← Eesti

3-11-19/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-19 Otsuse kuupäev 28.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Raul Rebanetsi kaebus Tartu Vangla käskkirjale 10.11.2010 nr. 1-4/2536 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Raul Rebanets ; Vastustaja Tartu Vangla – esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta Raul Rebanetsi kaebus haldusasjas 3-11-19 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.03.2011. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus: Raul Rebanets on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr. 1-4/2536 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ , millega on karistatud kinnipeetav Raul Rebanetsi kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on R. Rebanets tagunud eluhoone 2 sektoris vastu kambri 1064 ust , häirides sellega vanglateenistuja tööd. Korrale kutsumisel karjus ja ähvardas vanglateenistuja J. Ruubelit füüsilise vägivallaga. 16.11.2010 on Raul Rebanets esitanud vaide E5-532 Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr. 14/2536 peale ning taotles selle tühistamist. Vaideotsusega 09.12.2010 nr. E5-532-1 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. 04.01.2011 on Raul Rebanets pöördunud kohtu poole Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr. 14/2536 tühistamise nõudes. R. Rebanets on märkinud, et ta pole vastu ust tagunud ning õiguserikkumist ei ole toimunud ning ta pole ka kedagi ähvardanud. Kaebaja on märkinud, et kaotas korraks kambris olles tasakaalu, mistõttu kukkus vastu ust, mida võib-olla ei olnud kuuldagi. Kohtuistungil selgitab kaebaja, et on äkiline inimene ning kaebaja sõnade kohaselt on ta vanglatöötajat teavitanud, et mis saab siis kui ta ärritub, kuid ei ole ähvardanud. Kaebaja on märkinud, et küsis kontaktisik J.Ruubelilt 11.10.2010 kääre, mida talle ei antud, mistõttu kaebaja ärritus, kaebaja märgib, et tal on ka varasemalt olnud ägestumise probleeme vanglas. Kaebaja seletuste kohaselt oli ta hõiganud vanglaametnikku, et viimane tema juurde tuleks, kuid kaebaja eitab ukse vastu tagumist. Kohtuistungil märgib kaebaja, et tunnistajad võib olla ei kuulnud vestlust pealt J.Ruubeliga, kuid ta oli naaberkambrikaaslastele andnud märku, et nad kuulaks kõrvalkambrites olles pealt toimunut kui ta hõikab enda kambri juurde kontaktisiku S. Naha. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2536 karistati kinnipeetavat Raul Rebanetsi distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kahekümneks

(20)ööpäevaks Vangistusseaduse VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. R.Rebanetsi rikkumine seisnes selles, et 11.10.2010 kella 7.50 paiku segas vanglateenistuja tööd tagudes vastu kambri 1064 ust. Korrale kutsumisel karjus ja ähvardas vanglateenistujat J.Ruubelit füüsilise vägivallaga. Vanglateenistuja töö segamisena on R.Rebanetsile süüks pandud vastu kambriust tagumist ning karjumist. Vastu ust tagumist jätkas R.Rebanets ka peale seda, kui ametnik selgitas, et kohe ei ole võimalik tema kambri juurde tulla. Korduva tagumise korral ei saa rääkida kaebaja tasakaalu kaotamisest, vastu ust kukkumisest ning seeläbi juhusliku müra tekitamisest. Seega segas R.Rebanets tahtlikult vanglateenistuja tööd (ei olnud võimalik tegeleda teiste kinnipeetavatega). Tartu Vangla palub jätta R.Rebanetsi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna peab seda põhjendamatuks. Vastustaja on märkinud, et kinnipeetavad ei soovi anda teiste kaaskinnipeetavate kohta neid kahjustavaid selgitusi. Tartu Vangla on märkinud, et kaebaja on teo toime pannud, kaebaja tegu on süüline ning kaebaja kartserisse paigutamine on proportsionaalne karistusliik, kuna see on mõjusam mõjutusvahend. Kohtuistungil jääb vastustaja esindaja kirjalikult antud seletuste juurde ning märgib, et vangla peab usaldusväärseks vanglaametnike poolt antud seletusi ja ettekannet toimunu kohta. Kohtu seisukohad: Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2536 karistati kinnipeetava Raul Rebanetsi distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kahekümneks
(20)ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. R.Rebanetsi rikkumine seisnes selles, et 11.10.2010 kella 7.50 paiku häiris vanglateenistuja tööd tagudes vastu kambri ust. Korrale kutsumisel karjus ja ähvardas vanglateenistujat J.Ruubelit füüsilise vägivallaga. Vangistusseaduse § 67 p. 1 alusel on kinnipeetav kohustatud vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Asja materjalide kohaselt inspektor-kontaktisiku S. Naha ettekandest 2914 (11.10.2010) nähtuvalt on ta 11.10.2010 kella 7.50 paiku seisnud hommikuse ringkäigu ajal kambri 1079 juures ning R.Rebanets on hakanud taguma kambris 1064 viibides vastu ust ja karjuma. Inspektor S. Naha on läinud kinnipeetav R. Rebanetsi kambri 1064 ukse juurde ning küsitles kaebajat, et milles viga on, mille tulemusena on R. Rebanets saatnud ähvardussõnad inspektorkontaktisiku J. Ruubeli aadressil. Sama ametniku 06.12.2010 antud seletuse kohaselt on lisatud, et kaebaja R.Rebanets on tagunud vastu ust korduvalt, millega on lükatud ümber kaebaja väide, et ta oli korraks kukkunud vastu ust seonduvalt tasakaalukaotusega. Tutvudes asja materjalidega nähtub, et kaebaja käitumine on olnud agressiivne ja süüline, mis vajas sekkumist ning tõi kaasa distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on vangla julgeolekuosakonna spetsialisti M. Pintsoni 19.10.2010 koostatud õiend ja vanglateenistuja S. Naha poolt koostatud ettekanne nr.
  1. Kuna inspektor J. Ruubel on avaldanud, et tema jaoks ei ole kinnipeetav R.Rebanetsi poolt öeldud ähvardused tõsiseltvõetavad, ei ole peetud kriminaalmenetluse algatamist vajalikuks. Kohus nõustub siinkohal vangla seisukohaga, et kaebaja taotlus kaaskinnipeetavate näol tunnistajate väljakutsumiseks ei ole põhjendatud, kuna tunnistajad M.Kobi ja I.Rajande ei saanud viibida sündmuse juures , kuna olid eluhoone teises kambris nr. 1063 ning samas peab kohus usaldusväärseks vastustaja poolt esitatud vanglaametniku ettekannet ning selgitust sündmuse kohta, kes viibis vahetult toimunu juures. Samas nõustub kohus vangla seisukohaga, et mitte kutsuda tunnistajana kohtusse kaebaja kambrikaaslast J.Avasood, kuna kinnipeetavad ei anna üksteise suhtes kahjustavaid selgitusi ning kuna kaebaja ei andnud selgitusi asja kohta koheselt, tegi seda alles 20.10.2010 , mis võimaldas eelnevalt kooskõlastada oma nägemust sündmuse kohta kambrikaaslasega. Kohus asus protokollilise määrusega seisukohale, et asja arutamisega saab minna otsuseni olemasolevate materjalide põhjal ning ei pidanud vajalikuks tunnistajate väljakutsumist. Eeltoodu alusel on kinnipeetav Raul Rebanets rikkunud Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuet, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike korraldustele ja Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 nõuet, mis keelab kinnipeetavatel teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja süüline käitumine on tuvastatud vanglaametnike poolt koostatud materjalide alusel, kaebajat on tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja seega pidi olema teadlik kuidas käituda. Kaebaja on väitnud ka ise kohtuistungil, et vanglaametnikud peaksid olema teadlikud sellest, et ta kergesti ärritub. Kaebaja sooviks oli saada kääre ning kuna kontaktisik J.Ruubel talle neid ei võimaldanud, avaldas kaebaja oma pahameelt ning ei välistanud võimalust, et võib kontaktisikut lüüa, kui teda nende sektsioonist ära ei võeta. Samas on kaebaja märkinud, et ta on hõiganud enda juurde kontaktisikut S. Naha, kelle saabudes teatas kaebaja , et mis siis saab kui ta vihastab ja närv „mustaks läheb“ , mis iseenesest kõlab ähvardusena ning vanglateenistuja hõikumist võib tõlgendada karjumisena. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest , milleks üheks karistuse liigiks on paigutamine kartserisse. Kohus asub seisukohale, et kaevatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, käskkiri on kaalutletud, arvestatud on teo rikkumise astet ja kaebaja varasema karistatusega, arvestatud on asjaoluga, et tegemist on korduva rikkumisega, kuna kinnipeetav on varasemalt vanglateenistujate suhtes ähvardavate ja solvavate väljendite kasutamise eest karistatud. Oma mitteõiguskuuleka käitumisega näitab kinnipeetav oma lugupidamatust ja negatiivset suhtumist vanglateenistuse ametnikesse ning vangla kodukorda. Kaalutletud on ka asjaolu, et Raul Rebanetsi suhtes oleks noomitus olnud kerge karistusliik distsiplinaarkaristusena, kuna see ei avaldaks soovitud mõju. Kinnipeetavale on varasemalt määratud distsiplinaarkaristusena noomitust , kuid see ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja ei ole viidanud distsiplinaarmenetluse läbiviimise normide rikkumisele, mistõttu kohus ka sellele õiguslikku hinnangut ei anna. Kohus ei sea kahtluse alla vanglaametnike poolt koostatud seletust, õiendit ja ettekannet, mis on olnud distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudes rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  2. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.