← Eesti

2-10-36721/9

2-10-36721 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Kohtuistungi sekretär Merily Mets Määruse kuupäev 4.02.2011 Tsiviilasja number 2-10-36721 Tsiviilasi UT(T ) avaldus alaealise tütre KJT e (T ) nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Lõpplahendi vormistamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja UT (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik KJT (isikukood XXX, elukoht XXX); alaealisele riigi poolt kohtumenetluse ajaks määratud esindaja advokaat Katri K (Kentmanni Advokaadibüroo ) Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosavalitsuse kaudu ). RESOLUTSIOON Jätta UT(T ) avaldus alaealise tütre KJT saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus (T ) nimel tehingu tegemiseks nõusoleku Jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Muud menetluskulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja, lapse seaduslik esindaja või eestkosteasutus esitada 1 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. I Asjaolud 30.07.2010 kohtule esitatud avalduse kohaselt: Tulenevalt perekonnaseaduse § 131, §187 ja § 188 palub UT kohtu nõusolekut järgmiste tehingute tegemiseks alaealise KJT nimel:

  1. Tallinnas XXX asuvate ehitiste suhtes kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks ning ehitiste reaalosadeks jagamiseks;
  2. Tallinnas XXX asuvate kortermaja juurde maa erastamisega seoses esmakinnistamisavalduse esitamiseks ning korteriomandite kinnistusregistris kinnistamiseks;
  3. Tallinnas XXX asuvate korteriomandite reaalosade suuruste muutmiseks ning korteriomandite koosseisu kuuluvate mõtteliste osade suuruste muutmiseks;
  4. XXX asuvate korteriomandite, mille reaalosadeks on korterid nr 55, 56, 57, 58 , 59 ja 60, võõrandamiseks XXX Korteriühistule (registrikood XXX). KJT ele jääb kuuluma peale eelkirjeldatud tehingut üks kolmandik (1/3) korteriomandist, mille reaalsoaks on korteri nr 15 pindalaga 25,5 m
  5. Nõusoleku aluseks on perekonnaseaduse § 131, §187 ja §188 sätestatu. Majas on moodustatud KÜ XXX, reg nr XXX, kuid elamispinnad on reaalosadeks jagamata ja selle juurde kuuluv maa on kinnistusse kandmata. Toimingutega tegelemiseks on kaasatud notar Triin S . Tuleks sõlmida kaasomandi lõpetamise kokkulepe, jagada ehitis korteriteks, teha esmakinnistamise avaldus, et kanda korterid kinnistusregistrisse ning muuta XXX, Tallinnas asuvate korterite mõttelisi osi ja reaalosi ning võõrandada korter. Avaldaja konkretiseeris kohtu nõudel ja eestkosteasutuse taotlusel avaldust ja esitas selle kohtule 2.11.2010 (lk 80-82). Täiendatud avalduse kohaselt avaldaja kinnitab, et tema alaealisele lapsele, KJT ele (isikukood XXX),kuulub Tallinnas XXX(varasema aadressiga Tallinn XXX) asuvast ühiselamust ehitisregistri koodiga XXX ja garaažist ehitisregistri koodiga XXX nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa ja nimetatud hooned on endiselt vallasasjad (ehitiste juurde ei ole maa ei ole erastatud ega kinnistatud) ja allkirjeldatud tehingud on vajalikud läbi viia, et kõrvaldada maa erastamist ning korteriomandite kinnistamist takistavad asjaolud. I Perekonnaseaduse § 188 lg 1 p 10 kohaselt taotleb avaldaja kohtu nõusolekut enda alaealisele lapsele KJT ele (isikukood XXX), Tallinnas XXXasuva (varasema aadressiga Tallinn XXX) elamu (ühiselamu, ehitisregistri koodiga XXX) ja kõrvalhoone (garaaž, ehitisregistri koodiga XXX) reaalosadeks (korteriteks ja mitteeluruumideks) jagamiseks. Samuti taotlen peale nimetatud ehitiste aluse maa esmakinnistamist ning ehitiste omanike kinnistusregistris kaasomanikena kinnistamist kohtu luba kaasomandi lõpetamiseks osaliselt selliselt, et KJT e (isikukood XXX) omandisse jäävad järgmised kaasomandiosad:
  6. üks kolmandik (1/3) mõttelist osa Tallinnas XXXasuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter (eluruum) nr 15 üldpindalaga 25,5 m2 (korter mille kasutamise õigus kuulub hetkel ajalooliselt väljakujunenud kaasomanike kasutuskorra kohaselt ühiselt KJT ele ning tema õdedele PRT (isikukood XXX) ja M T (isikukood XXX);
  7. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 55 üldpinnaga 91,5 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema neljandale (4.) korrusele tulevikus ehitatav 2 korter);
  8. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 56 üldpinnaga 70,1 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema neljandale (4.) korrusele tulevikus ehitatav korter);
  9. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 57 üldpinnaga 59,2 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  10. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 58 üldpinnaga 115,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  11. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 59 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  12. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 60 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter). II Perekonnaseaduse § 187 p 1 tulenevalt taotlen kohtu nõusolekut minu alaealisele lapsele, KJT e (isikukood XXX) poolt eelmises lõigus kirjeldatud tehingu tulemusena omandatavate järgmiste kaasomandiosade tasuta võõrandamiseks XXX korteriühistule (registrikood XXX):
  13. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 55 üldpinnaga 91,5 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema neljandale (4.) korrusele tulevikus ehitatav korter);
  14. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 56 üldpinnaga 70,1 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema neljandale (4.) korrusele tulevikus ehitatav korter);
  15. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 57 üldpinnaga 59,2 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  16. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 58 üldpinnaga 115,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  17. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 59 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  18. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 60 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter). III Perekonnaseaduse § 188 lg 1 p 6 tulenevalt taotleb avaldaja kohtu nõusolekut Tallinnas XXX asuva kinnistu suhtes kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks järgmistel tingimustel:
  19. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 58 üldpinnaga 115,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  20. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX 3 asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 59 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter);
  21. nelikümmend seitse kolmekümnetuhandiku ( XXX) mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on korter nr 60 üldpinnaga 98,4 m2 (korteriomand, mille reaalosaks saab olema katusekorrusele tulevikus ehitatav korter). Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 131, 187, 188 on lapse nimel tehingu tegemiseks vajalik kohtu nõusolek. Ärakuulamisel 1.10.2010 ja 21.01.2011 kohtus jäi avaldaja taotluse juurde. Eestkosteasutuse esindaja Indrek Kukk kinnitas 1.10.2010 ärakuulamisel kohtus, et taotleja tegelik soov on esitada taotlus maa kinnistamiseks ehitise juurde. Eestkosteasutuse esindaja seisukohalt reaalosadeks jagamisega võib nõustudsa, kuid võõrandamisega mitte. Kohus määras 29.11.2010 anda menetluses KJT ele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eestkosteasutus Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule 28.09.2010 kirjaliku seisukoha, milles leidis järgmist: 30.07.2010 avaldusest Harju Maakohtule nähtub, et taotletakse Tallinna linnas XXX hoone osas kohtult alaeralise nimel nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks, hoone juurde maa erastamiseks, korteriomandite reaalosade suuruste muutmiseks, korteriomandite võõrandamiseks XXX korteriühistule. Eestkosteasutus juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et neile teadaolevalt puudub puudutatud isikul omand XXX seonduva kinnistu osas. Eestkosteasutuse valduses oleva Tallinna notari Kai S poolt XXXkinnitatud seadusejärgse pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitoimingute raamatu registreerimise nr XXX) kohaselt kuulub puudutatud isikule 471/10000 suurune mõtteline osa ehitisest Tallinnas XXX. Juhindudes eeltoodust puudub eestkosteasutusel võimalus avaldada seisukohta avaldaja 30.07.2010 avalduse osas. Lisaks eeltoodule soovis eestkosteasutus märkida, et viidatud korteriühistu XXX korteriühistu (registrikood XXX) asukohaks on äriregistrisse märgitud XXX. Kinnistusraamatu andmete kontrollimisel selgus, et XXX ega ka XXX aadressid ei ole kinnistusraamatus kajastatud. Seega on nimetatud hoonete alune maa kinnistamata. XXX kinnitatud seadusejärgse Elektroonse ehitisregistri www.ehr.ee andmetel asub pärimisõiguse tunnistuses märgitud hoone aadressil XXX Tallinn. Võttes arvesse eeltoodut ning vajadust koguda täiendavat informatsiooni, soovi eestkosteasutus, et selgitataks välja avaldaja tegelik tahe. Seepärast paluski kohus 1.10.2010 ärakuulamisel avaldajal kuu aja jooksul täpsustada ja selgitada avalduse asjaolusid ja taotlust, mida avaldaja ka tegi ning milliseid on refereeritud eespool. KJT e esindajaks kohtumenetluses määratud advokaat esitas kohtule 15.12.2010 kirjalikud seisukohad, millest nähtub järgmine: KJT e ema UT on esitanud Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks XXX hoone osas kaasomandi lõpetamiseks, hoone juurde maa erastamiseks, korteriomandi reaalosade suuruste muutmiseks, korteriomandite võõrandamiseks MTÜ XXX korteriühistule. Esindajal ei ole põhjust kahtlustada avalduse esitajat soovis tekitada oma alaealisele tütrele nõusoleku saamisega tehingute tegemiseks kahju, ilmselt on ema poole pöördunud 4 korteriühistu juhatuse liikmed põhjendusega, et nimetatud tehingutega saaks pärandvaraks olevast vallasasjast kinnisasi/korteriomand. Seadusejärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatus nr XXX all, on Uno T e pärandvara üle läinud 1/3 mõttelise osas võrdselt kõigile tema tütardele, sh ka puudutatud isik KJT ele. Pärandvaraks oli XXXmõttelist osa Tallinnas XXX asuvast ehitisest, mille koosseisus on 4 korruseline ühiselamu, suletud netopinnaga 6467,5 m2 ja XXXmõttelist osa Tallinnas XXX asuvast ehitisest, mille koosseisus on 1 korruseline garaaž, netopinnaga 61,5 m
  22. Pärandvara oli vallasvara. Pärandaja viimane elukoht oli XXX-
  23. XXX(nüüd 77) on ehitusregistri andmetel kahetoaline eluruum, üldpinnaga 39,8 12.11.2008.a. on äriregistris tehtud muudatus, mille kohaselt MTÜ XXXkorteriühistu aadressiks saab XXX. Ehitusregistrist nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud taotlus ehitise aadressi muutmiseks XXX-ks ning Tallinna Linnaplaneerimise ameti 04.05.2007.a. kirjast nr 6-1/1674 on aadressimuudatus ka tehtud. Ka ehitusregistris ei eksisteeri enam andmeid XXXehitise kohta, küll on seal aga andmed XXX kohta. XXX puhul on tegemist vallasasjaga, mille kasutusotstarbeks on märgitud ühiselamu üliõpilastele või õpilastele, mille kohta on identsed andmed pärimisõiguse tunnistuses nimetatud XXXehitistega. Seega on ilmselge, et endine XXXja tänane XXX on üks ja sama liikluspind. Samuti on identsed Tallinnas XXX ja XXX maa erastamise menetluse kanded. Ehitusregistri andmetel on XXXkatastriüksuseks registreeritud 23.09.2008.a. katastritunnus 78408:807:
  24. Ehitusregistrist ilmneb veel, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud ehitusloa taotlus ehitise laiendamiseks ja 30.08.2007.a. on väljastatud ehitusluba. Tutvudes erinevate üürile andmise kuulutuste juures olevate fotodega XXX asuvast hoonest, selgub, et ehitust 4 ja 5 maapealse korruse juurdeehitamiseks ei ole alustatud ning ehitist ei ole laiendatud. Vastavalt Ehitusseaduse § 25 lg 2 kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sellest tulenevalt on väljastatud ehitusluba ka kehtivuse kaotanud. Tsiviilasja materjalide juures on ehitise korteriteks jagamise lepingu, korteriomandite esmakinnistamise avaldus korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandi mõtteliste osade suuruste muutmise lepingu, kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe korteriomandite tasuta võõrandamise lepingu ning asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduste projekt. Projekti p 1.3.1 kohaselt kaasomanikud kinnitavad, et on nõus nende omandis olevate XXX asuvate ehitise mõtteliste osade ja reaalosade suuruse muutmisega vastavalt käesolevale kokkuleppe punktile
  25. Punkti 2.1 kohaselt lõpetatakse kaasomand ja jagatakse ehitis reaalosadeks viisil, et osa kortereid ja mitteeluruume antakse konkreetsete isikute ainuomandisse, osa kortereid ja mitteeluruume jääb ülejäänute kaasomandisse. Korter/eluruum 10, mis oli Uno T e viimaseks elukohaks on projekti p 2.
  26. kohaselt jäetud suure hulga p.2.
  27. nimetatud kaasomanike kaasomandisse mõttelistes osades. Kadi –Jette T e osaks on 470 /117354 mõttelist osa, ehk 1/3 1410/39118-st. Lepingu projekti 3.
  28. kohaselt moodustatakse korteriomandid ja tehakse nende kohta kinnistusraamatusse esmakanded järgmiselt, et osa kaasomanikest kantakse konkreetse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse, osade avatavate korteriomandite omanikeks kantakse kaasomanikena sisse juba eelpool p.2.
  29. nimetatud isikud. Lepingu projekti punktis 4 muudetakse korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste osade suurust ning 89 korteriomandist saab 116 korteriomandit 5 vastavalt lepingu projekti p. 5 toodud tabelile. Punktis 5.2 toodud tabeli kohaselt hakkaks KJT ele ja kaaspärijatele kuuluma korteriomand, millele vastab korter nr 15, suurusega 25,5 m
  30. Lepingu projekti p. 6.1 lepivad kaasomanikud ja korteriühistu kokku, et 6 korteriomandit (nr 55-60), kogupindalaga 533.3 m2, võõrandatakse tasuta korteriühistule. Võttes arvesse, et pärandajale kuulus XXX mõttelist osa XXX asuvast endisest ühiselamuhoonest, mis on 0,47 %, peale korteriomandite moodustamist kuuluks aga pärijatele XXX, mis on 0,0317 % ehk siis ümardatult enne erastamist XXX ja pärast erastamist XXX. Seega väheneb KJT (ja kaaspärijatele) kuuluva osa suurus ca 1/3 võrra . Ka puudub võimalus tuvastada, kas lepingu projektile lisatud plaanid ka tegelikkusele vastavad, kuivõrd plaanil olevad andmed (pindalad) korteriomandite suuruse kohta ei kattu ehitusregistris olevate andmetega olemasolevate eluruumide suuruse osas. Korteriühistu kodulehel www.toostuse77.ee on KÜ XXX põhikiri. (Äriregistri andmetel on siiski tegu jätkuvalt XXXKÜ-ga, mis asub XXX). Põhikirja p. 2.
  31. kohaselt on ühistu eesmärgiks korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, P.2.
  32. on ühistu eesmärgiks elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine Ühistu liikmete poolt, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja Ühistu liikmete poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. P.1.7 kohaselt on ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid ise. Lepingust ei nähtu, kuidas on korteriühistu põhikirjas toodud ülesannete täitmisega ja tegevuse eesmärkidega 6 korteriomandi, üldpinnaga 533,3 m2 omandamine. Ka korteriühistu seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib korteriühistu kui mittetulundusühistu omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara, kuid selleks pole vaja ühistule kuuluvaid kortereid. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriomandite omandamist tasu eest ei ole võimalik seostada eelpool nimetatuga. Samas on aga lepingu projektis p 8.1, mille kohaselt kaasomanikud ja Osaühing PT ( kes on samuti mitmete korteriomandite omanik) kinnitavad, et kuigi pooled on kokku leppinud tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkulepe ja kõik muud siduvad kokkulepped, kohustuvad pooled järgima ühiseid huve ja tegema kõik selleks, et XXX asuva elamu juurdeehitatav osa (4 ja 5 korrus) arendatakse ühiselt või otsitakse arendaja, kusjuures juurdeehitise müügi korral on pooltel soov, et nii korteriühistule kui OÜ-le PT kuuluvad osad on võimalikult sarnases tehnilises seisukorras ning ehitusliku valmidusega. Lepingust ei nähtu, kes on punktis 8 nimetatud varasemate kokkulepete pooled, kuid eeldada võib, et poolteks on korteriühistu ja OÜ PT . Antud punktist võib aimata korteriühistu või selle juhatuse liikmete soovi proovida kätt kinnisvara arendamisega. Esindaja leiab, et ei ole lapse huvides nõusoleku andmine talle kuuluva mõttelise osa vähendamiseks, millele vastaks siis ~ 1/3 võrra väiksem ka korteriomandi osa, eriti kui tegu on tasuta võõrandamisega korteriühistule põhikirjast mittetulenevaks tegevuseks. Seda eriti selles valguses, et ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning põhikirja p 7.2.7 kohaselt vaid laenu võtmine kuulub sõnaselgelt üldkoosoleku pädevusse. Erinevate kohustuste võtmiseks, mis võib kaasa tuua nõudeid korteriühistu vastu aga üldkoosoleku otsust vaja ei ole. Ka ei ole põhikirjas selgelt väljendatud, et vara võõrandamise otsustamine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Korteriomandi seaduse § 8’ lg 1 kohaselt võib korteriomanik nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu 6 tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. Lg 2 kohaselt kui korteriomanikuga ei saavutata kokkulepet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahteavalduste andmiseks, võib teine korteriomanik nõuda temalt tahteavalduste andmist juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1)vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve; 2)vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest; 3)võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetkel 4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt ei maksta võõrandamisest saadavat tulu korteriomanikule rahas, vaid kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks, võib seda teha üksnes juhul, kui korteriomanikul on vastavate kulutuste kandmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei saa teised kaasomanikud ega korteriühistu nõuda, et korteriomanik annaks nõusoleku talle kuuluva mõttelise osa tasuta võõrandamiseks teisele korteriomanikule, veel vähem korteriühistule. Lisaks, et seadus seda ette ei näe, kahjustataks sellega ebamõistlikult korteriomaniku(e) huve ning võõrandamisest saadav tulu ei vasta võõrandatava osa harilikule väärtusele. Tutvudes korteriühistu XXXjuhatuse ja ühe kaasomaniku, OÜ PT e vahel sõlmitud üürimaksete kokkuleppega, mille kohaselt PT e enne 2010.a. tekkinud võlgnevus summas 102 535.48 krooni kustutatakse graafiku alusel 21 kuu jooksul 5000 krooni kaupa, ilma, et võlgnik peaks põhikirjas või Võlaõigusseaduses toodud viivitusintressi maksma annab põhjust arvata, et korteriühistu juhatus ei pruugi tegutseda parimal viisil ülejäänud korteriomanike suhtes. Ka ei ole teada, kelle arvelt kantaks korteriühistu omandiks soovitud korteriomandiga seotud kulud. Lähtudes eeltoodust leiab alaealisele kohtumenetluses riigi poolt määratud esindaja, et sellistel tingimustel ei ole alaealise huvides anda luba tema nimelt tehingute tegemiseks. Eestkosteasutus esitas täiendavalt kohtule kirjaliku arvamuse 17.12.2010, kus leidis, et UT poolt esitatud taotlus on ilmselges vastuolus lapse KJT e huvidega. Võttes arvesse asjaolu, et taotletud nõusolekute andmisega väheneks olulisel määral KJT e omandi suurus ning korteriomandite võõrandamise tehingute järgselt võib tekkida palju ja keerulisi vaieldavaid õigussuhteid, ei pea Nõmme Linnaosa Valitsus õigeks UT taotluse rahuldamist ning palub kohut jätta UT taotlused tsiviilasjas 2-10-36721 rahuldamata. II Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Avaldusest ei selgu veenvalt, mil viisil võik avalduse rahuldamine mitte kahjustada alaealise huvisid. Kohus nõustub täielikult alaealisele riigi poolt kohtumenetluse ajaks määratud esindaja põhjalikus arvamuses üksikasjalikult väljendatud seisukohtadega ja leiab, et taolise nõusoleku 7 andmine ei saa olla alaealise huvides ja võib tulevikus kahjustada tema huve. Riik ei saa seda lubada. Ka alaealise elukohajärgne eestkosteasutus on kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades andnud teada, et ei toeta avalduse rahuldamist. Kuna kohus nõustub tervikuna lapsele määratud esindaja seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks neid korrata, kuna seisukohad on eelpool põhjalikult üksikasjalist kajastamist leidnud. Perekonnaseaduse § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingu tegemiseks olema vanemal, st tema seaduslikul esindajal saadud kohtu nõusolek juhul, kui seda vajab sama seaduse § 187 ja 188 lg 1 p 1-3, 5, 7-11 kohaselt ka eestkostja. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus on kontrollinud avaldust ja on veendumusel, et avalduse rahuldamine ei saa olla alaealise huvidega kooskõlas. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt tuleb avaldaja poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda ja muud menetluskulud, sh alaealisele riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Raivo Einula Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.