) § 60 lg 2 tähenduses. Elatis täisealiseks saanud lapsele mõistetakse
Seetõttu ei saa vanemat, kelle vastu täisealiseks saanud laps nõuet esitanud ei ole, käsitleda kohustatud isikuna, kes ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust
Kostja on esitanud ka vastuväited elatise suurusele – juhul, kui kohus peab elatise väljamõistmist põhjendatuks, taotleb kostja selle vähendamist
Kostja ülalpidamisel on tütar M. V. , kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, arvestades, et kostja maksab 24.03.2009.a. kohtumääruse alusel elatist ka tütre K. . ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.x.Kostja taotleb tunnistada mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla poole miinimumpalga tema poolt eluasemelaenu tagastamise kohustuse olemasolu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 ja 440 lg 3 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning nii hageja kui ka kostja on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb nimetatud seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega juhindub kohus elatise väljamõistmisel alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (
) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 2 kohaselt on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni 21-aastaseks saamiseni ülalpidamist saama õigustatud isikuks. 2
lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistusega (tl.3) on tõendatud, et J. V. xx.xx.xxxx.. sündinud L. V. . T. K. (tl.4, 15, 32 ja 34) nähtub, et L. V. õpinguid nimetatud kutseõppeasutuses 01.09.2008, seega enne täisealiseks saamist ning jätkab õpinguid ka 2010/2011 õppeaastal täiskoormusega õppel erialal ”P. ” 2.kursusel. Õpingute planeeritud lõpetamine on xx.xxxxxx . Kostja poolt esitatud vastuväide, et L. V. puudub alus elatise nõudmiseks, kuna vaatamata asjaolule, et ta täisealiseks saamisel, s.o. xx.xx.xxxx õppimist kutseõppeasutuses, on ta vahepeal õpingud katkestanud, kaheksa kuud õppimisest eemal olnud ning siis teisel erialal uuesti õppimist alustanud, ei ole arvestatav. T. K. L. V. tõepoolest ajavahemikul xx.xx.xxxx .xx.xxxx puhkusel (tl.15). Kostja esindaja poolt esitatud järelepärimisele on T. K. , et õpilane jäi akadeemisele puhkusele tervislikel põhjustel. Õpingute uuesti alustamine oli tingitud eriala vahetamisest – esimesel aastal õppis L.V. koka erialal, teisel aastal asus omandama pagar-kondiitri eriala (tl.16). Kohus on seisukohal, et akadeemisel puhkusel viibimist ei saa käsitleda õppimise lõpetamisena, mille tõttu lõppes ka vanema ülalpidamiskohustus. Kehtivas
p 2 ja kuni 01.07.2010 kehtinud
lg 2 on täisealise lapse ülalpidamiskohustuse aluseks oleva asjaolu sõnastus veidi erinev. Käesoleval ajal on vanema ülalpidamiskohustus täisealiseks saanud lapse suhtes seostatud lapse täisealiseks saamisel tema põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisega muuhulgas kutseõppeasutuses (varem õppimise jätkamisega). Kuid kohus leiab, et sisulist erinevust nende sätete puhul ei esine. Akadeemisel puhkusel viibimine ei tähenda ei (kesk)hariduse omandamise ega ka õppimise jätkamise lõppemist. Vastavalt Kutseõppeasutuse seaduse § 31 lg 1 p 9 on õpilasel õigus saada akadeemilist puhkust kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. T. K. § 6 lg 1 sätestab, et akadeemiline puhkus on õppija vabastamine õppekohustustest, osundatud paragrahvi
p 2 järgi keskhariduse omandamise ajal kutseõppeasutuses.Õppekava (eriala ) vahetamine ei katkestanud samuti samuti hageja poolt hariduse omandamist. Kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmise aeg ei pikene hageja akadeemilisel puhkusel viibimise tõttu, sest vastav kohustus lõpeb hageja 21 aastaseks saamisel. 3
p 2 ja 3 ning varem kehtinud
lg 2 juhtudel (hariduse omandamine või muu abivajadus ja võimetus ennast ise ülal pidada). Varem kehtinud
lõikes 1 sätestatud nõude esitamine tähendab kohtu poole pöördumist juhul, kui ülalpidamiskohustust on rikutud, selle sätte eesmärk oli kindlaks määrata, et lapse täisealiseks saamisel ei saa tema teine vanem enam elatise nõuet kohtule esitada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud täisealiseks saanud, kuid õppimist jätkava lapse ülalpidamiskohustust, esinevad alused temalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et asjaolude esinemine, mis võimaldaksid väljamõistetava elatise vähendamist, ei ole tõendatud. Alates 01.07.2010 kehtiva
lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.Käesolevas asjas on kostja küll esitanud lapse sünnitunnistuse (tl.17), millest nähtub, et ta on 27.11.2008.a. sündinud M. V. isa, kuid sellest ei saa veel järeldada, et M.V. osutuks L. V. elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks, kui L.V. .Tõendeid, mis iseloomustaksid kostja varalist seisundit käesoleval ajal, kohtule esitatud ei ole. Kohus ei saa arvestada paljasõnalist kinnitust, et kostja varaline seisund ei ole võrreldes varasema tsiviilasja nr.2-08-14830 menetlemise ajaga paremaks muutunud. Kostja vastuses esiletoodud asjaolu – kolmanda lapse K. . ülalpidamise kohustus on käesolevaks ajaks ära langenud, kuna K.V. on saanud xx.xx.xxxx . Eluasemelaenu tasumise kohustust ei saa kohus samuti arvestada elatise vähendamisel, kuna nimetatud kohustuse võtmisel 11.01.2007 pidi kostja arvestama ka oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusega. Lisaks sellele on kostja kõrval laenulepingu järgi kohustatud isikuks ka E. E.
alusel on hagejal võimalik tagasiulatuvalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, mõistab kohus elatise välja alates 18.veebruarist 2009.Elatise suurusena võtab kohus aluseks hageja kirjalikus seisukohas (tl.21-22) kostja vastusele märgitud summa – 2150 krooni kuus, kuna tegemist on viimase hageja poolt esitatud summaga (varasemates avaldustes on hageja nimetanud soovitud elatise suurusena 2100 ja 2175 krooni). 18.02.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.02.2011 oleks J. V. oma täisealisele, kuid õpinguid jätkavale pojale maksma elatist seega kokku 24 kuu ja 3 päeva eest 51 815 krooni (24 x 2150 + 3 x 71,66 krooni). Seoses sellega, et alates 01.01.2011 kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, arvestab kohus tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise (elatise võlgnevuse) ümber eurodeks vastavalt 15,6466 krooni = 1 €, seega kuulub väljamõistmisele 3311,58 eurot. Alates xx.xxxxxxxxxxx xxxx hageja 21 aastaseks saamiseni 21.11.2011 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuiselt elatisena 137,41 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.