← Eesti

3-09-1557/76

Obsah (4)§ 30§ 41§ 45§ 651

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010, Tallinn Haldusasja nu

) § 67 p 1 ja 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning piirati kartserikaristuse kandmise ajal täielikult

§ 30

kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. S. Jerin viibis ajavahemikul 12.-15.07.2009 kartserikambris nr 73 ning 15.-18.07.2009 kartserikambris nr

  2. Sergei Jerin palub 16.07.2009 kaebuses tuvastada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse, mis seisnes tema kinnipidamises ebainimlike tingimustega kambris nr
  3. Kambri tualett polnud muust ruumist eraldatud, kamber haises ning oli näha, kuidas teine inimene tualetti kasutab. Kambris oli rõske, niiske ja seintel hallituse laigud. Kaebaja 3-09-1557 teavitas sellest kontaktisikut Veiko Ilvest. 15.07.2009 mõõdeti kambris õhuniiskust, kuid kaebaja ja tema kambrikaaslane viidi selleks ajaks kambrist välja ning mõõtmise tulemustest neid ei teavitatud. Järgmisel päeval ütles V. Ilves, et mõõtmine kambris näitas samasugust niiskust, nagu tema kabinetis. 15.07.2009 kella 22.00 paiku oli kambris nii niiske, et põrandale asetatud paber muutus niiskeks. Kamber asub duširuumi kõrval ning 16.07.2009, kui kartserihoones oli duši kasutamise päev, muutusid laual oleva õpiku lehed niiskusest laineliseks. Kaebajaga samas kambris viibinud O. P. oli kõrge niiskuse tõttu liiga madal vererõhk, millest tingituna pöördus ta ka meditsiinitöötaja poole. Iga päev kell 6.00-22.00 oli kaebaja kambris ilma madratsi ja muude magamiseks vajalike tarvikuteta, mis ei vasta Euroopa normidele. Kambris puudus normaalne valgustus, päeval ja öösel põles vaid kaks kummalist lambikest. Öine valgus ei võimaldanud normaalselt magada. Puudus ka ventilatsioon. Värske õhk tuli ainult aknas oleva väikese prao kaudu. Samuti jäeti kaebaja ilma informatsioonist, sest puudusid ajalehed. Kaebaja õigusi saab aga piirata ainult kohus kooskõlas seadustega, mitte vangla. Sellistes tingimustes olema sundimine alandas kaebaja inimväärikust, tekitas moraalseid ja füüsilisi kannatusi ning on vastuolus Euroopa vanglareeglistikuga, põhiseadusega ja

§-ga 41 lg

  1. Tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja põhjendatud huviks soov esitada hiljem vanglale õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõue.
  2. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et vangla on alusetult piiranud tema õigusi kartserikambris viibimise ajal.

§ 41

lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud kartserikambris tulenevad seadusest. Kaebaja viibis kambris nr 75 koos kinnipeetava O. P. ajavahemikul 15.-18.07.2009. Kaebaja kasutas tualetti tingimustes, mis võis temas tekitada ebamugavustunnet, kuid seda väga lühiajaliselt. Ajutine ebamugavustunne ei riiva isiku õigusi ja vabadusi niisuguse intensiivsusega, mis võiks alandada inimväärikust. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielmised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Praegusel juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Eluruumidele on kehtestatud üldised nõuded Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“.

§ 45lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse (Eh

S) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Sama seaduse § 651 lg 1 järgi peab kartser vastama

§ 45

lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kambris puudus valgustus ja ventilatsioon. Kartserikambris nr 75 on olemas aken, kunstlik valgustus ning osaliselt sundja osaliselt loomulik ventilatsioon. Kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambri suuruse ja sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 punktile 1 kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 12.2.4 kohaselt jäetakse kartserisse paigutatud kinni peetavale isikule vangla poolt väljastatud voodilinad ja padjapüür ning käterätik. Käterätikut hoiab kinni peetav isik kartserikambris. Madrats, tekk, padi, padjapüür ja voodilinad antakse kasuta- 2

(9)3-09-1557 miseks öörahu ajaks. Kuna kartserikambrites on lavatsid, mis päevaks üles tõstetakse, puudub päevasel ajal vajadus voodivarustuse järele. 15.07.2009 mõõdeti kartserikambri nr 75 niiskust, mille tulemusel selgus, et kambri niiskustase oli sama, mis kartserihoone inspektor-kontaktisiku kabinetis ning vastas nõuetele, vastasel juhul oleks vangla kambri kasutuskõlbmatuks tunnistanud ning kinnipeetavad teise kambrisse ümber paigutanud. Ka õiguskantsler pole
  1. a teostatud kontrollkäigu ajal leidnud, et kamber nr 75 ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Lisaks mõõtsid vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist Igor Golossov ja spetsialist Argo Suursoho 15.10.2009 kõnealuse kambri mikrokliima parameetreid, kus selgus, et õhuniiskus kambris oli mõõtmise ajal 39,4%, mis on eluruumile kehtestatud nõuetega kooskõlas.
  2. a maikuus paigaldati kartserihoone duširuumi sundventilatsioon, millega lahendati probleem seoses duši kasutamisega kaasneva võimaliku niiskuse suurenemisega kambrites, mistõttu kaebaja väide, et kambri niiskuse tase ei vastanud normidele, on alusetu ja paljasõnaline. Kaebajaga samas kambris viibinud kinnipeetav O. P.põdes juba vanglasse saabudes kõrgvererõhutõbe ning vastava probleemiga on ta käinud ka meditsiiniõe vastuvõtul enne kartserikambrisse nr 75 paigutamist. Puudub põhjuslik seos O. P.kõrgvererõhutõve ja väidetava kõrge niiskustaseme vahel. Kambri niiskustase, isegi juhul, kui oletada, et see on kõrge, ei saa mõjutada kinnipeetava vererõhku. Ajalehtede lugemise võimaluse piiramiseks kartserikambris annab aluse seadus.

§ 30

lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Sama seaduse § 651 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et vangla direktor leidis, et kaebaja on toime pannud raske distsipliinirikkumise ning sellest tulenevalt piiras direktor kartserikaristuse kandmise ajal täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Kahju hüvitamine ei saa olla selles asjas kaebaja põhjendatud huviks, sest puuduvad alused kahju hüvitamiseks. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2010 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu – Sergei Jerini paigutamise perioodiks 15.18.07.2009 kartserikambrisse nr 75, kus püsis pidevalt kanalisatsioonihais. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused: 1) O. P.kartserikambris nr 75 viibimise tagajärjel tervise võimaliku halvenemise kohta esitatud väited pole asjakohased, sest kaebuse halduskohtusse saab isik esitada ainult enda, mitte teise isiku väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks; 2) kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi – kaebaja soovib hiljem esitada temale õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõuet vangla vastu. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2002 otsuses nr 3-3-1-11-02 sedastanud, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta; seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Riigikohtu seisukoht kehtib ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse läbivaatamisel; 3)

§ 651

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata kartserisse paigutatud kinnipeetava

§-s 30 lg 1 sätestatud õigust lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Seega on kaebaja ilmajätmine ajalehtede lugemise võimalusest kartseris viibimise ajal õiguspärane; 4) alusetu on kaebaja väide, et tema kinnipidamine kartserikambris kell 6.00-22.00 ilma madratsi ja muude magamiseks vajalike tarvikuteta ei vasta Euroopa normidele. Euroopa 3

(9)3-09-1557 vanglareeglistik mingit sellekohast normi ei sisalda. Voodivarustuse päevaajaks kartserikambrist eemaldamine on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 punktiga 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punktiga 12.2.4, vangla tegevus selles osas on õiguspärane; 5) kartserikambri valgustus oli kinnipeetava elutegevuseks piisav, vastates seega

§ 45lg 1 nõudele.

Kaebaja ja tunnistaja O. P.seletused on omavahel vastuolus – kaebaja väitel segas valgustus tal magamist, seega oli kambris liiga valge; O. P.tunnistuse järgi aga oli valgustus ebapiisav. Arvestades asjaolu, et juuli keskel tõuseb päike Eestis kella 4.30 ja loojub kella 22.20 paiku ning kõnealuses kambris on olemas aken, puudus kaebajal ärkveloleku ajal üldse vajadus kunstliku valgustuse järele. Öösel aga pididki lambid põlema, et oleks tagatud

§ 651

lõikes 1 nõutud kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine; 6) kaebaja ja tunnistaja O. P.väiteil oli kambris ülemäära niiske, nii et seintel olid hallituslaigud ja paberilehed muutusid laua peal niiskeks. Kaebaja arvates põhjustas niiskust kõrvalasuva duširuumi kasutamine. Vastustaja kinnitusel vastas niiskus kartserikambris 15.07.2009 teostatud mõõtmisel nõuetele, olles samasugune kui inspektorkontaktisiku kabinetis, ning duširuum ei saanud niiskust kambrisse tekitada, sest 2009. a maikuus paigaldati sinna sundventilatsioon. 15.07.2009 mõõtmise kohta koostatud dokumenti pole vangla kohtule esitanud, esitas aga akti 15.10.2009 mõõtmise kohta, millest nähtuvalt oli õhuniiskus kambris 39,4 %. Suvel, kui ruumide kütmiseks on liiga soe, oli niiskusesisaldus kõnealuses kambris kahtlemata suurem, mis on tingitud Eesti riigi asetsemisest kliimavöötmes, kus juulikuus tavaliselt sajab palju, mistõttu õhk ongi niiskem kui kütteperioodil, kuid pole tõendatud, et see oli üle lubatud normi; 7) antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tingimuseks tuleb aga pidada kartserikambris ebapiisavat ventilatsiooni, mistõttu kambris levis kanalisatsioonihais. Seda kinnitab lisaks kaebajale ka tunnistaja O. P., kelle kirjelduse kohaselt oli tualeti asemel kambri nurgas betoonpõranda sees auk, kust tuli rõvedat haisu. Kaebaja väitel alandas sellistes tingimustes olemine tema väärikust ning tekitas moraalseid ja füüsilisi kannatusi. Vastustaja pole ümber lükanud väiteid kartseri ebarahuldava sanitaarseisundi kohta, mis oli tingitud WC-poti puudumisel kambris levivast kanalisatsioonihaisust, mille eemaldamiseks kindlasti ei piisanud ruumi õhutamisest akna küljes asuva väikeste mõõtmetega õhutusava kaudu. Kaebaja paigutamisega sellistesse tingimustesse rikkus vastustaja

§ 41

lõiget 1, mis sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sel põhjusel on kaebaja kinnipidamine 15.-18.07.2009 kartserikambris nr 75 õigusvastane. Sirmi puudumine WCaugu ümber on kooskõlas

§ 651

lõikes 1 sätestatud nõudega tagada kartserikambris kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. Sergei Jerin leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes väljastamata
  2. ja 17.07.2009 esitatud kaebuste koopiad, mistõttu on ebavõrdselt kohelnud protsessiosalisi. Kaebaja leiab, et O. P.tervise halvenemine tõendab, et kambris 75 oli kõrge õhuniiskus. Ringkonnakohtul tuleks välja nõuda meditsiiniline ekspertiisiotsus hüpertooniahaigele kõrge niiskuse mõju avaldamisest. Kaebaja leiab, et Euroopa vanglareeglistiku (EN soovitus nr Rec

(2006)2) art 18.1 on Eesti kinnipidamisasutuste minimaalseks standardiks. Valgustus peab vastama inimväärikuse üldnõuetele: päeval on piisavalt valgust, et lugeda, ja öörahu ajal niipalju, et magada. Kohus ei ole viibinud konkreetses kohas ega tea hoone asukohta päikesetõusu ja loojangu suhtes, ning on teinud järelduse omaenda veendumusest lähtudes, mis on lubamatu ja õigusvastane. Vangla ei ole 15.07.2009 niiskuse mõõtmise akti esitanud, mistõttu vangla selgitused on 4
(9)3-09-1557 paljasõnalised ja kohtule esitatud 15.10.2009 mõõtmiste andmed üksnes kohtu eksitamiseks. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks toiming, millega teda jäeti ilma õigusest lugeda ajalehti. Kaebaja palub kohtul kindlaks teha, kas tema 16.07.2009 ja 17.07.2009 esitatud kaebustes oli taotlus tunnistada õigusvastaseks, et Tallinna vangla kartseris on betoonpõrandad. Selle toimingu õigusvastasuse tuvastamine on niiskusega vahetult ja otseselt seotud ja üldkontekstis see on seotud ebainimlike tingimustega.
  1. Tallinna Vangla vastuses S. Jerini apellatsioonkaebusele palutakse jätta S. Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata ja leitakse, et kaebuse esitaja on ise tunnistanud, et pärast pöördumist vanglaametniku poole teostati kambris nr 75 niiskustaseme mõõtmised ega tuvastatud liigset õhuniiskust. Lisaks on kambris olemas sund- ja loomulik ventilatsioon. Ajalehtede lugemise võimaluse piiramiseks kartserikambris annab aluse seadus, mistõttu apellandi väide on kohatu. Kaebuse esitaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ei vaidlustanud, seega ei ole sellest tulenevaid piiranguid õigusvastaseks tunnistatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitajal ei ole võimalik esitada kaebust kaaskinnipeetava eest. Samuti on asjasse puutumatu kaebaja taotlus meditsiinilise ekspertiisi tegemiseks. Euroopa vanglareeglistiku funktsiooniks on olla ühtlaseks heatahtlikuks juhiseks vangistusalase seadusandluse ning praktika kujundamisel, mistõttu on kaebaja kujundanud ebaõige seisukoha selle ülimuslikkusest Eesti seaduste ees. Tallinna Vangla poolt lavatsite ülestõstmine ja sellest tulenevalt kambrist voodivarustuse äraviimine päevaseks ajaks tuleneb õigusaktidest.
  2. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohust tunnistas õigusvastaseks kaebaja paigutamise perioodiks 15.-18.07.2009 kartserikambrisse 75 ning teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) kohus on ebaõigesti sisustanud mõistet „inimväärikuse alandamine“, millest tulenevalt on vääralt jõudnud seisukohale, et Tallinna Vangla toimis õigusvastaselt. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika küll rõhutab inimväärikuse olulisust, kuid juhib ka tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid. Inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks ei saa lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema inimväärikust. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Inimväärikuse alandamisena võib käsitleda nt halbasid sanitaartingimusi kogumina vms, mis ei jäta kahtlust, et selline teguviis on tsiviliseeritud ühiskonnas mitteaktsepteeritav ning käsitletav inimväärikuse alandamisena. Ent eeltoodut arvestades on ilmselge, et kaebaja väide, et kartserikambris levis kanalisatsioonihais, mis tema inimväärikust alandas, on asjakohatu; 2) kartserikambris on olemas aken, kunstlik valgustus ja osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon. Samas on kinnipeetavatel võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu, millest tulenevalt võib eeldada, et kambris ei saa levida sellisel määral kanalisatsioonihaisu, mis alandaks seal viibiva isiku inimväärikust. Samuti on jäetud tähelepanuta asjaolu, et ka õiguskantsler ei leidnud
  3. a kontrollkäigu raames, et kartserikamber nr 75 ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Seega ei saanud seal levida sellist kanalisatsioonihaisu, mis oleks kaebaja inimväärikust sedavõrd riivanud, et vajalik oleks olnud vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamine. 5
(9)3-09-1557
  1. Sergei Jerini vastuses Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Vangla viide õiguskantsleri kontrollaruandele ei puutu kaebusesse, kuna arutatavateks toiminguteks on periood 15.-18.07.
  2. S. Jerin palub kohtul pöörduda taotlusega õiguskantsleri poole, et ta annaks kohtule ning kaebajale kirjaliku vastuse, et faktilised asjaolud kõnesoleval perioodil vastavad EN vanglareeglistiku,

ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruses nr 38 sätestatud nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja leiab, et halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes kaebajale tegemata koopiad kaebaja kaebustest käesolevas asjas. Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas tehtud määruses, et halduskohtu poolt koopiate tegemata jätmine oli õiguspärane. Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt, et ka vastupidisel juhul ei oleks selline keeldumine kaasa toonud halduskohtu otsuse tühistamist. Halduskohtu 17.11.2009 määrusega anti pooltele võimalus esitada täiendavaid dokumente ja taotlusi hiljemalt 16.12.2009 ning teatati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Sel kuupäeval on allkirjastatud kaebaja taotlus koopiate saamiseks kaebusest ning ka juhul, kui halduskohus oleks soovitud koopiad kaebajale edastanud, ei olnud kaebajal enam võimalik täiendavalt seisukohti ja taotlusi esitada.
  2. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb kontrollida, kas kaebajal on tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendas taotlust asjaoluga, et ta saab esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole käesolevas asjas väitnud, et tema asjade väärtus oleks kartseris viibimise ajal seal valitseva olukorra tõttu vähenenud või tema tervis halvenenud. Seega saab tegemist olla üksnes mittevaralise kahjuga väärikuse alandamise eest. Siiski ei eelda tuvastusnõude lahendamine, et tuvastada tuleks koheselt ka kaebaja väärikuse alandamine õigusvastase toiminguga. Väärikuse alandamine kui kahju hüvitamise eeldus tehakse kindlaks kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Tuvastamiskaebuse rahuldamise välistab üksnes olukord, kus mittevaraline kahju ei saa ilmselgelt kuuluda hüvitamisele, kuna kaebaja väärikust kartserikambris kinnipidamisega rikkuda ei olnud võimalik. Sellise olukorraga ringkonnakohtu arvates tegemist ei ole.
  3. Kaebaja leiab jätkuvalt, et talle kartseris viibimise ajal ajakirjandusväljaannetega tutvumise mittevõimaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ajalehtede ja ajakirjade lugemise õigusest jäeti kaebaja ilma Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 390-d, mille õigusvastaseks tunnistamist kaebaja kaebuses ei taotlenud. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtul lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus selgitada kaebajale kaebuse eesmärkide saavutamiseks sobivate nõuete esitamise vajadust. Halduskohus ei selgitanud kaebajale selle käskkirja õigusvastaseks tunnistamise nõude esitamise vajadust, kuigi kaebajal oli kaebuse esitamise ajal sellise nõude esitamine võimalik. Selline menetlusnormi rikkumine ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist, sest halduskohus on sisuliselt selgitanud, et ajalehtede ja ajakirjade lugemise õiguse piiramine on lubatud

§ 651lõikega 4.

Riigikohtu halduskolleegium on 31.05.2007 otsuses nr 3-3-1-20-07 ja Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09 selgitanud, et PS § 44 lõikes 1 sätestatud õigus saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni on piiratav seaduse alusel ja põhiseaduses sätestatud juhtudel. Ringkonnakohtu arvates täidab ajakirjandusega tutvumise õiguse piiramine distsiplinaarkorras karistatud kinnipeetavate puhul eesmärki tagada julgeolek ja kord vanglas. Ajakirjandusväljaannete saamise piirang välistab võimaluse, et kartserikambrisse edastatakse koos ajakirjandusega muid saadetisi, mida karistust kandval kinnipeetaval on keelatud saada, ning täidab ka karistavat mõju, et kinnipeetavad hoiduksid vanglas distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. Ajakirjanduse lugemise piirang vanglas 6

(9)3-09-1557 distsiplinaarkorras kartserikaristust kandvate isikute suhtes on proportsionaalne. Riive proportsionaalsuse hindamisel on oluline, et ajalehtedele ja ajakirjadele ligipääs avaneb kartseris kinnipeetaval pärast kartserist vabanemist. Vangistusseadus ei näe ette, et kartseris viibimise ajal kinnipeetava poolt tellitud ajakirjandust talle hiljem ei edastataks. Seetõttu ei ole kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüüteo asjaolusid ja kartseris kinnipidamise kestust arvestades alust pidada nimetatud piirangut õigusvastaseks. Halduskohtu poolt kohtumenetluse normide rikkumine selles osas ei too kaasa vajadust asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmiseks, sest menetluse lõpptulemust see ei muuda.
  1. Mis puudutab kartserikambri kinnipidamistingimusi, siis on kaebaja palunud tunnistada kinnipidamise kambris nr 75 õigusvastaseks mitme väidetava rikkumise tõttu. Ringkonnakohus rõhutab, et õigusvastane ei saa olla kambris vähese päevavalguse olemasolu või liigne öine valgustus, liigne niiskus, tualeti mitteeraldamine muust kambrist või ebapiisav ventilatsioon – need ei ole haldustoimingud, mille õigusvastasust saab kohus tuvastada –, vaid kaebaja kinnipidamine nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes konkreetsel ajavahemikul. Kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamiseks piisab siiski juba sellest, kui vaid ühe vangistusseaduse nõude vastu, milles kambrile nõuded kehtestatakse, on eksitud.
  2. Eeltoodud põhjusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt kambris betoonpõranda olemasolu ja selle lubamatuse kohta esitatud väiteid ei saa jätta tähelepanuta. Kaebaja juhtis sellele asjaolule tähelepanu juba halduskohtus, kuigi mitte koheselt kaebuses ning ei palunud sellel põhjusel kambris nr 75 kinnipidamist õigusvastaseks tunnistada. Olukorras, kus see on üks asjaolu, mis kaebaja väitel tõi kaasa tema kartseris kinnipidamise õigusvastasuse, ei ole apellatsioonimenetluses sellise väite esitamine apellatsioonkaebuse piiridest väljumine.
  3. Tuleb tähele panna, et kambri tingimuste nõuetele vastavuse hindamisel pole määrav, kas kinnipeetava karistamist saab pidada ebainimlikuks või alandavaks: kartserikambrile esitatavad nõuded ei ole piiratud üksnes PS §-s 18 ja EIÕK art-s 3 sätestatutega. 15.

§ 651

lg 1 kohaselt peab kartser vastama

§ 45

lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Ehitusseaduse § 72 lg 1 kohaselt ei pea enne nimetatud seaduse jõustumist ehitatud ehitis vastama kõigile §-s 3 nimetatud nõuetele, kuid peab vastama ehitise ohutusega seotud nõuetele. Ehitusseaduse § 3 lg 4 kohaselt ei või ehitise osades ega pindadel koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. Nimetatud säte on kehtestatud ehitise ohutuse tagamiseks ning sellele peavad vastama ka enne ehitusseaduse jõustumist püstitatud ehitised. Täpsemad nõuded eluruumina kasutatavatele ehitistele on kehtestatud elamuseaduse § 7 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega kinnitatud „Eluruumidele esitatavate nõuetega“. Kartseri sisustus on reguleeritud vangla sisekorraeeskirja § 7 lõikes 4. 16. Kaebaja väitel oli kambris nr 75 liiga niiske, sein kaetud osaliselt sellest tingitud hallitusega ning loomulik valgus ebapiisav, samal ajal öine valgustus liiga ere. Kamber polnud piisavalt ventileeritud ning tulenevalt asjaolust, et kambris asus ka tualett, mis polnud ülejäänud kambrist eraldatud, levis kambris ka käimlast tulenev hais. Kambris olid 7

(9)3-09-1557 betoonpõrandad ning päevasel ajal ei olnud võimalik voodi kasutamine. Halduskohtu arvates on tõendatud vaid ebapiisava ventilatsiooni tagajärjel käimlast tuleneva haisu olemasolu ning ülejäänud osas oli kaebaja kambris kinnipidamine õiguspärane. Lisaks peab kaebaja õigusvastaseks ebapiisavat istekohtade olemasolu kartserikambris.
  1. Ringkonnakohus märgib, et kartseris betoonpõrandate olemasolu ei ole ühegi õigusaktiga keelatud ja olukorras, kus kambrid on nõuetekohaselt ventileeritud ja niiskus ei ületa lubatud taset, ei oma kinnipeetavale ka tervist kahjustavat mõju. Apellant ei väida, et tema tervis oleks kartserikambris viibimise ajal halvenenud.
  2. Kambris nr 75 piisava valguse ja normaalse niiskuse olemasolu on ringkonnakohtu arvates tõendatud. Kaebaja paljasõnalised kahtlused, et vastustaja esitatud andmed kambris normaalse õhuniiskuse kohta ei ole tõesed, ei anna alust nende tõendite tähelepanuta jätmiseks. Kaebaja märgib küll õigesti, et halduskohus jättis arvesse võtmata asjaolu, et O. P.terviserikkeid tõendavad dokumendid võivad näidata, et kartserikambris oli liiga niiske, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohtu poolt selliste dokumentide välja nõudmata jätmine menetlusviga, mis toob kaasa asja teistsuguse lahendamise. Kaebaja ei ole põhistanud, et kartserikambri ülemäärane niiskus on ainus võimalik liigniiskus, mis sai O. P.tervise halvenemist põhjustada: tavapärasest suurema õhuniiskuse, kui ka see saaks olla ainus O. P.terviserikke põhjus, võisid põhjustada mitte üksnes kambri nr 75 olud, vaid ka teiste kambrite olukord, kus O. P. kinni peeti või ilmastikuolud sel perioodil.
  3. Õiguskantsler käis tema kontrollkäigu ülevaatest (kättesaadav veebilehel www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/Ylevaade_2008.zip) nähtuvalt 21.02.2008 kontrollkäigul Tallinna Vanglas ja külastas muu hulgas kartserihoonet ja selles asuvaid kambreid, tehes märkusi üksnes kambri nr 89 kohta. Kambrit nr 75 märkused ei puudutanud ning seega ei saanud kamber olla ehituslikult selline, et seal ei oleks piisavalt valgust. Ebausutav on, et võrreldes
  4. a veebruariga halvenes
  5. a juuliks kambri üldine seisund märkimisväärselt ning seetõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks ka seda, et kambri sein oli kaetud hallitusega.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et asjas kogutud tõendid ei võimalda piisavalt hinnata kaebaja väidete usutavust ning vajalik oleks kambris nr 75 kinni peetud isikute küsitlemine tunnistajatena. Nimetatud ütlused ei saaks olla ka olulist uut teavet pakkuvaks seetõttu, et kartserikambris ei viibi kinnipeetavad pikaajaliselt, vaatlusalusest perioodist on möödunud piisavalt palju aega ning kambri olmetingimusi ei pruugi isikud väga detailselt mäletada. Täiendavate tõendite väljanõudmine õiguskantslerilt ei ole samuti vajalik, sest asjas esitatud tõendid võimaldavad kaebaja väiteid hinnata piisavalt.
  7. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arvamust, et voodi kasutamisele kehtestatud piirang kartserikambris ja sellest tulenev võimalus istuda päevasel ajal üksnes toolil oleks vastuolus Euroopa vanglareeglistiku p-ga 60.2, mis nõuab, et (distsiplinaar)karistuse raskus peab olema proportsionaalne süüteoga. Voodi kasutamise aeg on magamiseks piisav.
  8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kloseti ja kartseri muu osa mitteeraldamine ja klosetil haisuluku puudumine põhjustasid ka väikese akna küljes asuva õhutusava olemasolul olukorra, kus kinnipeetavat koheldakse viisil, mis ei austa tema inimväärikust ja kinnipidamisega põhjustatakse talle rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ebameeldiva haisu olemasolu kartserikambris on tõendatud O. P.ütlustega piisavalt ning asjaolust, et õiguskantsleri kontrollkäigul ei ole klosetist tuleva haisu kohta märkusi tehtud, ei tähenda, et selline hais kaebaja kinnipidamise ajal kambris puudus. Haisulukuta kloseti olemasolu kartserikambris ei vasta ka vangla sisekorraeeskirja 8
(9)3-09-1557 § 7 lg 4 p 6 nõudele, mille kohaselt kuulub kartseri sisustusse WC. WC-ks ei saa pidada kuivkäimlat (veeta klosetti). 23. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on õige ning apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.