← Eesti

2-09-25597/5

Obsah (4)§ 142§ 143§ 146§ 147

2-09-25597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusos

§ 142

lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

§ 143

järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 2 2-09-25597

  1. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid MTÜ ja IEAS lepingu nr 7/3 NS ehitamise projekti juhtimisest, mille kohaselt IEAS võttis enda kohustuseks korraldada NS hoone asukohaga XXX ehitamise. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja ei ole esitanud hagejale dokumentatsiooni, mille alusel oli teostatud NS hoone ehitamine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hagis ei ole märgitud, millal tekkis kostjal kohustus dokumentide üleandmiseks, võib järeldada, et kostjal oli kohustus dokumendid üle anda hoone valmimisel ehk 03.05.
  2. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hoone valmimisel väljastati kasutusluba 03.05.
  3. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg 04.05.
  4. Hagi on aga kohtule esitatud 02.06.
  5. Juhinduvalt

§ 146lg-st 1 leiab kohus, et hagi on aegunud.

  1. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 p-s 12 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
  2. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et kasutusloa saamiseks pidi hageja nõutud dokumendid olemas olema. Seega kostja pidi dokumendid üle andma, muidu ei oleks kasutusluba tänaseni väljastatud hagejale (tl 54, 66-79). Asjaolu, et hagejal ei ole teada kus dokumendid on, ei ole hagi rahuldamise aluseks ka siis kui hagi ei oleks aegunud. Hagejal on võimalus saada dokumentidest koopiad Narva Linnavalitsusest, kuhu dokumendid esitati kasutusloa saamiseks. Kohus märgib, et praegune hageja seaduslik esindaja nimetati juhatuse liikmeks 19.06.2006, seega üle aasta hiljem kasutusloa saamisest.
  3. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus anda hinnang poolte muudele väidetele. Menetluskulud
  4. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.