Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükkidest nähtub, et Axxx Rxxx on omanikuna kantud nelja kinnistu registriossa: kinnistud nimetustega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxja xxxxx, mõlemad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteriomandi kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avalaja ja tema abikaasa kinnistusel on kõik kinnistud abikaasade ühisvara. Perekonnaseaduse § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingu tegemiseks olema vanemal kohtu nõusolek juhul, kui seda vajab sama seaduse § 187 ja 188 lg 1 p 1-3, 5, 7-11 kohaselt ka eestkostja. Ükski nimetatud säte ei nõua kohtu luba kinnisasja kinke vastu võtmisel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kingi vastuvõtuks luba anda. Avaldaja kinnitas, et muid tehinguid peale kingi saamise laste nimel vajalik teha ei olekinnistut koormavad hüpoteegid kustutatakse enne kinget.
lg 6 ja 180 lg 1 p 1 piiravad seadusliku esindaja esindusõigust:
lg sätestab, et vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal sama seaduse § 180 kohaselt.
lg 1 p 1 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav (käesolevalt laps) ja teine pool eestkostja (käesolevalt vanem), eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. Kuna avaldaja ja ka tema abikaasa ei saa lapsi esindada kinke vastuvõtmisel, sest on ise samaaegselt ka kinkijateks, on vajalik määrata kinkelepingu sõlmimiseks lastele, Mxxxx ja Mxxxxx Rxxxxxx erieestkostja. Vastavalt
lg 2 määratakse erieestkostja muuhulgas sama seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Lähtudes sama paragrahvi lõikest 1 võib erieestkostja määrata ka konkreetse toimingu tegemiseks. Kohus leiab, et Mxxxx Hxxxx on sobiv isik erieestkostja kohustusi täitma ning sõlmima Mxxxx ja Mxxxxx Rxxxx nimel kinnistute kinkelepingu. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 4 lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega juhul, kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi Mxxxx ja Mxxxxx Rxxxx huvides, kuid, jätab kohus menetluskulud tema esindaja, isa Axxx Rxxxx kanda. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.