lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maksegraafikust 01.01.2010 nähtub, et kostja on tunnistanud võlgnevust summas 6091,50 krooni. Sellega on kostja andnud võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. Tõendamata on kostja väited, et ta ei saanud võlatunnistuse sisust õigesti aru. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks võlgnevuse osaliselt kustutanud, kuivõrd kostja väidetud tasumised on toimunud enne võlatunnistuse koostamist. Tõendamata on kostja väited tasaarvestuse toimumise kohta. Maksegraafiku kohaselt graafiku rikkumise korral oli hagejal õigus nõuda koheselt nii võlgnevuse kui ka viivise tasumist. Lepingu p 6.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 5300 krooni ehk338,73 eurot ja viivise 5100 krooni ehk 325,95 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.