Obsah (7)

§ 633§ 459§ 428§ 429§ 432§ 129§ 162

2-10-65192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011.a., Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-6

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1 2-10-65192 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule

1. detsembril 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejal N K ühised lapsed – pojad M K, sündinud XXX. ja V K, sündinud XXX.
2. septembril 2009.a. tegi Viru Maakohus kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-14750, millega mõistis hagejalt välja elatise ulatuses 4 350 krooni kuus (2 175 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks) laste täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja nr 2-08-14750 menetlemise ajast on hageja varaline olukord oluliselt halvenenud, mille tõttu hageja ei suuda kohtuotsust täita. Hageja osaühing Istronar, kus hageja on ainuosanik, ei tegele. Selle firma maksude võlg on 54 770 krooni, intressivõlg on 15 714 krooni. Hageja mingit kasu ega töötasu firmast ei saa. Hageja firma on võtnud laenu, mille tagamiseks on hageja andnud temale kuuluva maatüki aiandusühistus Adonis ja Salvia, aga firmal ei ole võimalik laenu kustutada. Hagejal puuduvad täielikult sissetulekud. Hoolimata sellest, et hageja tunnistab oma kohustusi laste ees, võlg elatise eest pidevalt kasvab ja hagejal puudub võimalus seda kustutada. Seisuga 21.12.2010.a. on elatise võlgnevus 48 224 krooni ning iga kuu võlgnevuse summa suureneb. Võttes arvesse olukorda tööturul Eestis ja hageja eluiga, on hagejal väga raske leida tööd. Hageja pidevalt otsib tööd nii Narvas, kui ka teistes linnades, kuid siiani tulemusi ei ole. Hagejal puudub vara, mille arvelt võiks kustutada võlgnevust. Hagejale kuulub kinnistu NarvaJõesuu Kalevi 22, kus elab hageja pere, sõiduk Volswagen reg märk 463APG 2000.a., KIA Pegio, reg märk 878APT 2001.a., suvila AÜ-s Adonis ja Salvia maatükk nr
3. Hagejale kuuluvad sõidukid on vanad ja nende maksumus ei ületa 5 000 krooni. Kinnistu Kalvi 22 Narva-Jõesuus ja maatükk AÜ-s on hüpoteegi all, kuna hagejal on laenud SEB pangast ja Swedpangast. Peale selle on hagejal eluasemekulud, tal on vaja osta toitu, hügieenitarbeid, riideid, jalanõusid, ta peab tasuma kommunaalkulud, telefoni eest jne. Samuti on hagejal tütar M K, sündinud XXX kelle ülalpidamiseks hageja ei saa anda ühtegi senti. Hageja pere sissetulekud on tema elukaaslase J T töötasu 3 878 krooni kuus, peretoetus kahele lapsele 600 krooni ja elatis hageja elukaaslase vanemale lapsele esimesest abielust 1 500 krooni. J T on sunnitud üksi üleval pidama peale iseenda ja oma vanema last ka hagejat ja nende ühist last M. Tema sissetulekust hageja tasub ka elatise poegadele M ja V. Võlgade kustutamiseks sõlmis hageja kinnistu Kalevi 22 Narva-Jõesuu müügilepingu. Ostja tasus hagejale 300 000 krooni, millest 220 000 krooni tasus hageja kostjate emale N K ühisvara jagamise eest hüvitamiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks, ülejäänud osa läks jooksvate võlgade katteks pankadele, kommunaaltasude jne kustutamiseks. Juunis 2010.a. läks kinnistu uuele omanikule. Hageja palub muuta Viru maakohtu 03.09.2009.a. otsust tsiviilasjas nr 2-08-14750 ja välja mõista hagejalt elatis kostjate M ja V K kasuks nende ülalpidamiseks 1 500 krooni kummalegi lapsele (kokku 3 000 krooni) alates hagi esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja palub teda ka vabastada täielikult elatise võlgnevuse tasumisest 48 224 krooni.
4. veebruari 2011.a. kohtuistungil hageja loobus elatise võlgnevusest vabastamise nõudes. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses ei ole nõus elatise suuruse vähendamisega. Hageja sissetulek elatise väljamõistmise ajal oli 4 000 krooni. Tema elukaaslane J T sel ajal oli lapsehoolduspuhkusel ja ei töötanud. Kuna ta nüüd läks tööle, siis pere tulud on kasvanud 4 000 krooni. Narva-Jõesuu maja, mille hageja on väidetavalt müünud hind on 1,5 miljonit krooni. Sõiduauto Volkswageni turuhind ei ole väiksem kui 50 000 krooni. Lapsed kasvavad väga kiiresti ja pidevalt on vaja osta uusi riideid, jalanõusid. Toit peab olema vitamiinirohke ja täisväärtuslik. Arvestades, et hinnad on kaks aastat alates kohtuprotsessist tõusnud, siis kostjate esindaja palub, et hageja maksaks seda, 2 2-10-65192 mis on talle seaduse järgi ette nähtud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
5. septembri 2009.a. kohtuotsusega nr 2-08-14750 on hagejalt välja mõistetud elatis N K kasuks igakuuliselt lapse M K ülalpidamiseks 2 175 krooni ja lapse V K ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni (t.l. 25-27, 5-6)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnasedus (PKS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 96 (alates 01.07.2010.a.) kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et Viru Maakohtu

1. septembri 2009.a. otsusega mõisteti hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks seadusandja sätestatud laste miinimumvajadustest lähtuvalt. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, mis kostja väidete kohaselt on kasvanud seoses elatise väljamõistmise ajal kohtuotsuse tegemisel, sest elatise väljamõistmise ajal 2009.a. kostja nõudis elatist miinimumsuuruses ja kohus laste vajadusi ei hinnanud.
2. septembri 2009.a. otsuses kohus tuvastas, et lisaks laste M K ja V K ülalpidamisele on hageja kohustatud ülal pidama ka last M K (t.l. 23) vähemalt samas ulatuses, s.o. seaduses sätestatud 3 2-10-65192 elatise miinimumsuuruses. Pooled ei vaidle, et kostja varanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud. Maksu ja Tolliameti andmetel J K 2010.a. maksustatavat tulu ei olnud (t.l,. 22, 67). Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja varanduslik seisund võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud, ei ole kostja nõus elatise vähendamisega alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus tuvastas, et hagejalt on väljamõistetud laste ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kummagi lapse kohta. Kuna hageja palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis kohus peab hindama kas ilmnevad perekonnaseaduses sätestatud alused elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps. Vaidlust ei ole, et elatise väljamõistmise ajal hageja töötas ja tal oli töötasu näol mingi sissetulek, kuid käesoleval hetkel kostjal tööd ja sissetulekut ei ole, seega on hageja varanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Kostja väidet, et elatise väljamõistmise ajal hageja elukaasalane ei töötanud, aga hetkel töötab (t.l. 8, 13-21), kohus elatise suuruse otsustamisel arvesse ei võta, sest hageja elukaaslane ei ole kohustatud üleval pidama lapsi, kelle vanem ta ei ole. Asjaolu, et hagejale kuuluv osaühing Istronar on võlgades (t.l. 9) ei oma asja lahendamisel tähtsust, küll on aga oleks oluline, et hageja osaühingust Istronar enam töötasu ei saa, samas ei oma töötasu saamine ka tähendust kui hagejal osaühinguga Istronar puudub töösuhe. Kindlasti on hageja poolt vastutustundetu võtta laenu oma firma võlgade katteks seades isiklikke maatükke tagatiseks olukorras kus hageja elatist tasuda ei suuda. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et temale kuuluv maatükk XXX müüakse 1,5 miljoni krooni eest ja sellest summast on võimalik tasuda ka senine elatise võlgnevus (t.l. 4), kuid hageja peab soetama oma perele ka uue eluaseme. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igasugused laenude tagasimaksmise kohustus ja muude võlaõiguslike kohustuste täitmine ei saa olla tähtsamad kui seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustuse täitmine (t.l. 7, 10-12, 24). Kostja väide, et hageja peaks kogu temale kuuluva vara ära müüma, ei ole mõistlik, sest ka hagejal on õigus elamispinnale ja elatusvahenditele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendanud seisukoha, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Seega iseenesest asjaolu, et kostja ei tööta ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud elatise miinimumsuurust. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, ja arvesse võttes, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, siis kohus leiab, et kostja peaks kõik endast tegema, et leida tööd ja tagada lastele ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud laste miinimumvajadusi arvestades. 4 2-10-65192 Kuid kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama, et kostja varandusliku halvenemise tõttu, tuleb tal lisaks M K ja V K ülalpidamisele, täita M K ülalpidamiskohustust kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta teeb kõik endast oleneva, et tagada laste ülalpidamine vähemalt 1 500 krooni ulatuses igakuuliselt. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja hageja esitatud põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära on mõjuvad, sest vastasel korral jääks hageja tütar M K vähem kindlustatuks kui seni kohtuotsuse alusel elatist saavad pojad M K ja V K ning oleks kahjustatud hageja enda ülalpidamine. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hagi elatise vähendamise nõudes tuleb rahuldada ning muuta tuleb Viru Maakohtu
3. septembri 2009.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-14750 J K N K kasuks laste M K ja V K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista J K M K ja V K kasuks (M K esindajale N K) elatis lapse M K ja V K ülalpidamiseks hageja nõutud suuruseni s.o. kummalegi lapsele 1 500 krooni ehk 95.87 alates kohtule hagi esitamisest s.o.
4. detsembrist 2010.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib

§ 429

lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna J K on hagist M K ja V K vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja selles nõudes menetlus lõpetada vastavalt TsSM § 428 lg 1 p 3.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega kohus lõpetab menetluse J K hagis M K ja V K vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hageja palub vähendada elatise igakuuliselt 1 500 kroonini. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 12 150 krooni (9 kuud x 2x(2 175-1 500) krooni), mis on 776.53 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et elatise vähendamise nõude osas, kus kostjateks on hageja alaealised lapsed oleks kohtu arvates ebaõiglane kui menetluskulud jääksid kostjate kanda. Seetõttu kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 5 2-10-65192 Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 6