Obsah (5)

§ 76§ 101§ 309§ 313§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik 05. oktoobril 2010 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmann

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 4 ning § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub, samuti lepingu üles öelda.

§ 309lg 1 1.

lause kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt ülesöeldud.

§ 313

lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool üürilepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Kestvuslepingu, mille hulka kuulub üürileping, erakorraline ülesütlemine on reguleeritud

§-ga 196. Nimetatud sätte kohaselt tuleb erakorralise ülesütlemisõiguse olemasolu tuleb hinnata poolte huvide kaalumise teel. Kuna antud juhul on

-i erisätetes antud võimalus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (

§ 313

lg-d 1 ja 2 ning § 316 lg 1 p-d 1 ja 2), siis puudub vajadus täiendavalt poolte huvisid kaaluda.

§ 313

lg 3 alusel puudus hagejal kohustus kostjat eelnevalt lepingu ülesütlemisest teavitada. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv üürisuhe. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Hageja on lepingu ülesöelnud alates 17.01.2009 lepingu p 10.1.1 alusel, kuna kostja ei tasunud üürimakseid (arveid). Leping on üles öeldud kirjalikus vormis (tl 56) ja see on edastatud AS-i Eesti Post vahendusel tähtkirjaga kostjale (tl 68) vastavalt lepingu p-le 13.

1. Kostja ei olnud teatanud aadressi muudatusest (lepingu p 13.2). Kohus leiab, et sellega on ülesütlemise avaldus kostjale teatavaks tehtud TsÜS § 70 alusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Paljasõnalised on kostja väited, et leping lõppes poolte suulisel kokkuleppel augustis
2. Leping ei lõpe sõiduki jätmisega hagejale kuuluvasse parkalsse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale kirjalikult teatanud soovist lõpetada leping augustikuus 2008 vastavalt lepingu p-le 13.
3. Leping on lõpetatud hageja algatusel 17.01.
4. Asjaolu, et kostja ei ole enda väitel lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud, ei anna alust lepingu lõppenuks lugemiseks alates augustist
5. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud ja leping kehtinuks edasi, siis hageja soovib võla tasumist ajavahemiku eest lepingu sõlmimisest kuni 16.01.2009 mitte kuni lepingu tähtaegse lõppemiseni. Hageja on esitanud kõik tasumata arved vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. Lepingu p-de 6.2 ja 10.2 alusel tuleb kostjal tasuda kõik maksegraafikus toodud maksed. Ka kostja kinnitab, et ta on arved nr 5811140, 581221, 581562, 581690, 582007, 582251, 590069 kätte saanud ja need on tasumata. Kostja jättis arved nr 581221, 581562, 581690, 582007, 582251, 590069 tasumata seepärast, et tema arvates leping lõppes augustis 2008, ja arve nr 5811140 seepärast, et tasus ta selle Europcarile sularahas, kuna muidu ei oleks talle sõidukit kasutusse antud. Lepingu p-de 1.4 ja 1.5 kohaselt oli esimese üürimakse suuruseks 80 084.75 krooni ja lepingusõlmise tasuks 2900 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, s.o kogusummana tuli lepingu sõlmimisel tasuda 97 922 krooni. Nimetatud summa ongi maksegraafiku esimese maksena märgitud ja vaidlus selle mittetasumise üle puudub. Järgmine üürimakse lepingu p 1.6 alusel suuruses 10 223.71 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, s.o kokku 12 063.97 krooni, on kirjas maksegraafikus teise maksena ja selle kohta on hageja esitanud arve nr
6. Paljasõnaline on kostja väide, et nimetatud arve on tasutud sularahas enne sõiduki üürilesaamist 3 Europcarile.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivist arvestanud lepingu üldtingimuste p 6.8 alusel, s.o viivisemääras 0,3% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei vaidle viivise arvestuskäigule vastu. Kohus leiab, et antud vaidlusesse ei puutu asjaolu, kui suur oli sõiduki läbisõit juunikuuks 2009, kuna pooltevaheline leping, mille alusel hageja on kostjale arveid esitanud, lõppes jaanuaris 2009 (tl 50 koos tl 29 p-dega 14-15). Asjakohatud on ka järgmised kostja esitatud tõendid: renditingimused ja pakkumised seisuga 01.06.2009 (tl 46-49, 51-52) ning hageja esitatud RR kirjalik kinnitus (tl 66-77). Tuginedes eelnenule kohus leiab, et M OÜ hagi MN vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 84 447.86 krooni ja 24.04.2009 sissenõutavaks muutunud viivise 24 827.67 krooni ning viivise 0,3% päevas põhivõlgnevuselt (84 447.86 krooni) alates 25.04.2009 kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4