.2012.a. on tal BIGBANK AS ees igakuine laenu tagastamise kohustus summas 2285,61 krooni (146,08 eurot). T.T. oma eluasemekulude tõendamiseks esitanud R. A. 2010.a. augustikuu üüriarve (tl.62), millest nähtub üüri suurus 2460 krooni, millele lisanduvad kõrvalkulud. Kokku kuulub arve alusel tasumisele 3264,68 krooni. Arve on esitatud M. L. , tl.63 on tõend, mille kohaselt on T. T. M. L. 21.08.2010 abielus. T.T. esitanud kohtule ka M. L. M. L. (tl.111, 112), millest nähtub, et nimetatud laste isa on R. L. ema M. N. ). Seega kuigi kostja on käesoleval ajal laste emaga abielus, ei ole tal seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust nende laste suhtes. 3

§ 102

lg 1 ja 2 ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu. Kohus võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) , vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alaealisele lapsele T. T. ajavahemiku 05.07.2009 – 01.02.2011 eest kokku 4141,02 eurot [3953,41 eurot (18 x 3500 = 63 000 – 1142,54 = 61857,46 krooni e.3953,41 €) + 187,61 eurot ajavahemiku 06.01.-01.02.2011 eest] ja edasiselt – alates 01.02.2011 223,69 eurot kuus kuni T.T. saamiseni. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 4