Obsah (7)

§ 9§ 208§ 195§ 196§ 116§ 113§ 94

2-09-67220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number kohtunik Viktor Brügel 10. november Tallinn, Tartu mnt

viivist arvestada. Viivisarvest ei nähtu, millest tulenevalt on viivist arvestatud. Sellest tulenevalt puudub võimalus viivisarve õiguspärasuse kontrollimiseks ning arvestades eeltoodut on tegemist tühise arvega. Kostja väide, et hageja ei soovi sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni osutamise lepingut, on eksitav. Tegelikkuses saatis kostja hagejale liitumistaotluse blanketi ning soovib hagejalt saada uuesti liitumistasu. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingule on hageja kinnistu soetamisega tasunud kostjale juba liitumise eest ning veesüsteemid on liidetud juba 2004 a kostja enda poolt. Hagejal puudub võimalus saada veevarustust ja kanalisatsiooniteenust teistelt ettevõtetelt peale kostja. Vee saamine naabrilt aiavoolikuga või paakautost on pakasega võimatu. Ainetu on kostja kahtlus, et hageja on kostja tagant varastanud vett 460 000 krooni eest. Kostja ise ehitas hageja maja ja veesüsteemi välja ning plommis selle. Veemõõtja plommide suhtes ei ole kostja esitanud kunagi ühtegi pretensiooni. 460000 krooni eest suudavad vett tarbida ilmselt mitu tööstusettevõtet. Hageja on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest tasunud (tl 71-73).

1. Täiendavate tõenditena esitas hageja e-kirjavahetuse hageja ja kostja vahel; akti 14.12.2009; kostja kirjad külaelanikele; kostja arve hagejale nr 290679 31.12.2009; hageja maksekorralduse 861; kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise-, töövõtu- ja asjaõiguslepingud kinnistu XXX, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise taotluse blanketi (tl 74-101).
2. Kohtuistungil 27.05.2010.a jäi hageja oma seisukoha juurde, et hageja liitumine veevärgiga on faktiliselt juba toimunud kinnistu ostmisega, kuna ostuhind sisaldas liitumistasu. Hageja on arved jooksvalt ära maksnud. Kostja nõustus, et hageja on liitumistasu maksnud. Pooled nõustusid, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping. Kostja jäi varem esitatud juurde, et hageja teadis oma põhivõlgnevusest ja tasus selle ära, kuid ta on eiranud viivise maksmist. Kostja oli sunnitud kliendilepingu peatama ja veevarustuse katkestama.
3. Hageja esitas täiendavate tõenditena kostja arved 290081 /17.03.2009; 290198 / 09.05.2009; 2900291 / 10.07.2009; 300102 / 28.02.2010; 300164/ 29.03.2010; Konkurentsiameti ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse 25.05.2010 kostjale; Konkurentsiameti meeldetuletuse kostjale 07.05.2010 (tl 117-126). 5 2-09-67220
4. Kostja esitas 17.06.2010 täiendavate tõenditena Tallinna Halduskohtu otsuse 09.03.2010 haldusasjas 3-09-2665; kostja pangakonto väljavõtte hageja laekumiste kohta 09.05.200501.06.2010; õiendi hageja maksmata arvete ja viiviste arvestuse kohta, mille kohaselt võlgneb hageja kostjale viiviseid 3 256,09 krooni; kostja arve 290371 / 06.08.2009 (tl 132-141).
5. Kohtuistungil 14.09.2010 andis kohus pooltele täiendavalt aega kompromissi sõlmimiseks ja määras menetluse lõpuleviimise poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (tl 143-144).
6. Hageja esitas 24.09.2010 kohtule taotluse kirjalikus menetluses menetluse jätkamiseks, kuna kompromissi poolte vahel ei õnnestunud sõlmida. 26.04.2010 teostati veemõõdu ja vihmavee kogumise kontroll kostja töötajate poolt hageja elamus XXX ning koostati protokoll. 08.06.2010 käis kostja esindaja Ü T isiklikult veel kontrollimas hageja veesüsteemi ning mõlemal juhul pretensioonid puudusid (tl 146-147).
7. Hageja esitas täiendavate tõenditena protokolli 26.04.2010 XXX; hageja ja kostja ekirjavahetuse 22.-23.09.2010; hageja pangakonto väljavõtte 01.06.2005-31.06.2010 kostja arvte tasumiste kohta (tl 148-158).
8. Kohus andis pooltele kirjalikus menetluses täiendava tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 27.10.
9. (tl 160-161). Hageja esitas täiendavate tõenditena Harju Maakohtu otsuse 21.10.2010 tsiviilasjas 2-08-12726 (tl 166-185). Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus, olles kohtuistungitel ära kuulanud poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja kirjalike materjalidega, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks alljärgnevad asjaolud.
12. Tallinna notari Tarvo Puri poolt tõestatud kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise, töövõtu ja asjaõiguslepingutega müüs AS Hansa Liising hagejale 12.11.2003 kostja poolt ehitatava kinnistu registriosa 82454 XXX . Lepingu p 4.
13. kohaselt ostuhinnas sisalduvad liitumistasud vee,kanalisatsiooni ja gaasitrassidega (tl 81-95) Hageja on Kelgumäe tn 37 kinnistu, pindalaga 848 m², omanik (tl 10,16).
14. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud kostjale vee-ja kanalisatsiooniteenuse arveid alates 05.07.2005 (tl 11,157-158). Kostja arvetes 17.03.2009 nr 290081 summas 225,56; 09.05.2009 nr 290198 summas 348,21 krooni, 10.07.2009 nr 290291 summas 288,37 krooni – ei ole võlgnevust varasema perioodi eest või viivisevõlgnevust märgitud, arvete tasumise tähtajad ulatuvad 0 päevast kuni 7 päevani, viiviseks on märgitud 0,5 % päevas (tl 117-119).
15. Kostja on koostanud 06.07.2009 hagejale väljalülitamisteatise selgitusega: „Vaatamata korduvatele teatistele ei ole Te vajalikuks pidanud A OÜ ees võlgnevust tasuda ega ka ajatamise kokkulepet otsida. Võtte arvesse ka kõiki teisi samme Ai ründeks, milles olete olnud väga aktiivne ja millede jaoks on teil ka rahalisi vahendeid jätkunud, leiame, et mingiks pikaks ootamiseks meil kannatust pole. Makske KOHESELT võlgnevused või me tõesti sulgeme Teie veekraani. Ilma mingi lugupidamisega Ü T “. Väljalülitamisteatisel on korraldus panna see hagejale postkasti (tl 43). 6 2-09-67220
16. Veeplommi kontrollaktist 17.07.2009 nähtuvalt on kostja sulgenud hageja kinnistu XXX veekraani 17.07.2009 kl 16.
17. Sulgemise alusena on näidatud pikaajaline võlgnevus, 06.07.2009 väljalülitamishoitusele mittereageerimine (tl 44).
18. Hageja ja kostja vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt viibis hageja alates 17.07.2009 Tallinnast eemal. Tema abikaasa avastas 21.07., et vett ei ole. Et Ai üldnumbril keegi ei avastanud ja kuna naabritel oli vesi, kutsus santööde avariiabi. Siis tuli välja, et maakraan on kinni keeratud. Et puudus info, et seda võis teha OÜ A, avati maakraan. Hiljem postkastist avastas kirja väljalülitamise kohta, viidatud oli ka varasematele meeldetuletustele. Hageja kinnitab, et ei ole saanud ühtegi meeldetuletust. Hageja väitel need arved, mis tema andmetel on maksmata, on valmis maksma. Palub tungivalt taastada veevarustus, kuna peres on väike laps ja vee tarbimine hädavajalik (tl 51-53).
19. Kostja seadusliku esindaja Ü T poolt hagejale 23.07.2009 saadetud e-kirja kohaselt on hageja võlgnevus suur ja pikaajaline, A tekitatud raskustest on hageja aga ülihästi informeeritud, sest esiteks on ta nendest piisavalt olulise osa ise tekitanud, teiseks ei pidanud ta liiaks osaleda ka kostja kohtuvaidluse istungil vee-ettevõtjaga ning seda täpsemalt saab aru, kui valusalt mõjutab iga raha, ammugi hageja ligi 4000 kroonine, seega ülipikaajaline võlgnevus firma elu (51-53).
20. Kostja ja hageja pangakontode väljavõtetest tulenevalt tasus hageja alates 30.07.2009 kuni 06.08.2009 14 kostja arvet + veetrassi avamistasu 300 krooni, kogusummas 3745,63 krooni (tl 12, 139, tl 157-158).
21. Kostja töötaja Aivi

a poolt hagejale 03.08.2009 saadetud e-kirja kohaselt saatis ta uuesti arve

1. Hageja teatas 06.08.2009 e-kirjaga vastuseks, et on tasunud kõik arved ja palub taastada veetarne eluruumidele XXX. Palub jätkuvalt koopiat 06.07.2009 väljalülitamishoiatusest (tl 54-57).
2. Aivi

a poolt hagejale 06.08.2009 saadetud e-kirjas palub ta korduvalt tasuda ka viivisarve

1. Hageja palus 06.08.2009 e-kirjas esitada alused, mille põhjal on viiviseid arvestatud. OÜ A puuduvad kinnitused, mille alusel vesi välja lülitati. Hagejani pole jõudnud väljalülitamishoiatus ja lepingut. Hageja on aksepteerinud võlgnevuse ja selle ka tasunud ja palub veetarne taastada. Ei soovi A probleemi, mis võib kaasneda kohtumenetlusega (tl 58).
2. Kostja poolt koostatud veeplommi kontrollaktidest nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi kontrollimas 23.07., 28.07.,06.08.2009, 13.08.2009 ja14.08.2009 (tl 44, 4650).
3. Kostja on koostanud 06.08.2009 hagejale arve 290371 summas 3256,10 krooni selgitusega viivis vastavalt arvete tasumisele. Maksetähtaeg 06.08.2009 (tl 42, 141).
4. Samal päeval, 06.08.2009, on kostja koostanud hagejale kliendilepingu lõpetamise teatise: „…Tulenevalt meievahelisest lepingut ja Rae valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast teatame, et oleme sunnitud lõpetama meievahelise vee-ja kanalisatsioonitarbimise lepingu ja lahti liitma teie kinnistu varustamise vee-ja kanalisatsiooniga meie poolt hallatavast süsteemist. Otseselt on tuvastatud veeplommi lõhkumine 3-l korral alates veekatkestuse hetkest viimase 3 nädala jooksul, samuti ei ole tasutud siiani kogu summas teenuse osutamise eest hoolimata korduvatest tähtaegade andmisest. Ka olete kinnitanud, et tarbite edasi kanalisatsiooniteenust, ehki selleks puudub teil õigus. Vastavalt õigusaktidele on Teil võimalus taodelda uut liitumist.“ (tl 45). 7 2-09-67220
5. Hageja palus 07.08.2009 e-kirjas jätkuvalt A OÜ poolt edastatud väljalülitamishoiatust ja viivisarvete arvestamise alust (tl 63).
6. Kostja poolt koostatud veeplommi kontrollaktist nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi kontrollimas 13.08.2009 ja samal päeval kostja poolt koostatud protokolli kohaselt paigaldas kostja 13.08.2009 kl 14.05 hoolimata juuresviibinud hageja protestist XXX veetrassi maakraani kapele raskuse, põhjendusel et ei toimuks plommide lõhkumist ha maakraani lahtikeeramist (tl 48-49).
7. Kostja veeplommi kontrollaktist nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi uuesti kontrollimas 14.08.2009 kl 11:
8. Akti kohaselt plomm terve, maakraan kinni. Majas sisestuskraan kinni. Köögist kraanis vesi olemas. T L sõnul tuleb vesi sinna vihmavee kogumispaagist (tl 50).
9. Kostja esindaja Ü T nõudis 31.08.2009 e-kirjas hagejalt avaldust uue lepingu sõlmimiseks ja andis avalduse toomiseks täiendava tähtaja kuni 07.
10. Hageja vastas 07.09.2009, et on esitanud 06.08.2009 avalduse. Jääb mõistetamatuks, kellel ja kuhu peaks veel avalduse esitama (tl 67).
11. Kostja töötaja Aivi

a saatis hagejale 07.09.2009 e-kirja, et viimasega on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping lõpetatud. Uue lepingu sõlmimise kohta hagejalt avaldust ei ole. Hageja küsis vastuskirjas, mis on lõpetatud ja mida soovitakse OÜ A poolt. Kostja esindaja saatis hagejale 08.09.2008 e-kirja: „kuule jobu ära mängi lolli. Sulle anti võimalus ja sa sülitasid selle peale. no aga nii ongi vist sulle parem, sest sa pole siia külla teretulnud oma pooletoobise mõttemaailmaga“ (tl 74-75).

1. Hageja poolt koostatud akti 14.12.2009 kohaselt avas hageja XXX maakraani. Vee-mõõdiku näit 512 m³ (tl 76).
2. Kostja esitas 31.12.2009 hagejale arve 290679 summas 141,98 krooni. Arvel märge: võlgnevus kokku 3398,08 krooni. Vesi näiduni 512-516 (tl 79). Hageja tasus arve 10.01.2010 summas 141,98 krooni (tl 80).
3. Kostja on esitanud hagejale 28.02.2010 arve nr 300102 summas 229,38 krooni ja 29.03.2010 nr 300164 summas 555,73 krooni. Arvetel ei ole võlgnevust märgitud, samuti puudub märge arvestatava viivise kohta. Maksetähtaeg vastavalt 10 ja 13 päeva. (tl 120-121). Arved tasutud hageja poolt (tl 139, 157).
4. Kohus jätab arvestamata Konkrentsiameti ettekirjutustega 16.10.2009 ja 25.05.2010 ning meeldetuletusega 11.11.2009 ja 7.05.2010 (tl 6-9, 122-127); fotoga (tl 15), Ü T kirjadega Väikese-Peetri küla elanikele (tl 77-78), ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise taotluse blanketiga (tl 98,101), Tallinna Halduskohtu kohtuotsusega 09.03.2010 haldusasjas 3-9-2665 (tl 133-138) ja Harju Maakohtu 21.10.2010 otsusega tsiviilasjas 2-08-12726 (tl 166-185) kui mitte asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1).
5. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 8 2-09-67220 46.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. 47. Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et pooled sõlmisid vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele alates kinnistu XXX kohta 12.11.2003 ostu-müügilepingu sõlmimisest

§ 208

mõttes müügilepingu, mille kohaselt kostja kui müüja kohustus varustama hageja kinnistut veevarustuse ja kanalisatsiooniteenusega ning hageja kui ostja kohustus nimetatud teenuste eest kostjale tasuma. Asjas ei ole vaidlust, et pooled on täitnud oma lepingulisi kohustusi alates 2004 kevadest kuni 17.07.2009, mil kostja katkestas hagejale veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja ütles alates 06.08.2009 müügilepingu üles. 48.

§ 195

lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). 49.

§ 196

lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik

§ 116lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel.

50.

§ 116

lg 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: …2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

1. Eeltoodust nähtuvalt võib lepingupool kestvuslepingu üles öelda ainult lepingus või seaduses ettenähtud tingimuste esinemisel, vastasel juhul on selline ülesütlemisavaldus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
2. Kuna vastupidist ei ole tõendatud, oli pooltevaheline müügileping kohtu hinnangul sõlmitud tähtajatult. Nii korralise kui erakorralise ülesütlemise eelduseks on teisele lepingupoolele mõistliku etteteatamistähtaja andmine. Kostja poolt hagejale esitatud 06.07.2009 väljalülitamisteates ei ole vee väljalülitamise ja lepingu ülesütlemise tähtpäeva nimetatud (tl 43). Lisaks sellele kehtib lepingu korralise ülesütlemise piirang lepingu puhul, mille sõlmimisest ettevõtja ei saa mõjuva põhjuseta keelduda, eelkõige juhtudel kui on tegemist nn turguvalitseva ettevõtjaga. Kostja on oma vastuses hagile ja ka e-kirjavahetuses hagejaga kinnitanud, et hagejal on õigus 9 2-09-67220 kostjaga lepingu sõlmimiseks (tl 37-40, 75). Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudus õigus vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu korraliseks lõpetamiseks..
3. Kohus asub seisukohale, et ka

§ 196

ja

§ 116

lg p 2-4 ettenähtud aluseid hagejaga sõlmitud müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostjal ei olnud. Ka lepingu erakorraline ülesütlemine eeldab teisele lepingupoolele etteteatamistähtaja andmist, mida kostja ei olnud järginud. Ka leiab kohus, et sellise hageja kui tarbija seisukohalt raskete tagajärgedega meetme kui veevarustuse katkestamine kohaldamine eeldab, et kostja oleks pidanud tagama etteteatamisteate kättesaamise hageja poolt (kätteandmine isiklikult, tähitud kirjaga, kulleriga jne). Kostja piirdus teate jätmisega postkasti. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal oli seisuga 06.07.2009 kogunenud küllaltki suur võlgnevus kostja teenuste eest ( 3745,63 krooni), kuid leiab, et ilma sellekohase etteteatamistähtaja andmiseta võlgnevuste likvideerimiseks puudus kostjal õigus vee sulgemiseks ja lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kuni väljalülitamisteate esitamiseni ei olnud kostja esitanud hagejale ühtegi meeldetuletust tasumata arvete kohta, samuti sellest tulenevate võimalike viiviste arvestamise kohta. Kostja poolt hagejale esitatud arvetes 17.03.2009-10.07.2009 mingit võlgnevust varasema perioodi eest või jooksvaid viiviseid näidatud ei ole. Kuigi kostja on 06.07.2009 teatises viidanud „korduvatele teatistele“ hageja võlgnevuse kohta, selliseid teatisi kostja poolt kohtule ei esitatud. 53. Vaatamata sellele, et hageja tasus kostjale pärast veesulgemist 17.07.2009 kuni 06.08.2009 kõik seni tasumata arved, pidas kostja ikkagi võimalikuks öelda hagejale 06.08.2009 müügilepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemisavalduse kohaselt on põhjuseks toodud asjaolu, et hageja olevat 3-l korral alates veekatkestuse hetkest lõhkunud veeplommi, samuti ei olevat ta tasunud kogu summas teenuse osutamise eest hoolimata korduvate tähtaegade andmisest (tl 45). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal õigus tugineda ülesütlemisavalduses tema poolt hageja veekraanile paigaldatud veeplommi lõhkumise faktidele, kuna nende puhul ei ole tegemist hagejapoolse lepingurikkumisega

§ 116

lg p 2-4 mõttes, samuti ei olnud veeplommi paigaldamine hageja kinnistu veekraanile eeltoodud asjaoludel kohtu arvates põhjendatud. Samuti tuleb arvesse võtta, et seisuga 06.08.2009 oli hageja oma võlgnevused varasemate arvete järgi likvideerinud ning ta ei saanud olla teadlik, et kostja koostas samal päeval, 06.08.2009, hagejale viiviste kohta uue arve summas 3256,10 krooni, mille maksetähtaeg oli samal päeval, so 06.08.2009 (tl 42,141). 54. Kohtu hinnangul ei ole ka hageja poolt kostja arvete tasumisega viivitamine nõuetekohaselt tõendatud. Kuigi kostja poolt esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja perioodil 31.12.2007 kuni 10.07.2009 tasunud kostja 13 arvet hilinemisega (tl 140), ei nähtu arvestusest ega viivisarvest (tl 141), millist viivisemäära ja milliseid maksetingimusi on viivisesumma 3256 krooni puhul arvesse võetud. Kostja arvetes 290081 ja 290198, millele on viivisearvestuses viidatud, on maksetingimustena näidatud vastavalt 0 ja 7 päeva ning viiviseprotsendiks mõlemal juhul 0,5 % päevas (tl 117-118)1, seevastu arves 290291, mis on samuti viivistearvestuses viidatud, on maksetingimuste näidatud 7 päeva, kuid viivist näidatud ei ole (tl 119). Kostja poolt hagejale hilisemalt esitatud arvetes 28.02.2010 nr 300102 summas 229,38 krooni ja 29.03.2010 nr 300164 summas 555,73 krooni puudub märge arvestatava viivise kohta. Maksetähtaeg vastavalt 10 ja 13 päeva. (tl 120-121). Eeltoodust tuleneb, et kostja on arvestanud erinevates arvetes erinevaid maksetingimusi, kuid milliseid konkreetselt, pole selge, kuna kostja pole esitanud kohtule10 ülejäänud arvet, mille puhul ta on viivist arvestanud. 55.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt 10 2-09-67220 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 1.juulit 2009 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,00%, seega muu kui seaduses ettenähtud viivisemääras kokkuleppe puudumisel oli kostjal õigus arvestada viivist mitte rohkem kui 0,022 % päevas (1+7/365/100), samas on kostja arvestanud viivist 0,5 % tasumata summalt päevas.
3. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja käitumisest, aga samuti kostja seadusliku esindaja Ü T avalduste toonist ja sisust nähtuvalt tingis kostjapoolse veesulgemise ja müügilepingu erakorralise ülesütlemise ilmselt mitte niivõrd hageja võlgnevus osutatud teenuste eest, kuivõrd hageja poolt hagi esitamine kostja vastu teises kohtuasjas ja selles menetluses kohtu poolt kostja suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine. Sellele viitavad nii kostja avaldused hagejale„… võttes arvesse ka kõiki teisi samme Ai ründeks, milles olete olnud väga aktiivne ja millede jaoks on teil ka rahalisi vahendeid jätkunud…“(06.07.2009 väljalülitamisteatis tl 43), kui kostja vastuses hagile sedastatu …“ tsiviilasjas hagi tekitatud hagi tagamisega…on arendajale tekitatud oluline kahju…antud asjaolud sundisid arendajat senisest valulisemalt reageerima igasugustele viivitustele maksetes. Esimese ha tuletati meelde suurvõlglastele, kellest vaid T L ei suvatsenud reageeridagi“ (tl 39), aga samuti kostja esindaja Ü T poolt hagejale saadetud ekirjad, milles hageja kui tarbija suhtes on kasutatud selliseid ebaviisakaid ja asjakohatuid väljendeid nagu „jobu ära mängi lolli…sa pole siia külla teretulnud oma pooletoobise mõttemaailmaga“ (tl 74).
4. Samuti on kohtul alust nõustuda hagejaga arvamusega selles suhtes, et kostja võis soovida kasutada lepingu ülesütlemist selleks, et sundida hagejat „karistusena“ uuesti liitumistasu tasuma. Sellele viitab nii 06.08.2009 ülesütlemiseavalduses sedastatu „…vastavalt õigusaktidele on teil võimalus taodelda uut liitumist“ (tl 45), Ü T e- kiri hagejale 31.08.2009 „Tänaseks on möödunud juba 3 nädalat päevast, mil A OÜ ütles Teile kliendilepingu üles. Selle aja sisse oleks pidanud mahtuma Teie avaldus uue lepingu sõlmimiseks, mida aga ei ole meile laekunud. Anname täiendava tähtaja kuni 7 septembrini tuua meile see avaldus“ (tl 67). Kohus märgib, et 27.05.2010 kohtuistungil nõustus kostja hageja väitega, et kinnistu ostuhind sisaldas ka liitumistasu, mistõttu kostja pidi teadlik asjaolust, et hagejal pole kostja vee-ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks vaja uut avaldust esitada (tl 129-130).
5. Kohtu hinnangul on tõendamata ja paljasõnaline kostja seisukoht, et hageja on salaja ja pahatahtlikult omastanud kostja veeresurssi. Hageja selgitas 14.08.2009, mil kostja esindajad käisid hageja sisestuskraanile pandud plommi kontrollimas, et hageja kööki tuleb vesi vihmavee kogumispaagist (tl 50). Nimetatud asjaolu leidis kinnitamist kostja esindajate poolt veepaagi täiendavalt kontrollimisel 26.04.2010, mille kohta koostati protokoll (tl 148). Asjaolu, et kostja on tuvastanud peale hageja veevarustuse katkestamist 17.07.2009 peakraanile paigaldatud veeplommide lõhkumise ja peakraani omavolilise avamise, asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuna kohtu hinnangul oli kostja poolt hageja kinnistut veega varustava peakraani sulgemine, plommimine ja betoonplokiga katmine olukorras, kus kostja ei olnud andnud hagejale võlgnevuse likvideerimiseks mõistlikku etteteatamistähtaega, põhjendamatu ja ebaseaduslik.
6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga suuliselt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohta sõlmitud müügilepingu erakorraline ülesütlemine 06.08.2009 oli tühine ning sellele 17.07.2010 eelnenud hageja veevarustuse katkestamine seega vastuolus sõlmitud lepinguga, st põhjendamatu ja ebaseaduslik toiming. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kohus võtab arvesse, et alates 14.12.2009 on hageja veevarustus hagi tagamise korras taastatud ja kohus peab vajalikuks jätta hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse. 11 2-09-67220 Menetluskulude jaotus 60.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik 12