KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.juunil 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-02-225 (vana nr 2/5/31-6361/02) Kohtuasi JF hagi V F vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised Hageja: JF (i.k. xxx, elukoht xxx); Kohtuistungi toimumise aeg Hageja lepinguline esindaja Marina Simhes-K Kostja: V F (i.k. xxx elukoht xxx)
- aprillil 2010.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon
- Rahuldada JF hagi V F vastu ühisvara jagamiseks.
- Jagada JF ja V F ühisvara järgmiselt: - tunnistada JF omandiõigust korteriomandile Tallinnas, Xxx koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr. xxx - tunnistada JF omandiõigust OÜ BK(registrikood XXX) osakutele väärtuses 40.000.(nelikümmend tuhat) krooni. - välja mõista JF V F kasuks enam saadud ühisvara katteks 250.000.- (kakssada viiskümmend tuhat) krooni.
- Välja mõista V F JF kasuks kohtukulu 14.600.- (neliteist tuhat kuussada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielu registreeriti 08.01.1992.a.
- Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi Tallinnas, XXX turuhind kohtuistungi toimumise aja seisuga oli 570.000.- krooni ja OÜ BK osakute turuväärtus on 40.000.- krooni.
- Pooled ei vaidle ka selle üle, et GÜ S osakud on poolte ühisvara koosseisust välja läinud pärast poolte abielusuhete lõppu, s.o. seoses sellega, et kostja astus välja GÜ S liikmelisusest ja tema asemele astus mittetulundusühingu liikmeks kostja ema A F. JF hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik.
- 01.08.2002.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus JF lahutada poolte abielu, välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks ja jagada poolte ühisvara, mis koosneb korteriomandist Tallinnas, XXX, osakutest garaažiühistus S, osast OÜ-s BK, sõidukist Ford Transit 100 VAN registrimärgiga XXX, sõidukist Oltcit Club 12 TRS, registrimärgiga XXX, sõidukist VAZ 2103, registrimärgiga XXX, sõidukist Audi 80, registrimärgiga XXX, sõidukist registrimärgiga VAZ 2105, registrimärgiga XXX ning erinevatest koduse sisustuse ja majapidamisesemetest.
- Harju Maakohtu 20.05.2004.a. osaotsusega lahutas kohus poolte abielu, ja mõistis kostjalt välja elatise poolte alaealise lapse Diana F ülalpidamiseks 1700.- krooni kuus.
- Tulenevalt asjaolust, et 25.03.2008.a. kohtuistungil avaldas hageja, et ta ei soovi jagada enam muud poolte ühisvaraks olevat vara kui korteriomandit XXX, Tallinnas ja osakut garaažiühistus S, kuid kostja väidetel kuuluvad poolte ühisvara koosseisu ka OÜ BK osakud, tuvastati Harju Maakohtu 15.juuni 2009.a. vaheotsusega käesolevas tsiviilasjas, et poolte abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielusuhete lõppemise aja seisuga järgmine vara: - korteriomand Tallinnas, XXX garaažiühistu S osakud OÜ BK osakud. Vaheotsus on jõustunud.
- Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: - - jätta korteriomand Tallinnas, XXX väärtusega 570.000.- krooni tema omandisse, põhjusel, et tema jäi pärast abielusuhete lõppemist elama koos tütrega nimetatud eluruumi ja on seal elanud kuni käesoleva ajani, kostja lahkus aga elamast sealt; jätta kostja omandisse GÜ S osakute võõrandamisest saadud rahalised vahendid, mis hageja 2 - arvates on vähemalt 567.000.- krooni jätta kostjale, jätta kostja omandisse OÜ BK osakud väärtuses 40.000.- krooni.
- Hageja palub kalduda kõrvale ka vara jagamise võrdsusest poolte vahel ning seda põhjusel, et hageja on üksi tasunud korteriomandi eest makseid pärast poolte vahel abielusuhete lõppemist vaatamata sellele, et tegemist on poolte ühisvaraga. Hageja poolt teostatud maksete kogusumma on 113.407,80 krooni, millest ½ on 56.703,90 krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks ühisvara jagamise vaidluses ja käesoleva kohtuotsusega jagatava ühisvara osas esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Tallinna hooneregistri tõendi, GÜ S akti 16.detsembrist 1997.a. garaažikompleksi 1-1-36 ja 1-1-37 V F kasutusse andmise kohta, OÜ BK registrikaardi, garaažibokside 1136, 1137 kasutusload muudatustööde tegemiseks ehituslubade alusel, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi Xxxkohta, väljavõtte kinnisvara portaalidest kinnistute ja korteriomandite väärtuste kohta ning KÜ raamatupidamise tõendi perioodil 01.10.2001.a. kuni 01.03.2010.a. makstud arvete kohta. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja hagi ei tunnista ja palub poolte ühisvara jagada järgmiselt: - - - korteriomandi XXX, Tallinnas jätta kostjale. Kostja väidetel on ta nõus välja maksma hagejale ½ korteriomandi väärtusest ehk 570.000.- krooni. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et hageja kavatseb Eesti Vabariigist lahkuda ja siis oleks temal elamispind kus elada; GÜ S osakud tuleb kostja väidetel jagada pooleks. Kostja väidetel oli nende osakute väärtuseks 45.000.- krooni, mis on summa, mille kostja oma tööga garaažibokside väljaehitamisse panustas ning millised ühistu juhatus temalt aktidega vastu võttis. Kostja on nõus osakute eest välja maksma hagejale ½ nende väärtusest, sest tema on garaažiühistust välja astunud ja ema selle liikmeks astunud; OÜ BK osakud väärtusega 40.000.- krooni on kostja samuti nõus pooleks tegema.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja eluruumi Tallinnas, Xxx ostu-müügi lepingu, millega kostja ostis selle Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt XXX.a., Lasnamäe LOV rahvastikuregistriosakonna tõendi eluruumide vahetamisest XXX.a. perekond B ja F vahel, GÜ S akti 2.maist 2002.a. garaažiühistu osaku summas 110.000.- krooni (ruum 1-1-36 ja 1-1-37) üleandmise kohta A F , GÜ S ja kostja poolt allkirjastatud aktid, milliste kohaselt kostja töötas garaažikompleksi väljaehitamisel, mille arvelt kaeti garaažibokside maksumust, GÜ S põhikirja, GÜ S ja V F poolt allkirjastatud lepingu 28.03.1996.a.garaažiühistu osaniku sissemaksu suuruse kohta summas 30.000.- krooni. Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohus on tuvastanud käesolevas tsiviilasjas tehtud ja jõustunud vaheotsusega, et poolte ühisvara koosseisu kuuluvad - korteriomand Tallinnas, XXX - garaažiühistu S osakud - OÜ BK osakud, tuleb käesoleva kohtuotsusega tuvastada milline on iga ühisvara hulka kuuluva eseme väärtus ja kuidas ühisvara poolte vahel ära jagada. Vaidluse lahendamisel selles osas juhindub kohus PkS § 19 lg 3 sätetest, mille kohaselt 3 määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning sama paragrahvi lõikest 4, mille kohaselt juhul kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale välja rahalise hüvituse. Kuna hageja on taotlenud kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest, kontrollib kohus kas selleks on alust lähtuvalt PkS § 19 lg 2 sätestatust.
- Ühisvara väärtuse kindlaksmääramine. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi Tallinnas, Xxx väärtuseks on 570.000.- krooni ning ka selle üle, et OÜ BK osakute väärtus on 40.000.- krooni. Pooled vaidlevad selle üle milline oli poolte ühisvaraks oleva GÜ S osaku turuväärtus. Hageja leiab, et selleks on vähemalt 567.000.- krooni, mida tõendavad tema väidetel kinnisvara portaalidest tehtud väljavõtted äripindade maksumuse kohta Lasnamäel, kostja leiab aga, et garaažiühistu osakute väärtuseks oli 45.000.- krooni, mis on summa, mille kostja oma tööga garaažibokside väljaehitamisse panustas ning millised ühistu juhatus temalt aktidega vastu võttis ning mis eelpoolnimetatud aktidega ja juhatuse ja kostja vahel sõlmitud lepinguga tõendatud on. Tulenevalt asjaolust, et perekonnaseadus ei reguleeri otseselt ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid, vaid eseme väärtuse regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind), tuleb nimetust ka ühisvara esemeks oleva osaku väärtuse kindlakstegemisel lähtuda. Kuna aga osundatud seadusesättest ei tulene, millise aja seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb ühisvara esemeks oleva osaku väärtus kindlaks määrata selle aja seisuga, millal osak ühisvara koosseisust välja läks. Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvaraks oleva GÜ S osaku hind on tõendatud kohtule esitatud GÜ S aktiga nr 39 2.maist 2002.aastast, mil garaažiühistu on osaku üle andnud ühistu liikmele A F ehk kostja emale ja fikseerinud osaku väärtuse suuruseks 110.000.- krooni. See ongi ajahetk, mil kostja ühistu liikmest välja astus ja tema ema ühistu liikmeks sai, mis tähendab, et siis läks GÜ S osak poolte ühisvarast välja. Kohus on seisukohal, et ühistu osakute väärtust ei tõenda ei hageja poolt esitatud kinnisvara portaalide väljavõtted ega ka kostja poolt esitatud aktid, sest väljavõtted kinnisvaraportaalidest tõendavad Lasnamäe renditavate äripindade hindu 2010.aastal ja eelpoolnimetatud aktid kostja poolt tehtud panust garaažikompleksi ehitamisse 1995-1999.aastal. Eeltoodust tulenevalt on poolte ühisvaraks oleva vara väärtuseks esemete kaupa järgmine: - korteriomand Tallinnas, XXX 570.000.- krooni - garaažiühistu S osakud 110.000.- krooni - OÜ BKosakud 40.000.- krooni. Kogu ühisvara väärtuseks on seega 720.000.- krooni ja kummagi poole osa sellest 360.000.krooni.
- Ühisvara jagamine poolte vahel. Kohus kontrollib kõigepealt kas käesoleval juhul esineb alus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel nagu hageja seda taotleb. PkS § 19 lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi (p 1), kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel (p 2), kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel (p 3) või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel (p 4). Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval juhul eelpoolnimetatud asjaolusid ei esine, ei saa 4 kohus kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse põhimõttest seetõttu, et hageja on kandnud aastate vältel korteriomandi hooldamise ja majandamisega seotud kulud ja tasunud korteris kasutatud teenuste eest. Pealegi on hageja nimetatud korteris koos poolte tütrega elanud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et hageja jäi koos poolte alaealise tütrega pärast poolte abielusuhete lõppu 2002.a. märtsikuus elama poolte ühisvaraks olevasse korterisse XXX, Tallinnas ja elab seal kuni käesoleva ajani, s.o. juba üle 8 aasta, on põhjendatud jätta korteriomand hagejale. Kostja väidet nagu kavatseks hageja Eestist lahkuda, JF õigeks ei võtnud. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu oleks sellisel viisil poolte elukorraldust muuta, et kostja nüüd 8 aasta möödudes poolte ühisvaraks olevasse korterisse elama asuks ja hageja omale uut eluruumi peaks otsima hakkama. Kuna korteriomand jääb hagejale, kuulub nimetatud korteriomandi väärtusest ½ ehk 285.000.- krooni väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks. Tulenevalt aga asjaolust, et kostja võõrandas talle kuulunud garaažiühistu osaku GÜ-s S pärast abielusuhete lõppu poolte vahel, mille väärtuseks on kohtuotsuse p-s 12 toodud põhjenduste kohaselt 110.000.- krooni, ja millest 55.000.- krooni oleks ta pidanud andma hagejale, mida ta aga teinud ei ole, tuleb nimetatud summa tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistetava summaga, millest tulenevalt peaks hageja maksma kostjale 230.000.- krooni (285.000-55.000). Kuna aga poolte ühisvara hulka kuuluvad ka OÜ BK osakud väärtuses 40.000.- krooni ja nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks oli hageja, tuleb äriühingu osakud jätta hagejale ja kostja kasuks selle eest välja mõista täiendavalt 20.000.- krooni. Kõige eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel kokku välja mõista 250.000.- krooni ( 230.000+20.000). Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud KÜ raamatupidamise tõendi perioodil 01.10.2001.a. kuni 01.03.2010.a. makstud arvete kohta ja kostja poolt esitatud Lasnamäe LOV rahvastikuregistriosakonna tõendi eluruumide vahetamisest XXX.a. perekond B ja F vahel, GÜ S põhikirja, GÜ S ja V F poolt allkirjastatud lepingu 28.03.1996.a.garaažiühistu osaniku sissemaksu suuruse kohta summas 30.000.- krooni, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude või nende vastuväidete tõendamisel. Kohtukulud.
- Juhindudes kuni 01.01.2009.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning põhjendatud kulud tema esindaja poolt osundatud õigusabi eest mille suuruse hinnata hagi puhul määrab kohus, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ühisvara jagamiseks ning hageja kohtukulud koosnevad kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt riigilõivust summas 2900.- krooni ja hageja õigusabikuludest 20.000.- krooni, asub kohus seisukohale, et asja 5 keerukust arvestades on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kohtukuludest riigilõiv 2600.krooni, mis oli hagi esitamise ajal ühisvara jagamise nõude esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, ja hageja õigusabikuludest 12.000.- krooni. Tsiviilasja hinna määramine.
- Juhindudes TsMS § 126 lg 2`sätestatust on hagi hind käesolevas tsiviilasjas 570.000.- krooni. Kohtunik: 6