← Eesti

3-09-462/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-462 Haldusasi OÜ Daktren kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  2. jaanuari 2009 maksuotsuse nr 12-5/19 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
  3. juulil ja
  4. septembril 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Daktren Esindaja: v.adv. Kersti Kägi Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus Esindaja: Margo Karu RESOLUTSIOON
  5. Jätta OÜ Daktren kaebus rahuldamata.
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  7. Saata otsuse ärakiri menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUSE SISU
  8. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi: maksuhaldur)
  9. jaanuari 2009 (maksuotsuses ilmselt ekslikult märgitud kuupäev 28.01.2008) maksuotsusega nr 12-5/19 kohustas maksuhaldur OÜ-d Daktren tasuma käibemaksu summas 261 457 krooni ning tulumaksu 511 974 krooni. Maksuhaldur asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et OÜ-l Daktren ei olnud alust arvata OÜ Leikester nimel väljastatud arvete alusel maha sisendkäibemaksu ning nende arvete alusel tehtud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsuses leiti, et OÜ Leikester arvetel näidatud tehingute majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele ning tehinguid OÜ Leikester ja OÜ Daktren vahel ei ole toimunud. Sellist seisukohta põhjendatakse maksuotsuses järgnevalt: 1 o OÜ-l Leikester puudus tegelik majandustegevus ning seda kasutati vaid arvete väljastamiseks, millele viitavad järgmised asjaolud:  OÜ Leikester juhatuse liige Valeri Maksimkin ei kontrollinud tegelikult ettevõtte tegevust ega olnud teadlik tehingutest OÜ-ga Daktren, OÜ Leikester tegevust juhtis ja kontrollis tegelikult volikirja alusel tegutsenud Riho Vane.  OÜ Leikester pangaarvele laekuv raha võeti kõik sularahas välja.  OÜ Leikester osa müümisel ei antud uuele omanikule üle majandusdokumente, samas kui dokumentide üleandmise aktis on kajastatud ladu ja bilanssi seisuga
  10. juulil 2006, ent tegelikult OÜ-l Leikester ladu ei olnud ja
  11. aastal ei esitatud äriregistrile ka majandusaasta aruannet, mis peaks sisaldama bilanssi. o OÜ Daktren autojuht A. K. ei tea midagi OÜ-st Leikester. o OÜ-lt Leikester väidetavalt 32 arve alusel soetatud 14 erineva nimetusega kaubad on OÜ Daktren väidetavalt edasi müünud AS-le Metus-Est 36 arve alusel 3 erineva nimega teenusena, kusjuures OÜ Daktren juhataja Jüri Sorokin ei osanud selgitada, miks ostu- ja edasimüügiarvetel kaupade nimetused ja koguste mõõtühikud erinevad. o OÜ-lt Leikester väidetavalt soetatud ning AS-le Metus-Est edasi müüdud kauba sisu ja täpsete tunnuste kohta ei oska seletusi anda ei OÜ Daktren juhataja ega raamatupidaja. o OÜ Leikester arved ei kajasta kaupade väljastamise kuupäeva ja puuduvad dokumendid kaupade üleandmise kohta. OÜ Daktren raamatupidamises puudub edasimüügiks ostetud kaupade laoarvestus ning aeg-ajalt on OÜ Daktren oma raamatupidamisarvestuse kohaselt müünud edasi kaupu, mida ta edasimüügi ajaks veel OÜ-lt Leikester soetanud ei ole. o Jüri Sorokini selgitused kaupade laoplatsil seismise aja kohta on vastuolus muude tõenditega, millest nähtub, et mõned kaubad seisud laoplatsil märksa kauem. o Jüri Sorokini väitel ostis OÜ Daktren OÜ-lt Leikester ainult kaupa, samas kui Riho Vane väitel kajastavad 3 arvet OÜ-le Daktren teenuste osutamist. o AS-i Metus-Est poolt esitatud müügiarved ei tõenda, et OÜ Daktren on väidetavalt OÜ-lt Leikester soetatud kauba edasi müünud AS-ile Metus-Est, sest osade OÜ Daktren arvete kuupäevad on hilisemad kui AS Metus-Est müügiarvetel. o OÜ Leikester arvetel on kaupade nimetused väga üldsõnalised ning OÜ Daktren ei ole kontrollimise käigus esitanud kaupade täpseid kirjeldusi. o OÜ Daktren ei esitanud maksuhaldurile dokumente, millest lähtudes Jüri Sorokin on seostanud OÜ Leikester ja OÜ Daktren arved. o Maksuhaldurile ei ole esitatud ka tööjooniseid, mis väidetavalt olemas olid. o Jüri Sorokin töötab logistikuna AS-is Metus-Est, mille juhatuse liige on tema vend Andri Sorokin ning seetõttu oli tal võimalus esitada maksuhaldurile AS-ist Metus-Est poolt OÜ-le Daktren esitatud tellimused, tööjoonised ja spetsifikatsioonid, ent ei teinud seda. KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED
  12. OÜ Daktren esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  13. jaanuari 2009 maksuotsuse nr 12-5/19 tühistamist. Esiteks ei nõustu kaebuse esitaja maksuhalduri väitega, et OÜ-l Leikester puudus majandustegevus. Siinkohal viitab kaebuse esitaja Riho Vane poolt antud kinnitusele, et tal oli OÜ Leikester seaduslikult esindajalt saadud volitus OÜ Leikester nimel tegutsemiseks. Samuti viitab kaebuse esitaja Riho Vane seletusele, mille kohaselt sai ta Jüri Sorokinilt tellimused faksi teel 2 või e-mailiga ja andis tellimused üle oma tootjatele, millega on tõendatud tellimuste saamise fakt ning kauba kohta arvete esitamine ja seeläbi ka kauba tegeliku müüja ja arveid esitanud juriidilise isiku samasus. Asjaolu kohta, et OÜ Leikester ei ole deklareerinud töötajate makse, märgib kaebuse esitaja, et Riho Vane seletuse kohaselt on põhjus selles, et müüdud kaubad ja teenused ostis OÜ Leikester teistelt äriühingutelt ja ettevõtlusega tegelevatelt füüsilistelt isikutelt ning äriühingul puudusid töötajaid, kellele maksustatavaid väljamakseid teha.
  14. Kaebuse esitaja hinnangul ei oma maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast mistahes tähtsust Valeri Maksimkini väide, et OÜ Leikester müümise korraldas Riho Vane. Kaebuse esitaja väitel andis just Valeri Maksimkin notari juures üle kõik OÜ Leikesteri dokumendid uuele omanikule ning maksuhalduri vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebuse esitaja jaoks jääb ebaselgeks, kuidas mõjutab tema maksukohustuse suurust see, et OÜ Leikester ei esitanud
  15. aastal majandusaasta aruannet või et OÜ-l Leikester puudus ladu. Kaebuse esitaja väitel viitab maksumenetluse pealiskaudsusele asjaolu, et kontrollaktis esitati lao puudumise kohta väide, et OÜ Leikester arvetele märgitud kaubad komplekteeriti OÜ Daktren laos Jüris Veetorni 9 , ent seda asjaolu tegelikult maksumenetluses ei kontrollitud ja maksuotsuses on sellest väitest loobutud. Ka leiab kaebuse esitaja, et OÜ Leikester pangakontolt sularaha väljavõtmine ei seondu kaebuse esitajale määratud täiendava maksukohustusega.
  16. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et tema seaduslik esindaja Jüri Sorokin on maksumenetluses korduvalt selgitanud OÜ Daktren ettevõtluse sisu, milleks muuhulgas erinevatele ehitusobjektidele eriprojekti järgi valmistatavate konstruktsioonide hankimine enda tellijatele vastavalt tellijalt saadud joonistele ning vaidlusalusel juhul on kaebuse esitaja tellinud detailide valmistamise omakorda OÜ-lt Leikester. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et esitas maksuhaldurile võrdlustabeli, millest nähtuvad OÜ Leikester arved OÜ-le Daktren ja viimase edasimüügiarved AS-ile Metus-Est. Kaebuse esitaja lisab, et kaebuse esitaja poolt ASle Metus-Est erinevas mõõdus ja värvitoonis fassaadielementide ja kinnitusdetailide tarnimist on kinnitanud ka AS-i Metus-Est juhataja Andri Sorokin.
  17. Kaebuse esitaja heidab maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist, kuna maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks nõuda täiendavalt selgitust isikutelt, kes vahetult puutusid kokku kaebuse esitajale täitmiseks antud tellimustega ja nende täitmisega.
  18. Maksuotsuses esitatud väite kohta, et kaebuse esitaja raamatupidaja ei osanud ostumüügitehingute sisu täpsustada, märgib kaebuse esitaja, et raamatupidaja ei peagi tehingute sisuliste üksikasjadega kursis olema.
  19. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et Jüri Sorokin ei ole osanud vastata maksuhalduri küsimustele soetatud kauba kohta, kuna vastavaid selgitusi on Jüri Sorokin maksumenetluses andnud.
  20. Arusaamatuks peab kaebuse esitaja maksuotsuses toodud seisukohta, et AS-i Metus-Est müügiarved ei tõenda OÜ-lt Leikester kauba soetamist. Kaebuse esitaja selgitab, et vaid kolmel juhul on OÜ Daktren esitanud AS-ile Metus-Est müügiarve varem kui talle endale on esitatud arve OÜ-lt Leikester, kusjuures sellist olukorda põhjendab kaebuse esitaja asjaoluga, et OÜ Leikester oli tellimuse küll juba täitnud, arvet ei olnud aga veel esitatud. 3
  21. Kaebuse esitaja ei nõustu ka etteheitega, et kaheksale arvele on kauba nimetusena märgitud üksnes „kinnitusdetailid“, leides, et selline arve on kooskõlas raamatupidamise seaduse § 7 ja käibemaksuseaduse § 37 lg 7 nõuetega. Liiatigi märgib kaebuse esitaja, et jääb arusaamatuks, miks on kõik 32 OÜ Leikester arvet välistatud kaebuse esitaja maksuarvestusest, ehkki puudused esinesid maksuotsuses toodu kohaselt vaid kaheksal juhul. Ka märgib kaebuse esitaja, et KMS § 37 lg 7 punktide 1 ja 5 rikkumisele ei ole maksuhaldur osundanud kogu menetluse vältel, vastav viide puudub ka kontrollaktist ning seega ei ole tal olnud võimalust selle kohta esitada omapoolseid vastuväiteid ega tagatud tema ärakuulamisõigust.
  22. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsuses toodud etteheitega, et ta ei esitanud maksuhaldurile oma märkmeid, mille alusel ta koostas arvete OÜ Leikester ja OÜ Daktren arvete võrdlustabeli. Kaebuse esitaja selgitab, et märkmed ei kuulu arvete juurde lisadena, mistõttu neid raamatupidamisdokumentidena käsitleda ei saa. Asjassepuutumatuks peab kaebuse esitaja maksuotsuses tehtud viidet Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-04, kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et oleks eksisteerinud veel mingi muu raamatupidamine, mida oleks võimalik arvestada kaebuse esitaja tegeliku raamatupidamisena. Ka ei leia kaebuse esitaja, et tööjooniste mittekajastumine arvetel oleks raamatupidamise korraldamist reguleerivate õigusaktide sätete rikkumine, kuna vastavat kohustust ühestki normist ei tulene.
  23. Asjaolu kohta, et kaebuse esitaja juhatuse liige Jüri Sorokin ja AS Metus-Est juhatuse liige Andri Sorokin on vennad, leiab kaebuse esitaja, et maksumenetluses kogutud tõenditest ega tuvastatud asjaoludest ei ole saa teha järeldust maksupettusele viitavat seoste kohta. Kaebuse esitaja leiab, et maksupettusele võiksid viidata see, kui OÜ Leikester juhatuse liikmed või volitatud isikud on kuidagi seotud kaebuse esitajaga, ent selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti leiab Kaebuse esitaja vastupidiselt maksuotsuse järeldustele, et maksuhalduril on uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus välja selgitada väidetava maksupettuse asjaolud ja ulatus.
  24. Kaebuse esitaja märgib, et kontrollis tehinguid tehes, et OÜ Leikester on käibemaksukohustuslasena registreeritud ning kuivõrd OÜ Daktren kasutas saadud kaupu oma ettevõtluses, oli tal õigus OÜ Leikester arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Tulumaksu osas leiab kaebuse esitaja, et maksuotsuses ei ole kahtluse alla seatud, et kaebuse esitaja on arvetel nimetatud kaubad tegelikult soetanud ning majandustehingud on raamatupidamise seaduse § 6 lõike 4 mõttes õigesti kirjendatud ja dokumenteeritud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  25. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub see rahuldamata jätta. Jäädes maksuotsuses võetud seisukohtade juurde, märgib vastustaja kohtumenetluses alljärgnevat.
  26. Esiteks märgib vastustaja, et kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, nagu nõustuks maksuhaldur sellega, et kaubad ja teenused on seotud kaebuse esitaja majandustegevuse eesmärgiga ja on kasutatavad tema ettevõtluses. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur seisukohast ei ole tehinguid OÜ Leikester ja OÜ Daktren vahel toimunud. Puutuvalt Riho Vane poolt maksumenetluses antud selgitustesse, märgib vastustaja, et maksumenetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada, kes olid tootjad, kellele Riho Vane tellimused üle andis ning peale vormistatud müügiarvete ei ole mistahes teisi tõendeid, mis kinnitaks OÜ Leikester majandustegevust vaidlusaluste kaupade hankimisel või valmistamisel. Vastustaja teeb sellest 4 järelduse, et ka OÜ Leikester poolt kaupade müümine OÜ-le Daktren ei ole tõendamist leidnud.
  27. Vastustaja ei nõustu, nagu oleksid maksuhalduri väited seoses OÜ Leikester laoga hüpoteetilised, kuna Riho Vane väitis 12.06.2008 maksuhaldurile antud seletustes, et OÜ-l Leikester puudus ladu.
  28. Vastustaja märgib, et Jüri Sorokini
  29. mail 2008 ja
  30. augustil 2008 antud seletustest ega esitatud eriarvamusest ei selgu, kuidas tegelikult toimus väidetava kauba transportimine kaebuse esitaja poolt.
  31. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt esitatud arvete võrdlustabeli arvestamata jätmist, siis selgitab vastustaja, et vastavaid asjaolusid on käsitletud maksuotsuse lk 9 lõigetes 4 ja 6 ning märgib, et võrdlustabelit puudutavate täiendavate selgituste andmisel ei osanud kaebuse esitaja seaduslik esindaja vastata eriarvamuses enda poolt näitena toodud arvete seoste kohta ning soovis
  32. detsembril 2008 seletuste andmisel põhiliselt vastata hiljem kirjalikult.
  33. Vastustaja on ka jätkuvalt seisukohal, et Jüri Sorokinil, kes oli palgaline töötaja oma venna poolt juhitavas AS-is Metus-Est, oli võimalus esitada maksumenetluse käigus maksuhaldurile väidetavalt AS-i Metus-Est poolt OÜ-le Daktren esitatud tellimused, tööjoonised ja spetsifikatsioonid, ent kaebuse esitaja ei ole seda teinud.
  34. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et raamatupidaja ei teadnud kaubaga seotud asjaolusid, märgib vastustaja, et sama ei teadnud ka äriühingu juhatuse liige Jüri Sorokin. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ei selgita ka kaebuses täiendavalt, kuidas oli võimalik näiteks 2200 jooksvat meetrit immutatud liiste edasi müüa viie komplekti puitdetailide valmistamisena.
  35. Vastustaja viitab AS-i Metus-Est juhataja Andri Sorokini poolt
  36. augustil 2008 maksuhaldurile antud seletustele ning märgib, et ka tema ei osanud maksuhaldurile selgitada, mida täpselt on ostetud OÜ Daktren arvete alusel. Samuti märgib vastustaja, et kauba üleandmise-vastuvõtu dokumente ei ole ka OÜ Daktren ja AS Metus-Est vahel vormistatud ning sestap ei ole tõendatud, et OÜ Daktren on AS-ile Metus-Est müünud neid kaupu, mida ta väidetavalt soetas AS-ile Leikester.
  37. Vastustaja leiab, et maksuotsuses on põhjendatud, miks on välistatud kõik 32 OÜ Leikester arvet kaebuse esitaja maksuarvestusest ning tegemist ei ole uue asjaoluga maksumenetluses tehtud järelduste seisukohalt. Vastustaja selgitab, et kontrollaktis on selgitatud, et OÜ Leikester arved ei kajasta kaupade väljastamise kuupäeva ja dokumente kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta ei vormistatud. OÜ Daktren raamatupidamises puudub müügiks ostetud kaupade laoarvestus. OÜ Daktren raamatupidamises on OÜ Leikester arvetel kajastatud kaubad kantud otse kuludesse arvetel näidatud kuupäevade järgi, mille tõttu on raamatupidamisarvestuses mõningatel juhtudel tekkinud olukord, kus OÜ Daktren müüb kaupa/teenust, mida ei ole veel soetatud OÜ-lt Leikester.
  38. Vastustaja toob välja, et Jüri Sorokin ei ole suutnud konkreetselt öelda, millise OÜ Leikester arvega midagi konkreetselt soetati ning OÜ Leikester arvetel on kaupade nimetused väga üldsõnalised ja ei kirjelda kaupa täpsemalt. 5
  39. Mis puudutab kaebuse esitajal väidetavalt olnud „märkeid“, siis leiab vastustaja, et ei saagi teada, kas need on raamatupidamise dokumendid või mitte, sest kaebuse esitaja ei esitanud neid, ent kuivõrd need väidetavalt kajastasid täpsemalt vaidlusaluste tehingute sisu, oleks kaebuse esitajal tulnud need maksuhaldurile esitada. Ka tööjooniste kohta märgib vastustaja, et raamatupidamise algdokumendid peavad täpselt ja arusaadavalt kajastama toimunud majandustehinguid ning nägemata tööjooniseid ja spetsifikatsioone ei ole maksuhalduril võimalik anda hinnangut, kas tegemist on raamatupidamise dokumentidega või mitte. Oluline on vastustaja hinnangul aga see, et üksnes OÜ Leikester arved ei võimalda tuvastada tegelikult toimunud majandustehingut näidatud poolte vahel.
  40. Viitega Riigikohtu lahendile haldusasja nr 3-3-1-34-07 leiab vastustaja, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust, vaid maksuotsuse aluseks on sisuliselt asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et käesoleval juhul on õigustatud ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise keelamine ning põhjendatud on ka tulumaksu määramine. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-03 punktis 10 nimetatud asjaoludeks on vastustaja väitel see, et OÜ Daktren juhatuse liige Jüri Sorokin ja AS Metus- Est juhatuse liige Andri Sorokin tunnevad väidetavat OÜ Leikester majandustegevust korraldavat isikut Riho Vanet vähemalt 10 aastat, Jüri Sorokin töötab alates 1999.a. AS Metus-Est logistikuna ning nimetatud äriühingu aktsionäriks ja juhatuse liikmeks on kaebuse esitaja seadusliku esindaja vend Andri Sorokin.
  41. Vastustaja leiab samuti, viidates Riigikohtu otsuse nr. 3-3-1-26-02 punktile 15, et kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid ning samuti tuleb täiendavaid tõendeid esitada siis kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus kulutuse ettevõtlusega seotuse osas. KOHTU PÕHJENDUSED
  42. Kaalunud poolte seisukohti ja nende kinnitamiseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et OÜ Daktren kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et OÜ Leikester arvetel kajastatud tehinguid ei ole OÜ Leikester ja OÜ Daktren vahel tegelikult toimunud ning OÜ-d Daktren on põhjendatult alust kahtlustada maksupettuses osalemises, mistõttu ei ole viimasel õigust arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu OÜ Leikester arvete alusel ning nende arvete alusel OÜ Leikester arvelduskontole kantud summasid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud tuluna, millelt tuleb OÜ-l Daktren tasuda tulumaksu.
  43. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi
  44. lõike punktide 3- 6 5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
  45. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebuse esitaja on teinud tehinguid OÜ-ga Leikester või mitte. Kuivõrd käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad, siis on vaidluse lahendamiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Leikester on kaebuse esitajale esitatud arvetel näidatud kaupu ka tegelikult kaebuse esitajale müünud. Kui vastus selle küsimusele on eitav, tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta ning tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Seejuures on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-50-03 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud.
  46. Kohus nõustub maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et OÜ Leikester poolt OÜ-le Daktren esitatud 32 arvel nimetatud tehinguid ei ole tegelikult toiminud. Õige on maksuhalduri järeldus, et üksnes kauba eest arvete esitamine ning väidetavalt müüjale arvel näidatud summa tasumine ei tõenda tehingu toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb vastupidine. Tehingute toimumise seab põhjendatult kahtluse alla eelkõige see, et kaebuse esitaja ega ka OÜ-d Leikester esindanud Riho Vane ei ole osanud selgitada, millist kaupa kõnealuste arvete alusel tegelikult müüdi. Maksumenetluses antud selgitustes on nii OÜ Daktren juhataja Jüri Sorokin kui ka Riho Vane väitnud sisuliselt seda, et tehingute sisuks oli väga erinevate parameetritega kaupade müük. Seda, millised olid mõne konkreetse arve alusel soetatud fassaadiplaatide, kinnitusdetailide, puitliistude või transpordikastide tunnused, ei ole tehingu pooled osanud maksuhaldurile selgitada ning mistahes dokumente, millest võiks saada aimu, millega müüdud kauba näol tegelikult tegemist oli, ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitatud. Kaebuse esitaja heidab põhjendamatult maksuhaldurile ette seda, et maksuhaldur ei olnud nõus tutvuma kaebuse esitaja poolt pakutud analoogtoodetega. Iseenesest ei ole mistahes põhjust kahelda selles, et on olemas väga erinevat sorti kinnitusdetaile, sealhulgas kronsteine, kinnitusvardaid, vinkleid, ega selles, et puitliistud võivad olla erinevate mõõtudega ja eri toonis, samuti mitte selles, et olemas on erinevatele tunnustele vastavaid fassaadiplaate. See ei anna aga mistahes teavet selle kohta, milliseid kinnitusdetaile, puitliiste või fassaadiplaate OÜ Leikester tegelikult OÜ-le Daktren müüs või ei müünud. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud selle, et väidetavate tehingute esemeks oli eriotstarbeline kaup. On ilmne, et OÜ Daktren ei soovinud osta mistahes tunnustele ja kvaliteedinõuetele vastavaid kinnitusvahendeid, puitliiste, transpordikaste ja fassaadiplaate, vaid eesmärk oli soetada konkreetsetele tunnustele vastavat kaupa. Nimelt on Jüri Sorokin väitnud, et tellis OÜ-lt Leikester kaupa pärast seda, kui tema käest oli teatud kaupa tellitud ega tellinud seda niisama lattu. Sellega põhjendas Jüri Sorokin OÜ Daktren laoarvestuse puudumist (I kd tl.95). Sellises olukorras on kummastav, et OÜ Daktren ja OÜ Leikester vahelistes tehingutes ei fikseeritud mistahes moel, millist kaupa telliti ja milline kaup saadi. Maksumenetluses on maksuhaldur korduvalt küsinud Jüri Sorokinilt selgitusi soetatud kauba iseloomu ja koguste kohta, ent Jüri Sorokin on osanud anda vaid äärmiselt üldsõnalisi 7 vastuseid. Nii näiteks on Jüri Sorokin ka oma täiendavates kirjalikes seisukohtades (I kd tl. 97 jj), mille koostamiseks oli tal ometi aega järele mõelda, andnud vastuse arvetel 06023, 06055, 06086 nimetatud kauba/teenuse koguse kohta, et 1 komplekt fassaadiplaati tähendabki ühte komplekti. Selle kohta, millise fassaadiplaadiga tegemist võis olla, ei anna seegi vastus mingit täiendavat teavet. Samas kinnitas Jüri Sorokin, et ta ei mäleta ka OÜ-lt Leikester soetatud kauba üleandmisega seotud asjaolusid ning küsimusele, kuidas on võimalik kaupa „2200 jm immutatud liist“ edasi müüa viie komplekti puitdetailidena, on Jüri Sorokin vastanud, et ei saa küsimusest aru. Seega pole kaebuse esitaja seaduslik tegelikult vastanud konkreetselt mitte ühelegi väidetavalt soetatud kaupade iseloomu ja koguseid puudutavale küsimusele. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebuse esitaja raamatupidaja ei pea tehingute täpse sisuga kursis olema, on iseenesest õige, küll aga peaks tehingute tegelikku sisu teadma ja olema suuteline ka hiljem selgitama ettevõtja seaduslik esindaja.
  47. Tähelepanuväärne asjaolu, mis samuti veenab selles, et tehinguid tegelikult ei toimunud, on igasuguste kauba üleandmist-vastuvõtmist puudutavate dokumentide puudumine ning asjaosaliste poolt antud vastuolulised ütlused kauba transpordiga seoses. Arvetel näidatud summad on piisavalt suured selleks, et ka omavahel isiklikul tasandil hästi läbi saavad ja üksteist usaldavad ärimehed vormistaksid kaupade üleandmise, mida käesoleval juhul aga tehtud ei ole. Kuivõrd seda aga ei tehtud, on seda kummalisem, et OÜ Leikester poolt esitatud arvetel on müüdava kauba omadusi ja koguseid kirjeldatud äärmiselt üldsõnaliselt. Sageli on, iseäranis kinnitusdetailide puhul, mis arusaadavalt peaksid oma suuruse, kuju, avade suuruse ja paigutuse poolest kindlasti vastama konkreetsetele tingimustele, OÜ Leikester arvetel kasutatud müüdud kaubakoguse väljendamiseks ühikut „komplekt“, millest ei ole tegelikult võimalik aru saada, millise kogusega on tegemist.
  48. Seda, et tehingu pooled tegelikult ei tea, mis oli tehingute sisuks ning mis kinnitab tehingute mittetoimumist, on ka Juri Sorokini ja Riho Vane lahknevad ja vastuolulised selgitused OÜ Leikester arvete nr 06023 ( I kd tl. 112), nr 06055 (I kd tl. 115) ja nr 06086 (I kd tl. 119) sisu osas. Nimetatud arvete kajastatakse fassaadiplaatide mõõtu lõikamist ja komplekteerimist või kruntimist. Jüri Sorokin on kinnitanud maksuhaldurile, et OÜ-lt Leikester soetati ainult kaupu, mitte teenuseid. Riho Vane seevastu selgitas
  49. juunil 2008 maksuhaldurile (tl. 103), et nende arvete sisuks on teenuse osutamine selliselt, et Jüri Sorokin tõi fassaadiplaadid Jüris Veetorni 9 asunud laoplatsile ja OÜ Leikester organiseeris nende mõõtu lõikamise. Kohtuistungil märkis Riho Vane aga, et ei mäleta, kas müüdi kaupu või teenuseid, ent kokkuvõttes müüdi valmistoodang, milleks osteti materjali ja tehti tööd, kusjuures OÜ Leikester ise mingeid töid ei teinud. Seda, et OÜ Daktren oleks OÜ-le Leikester andnud mingisugust materjali ümbertöötamiseks, ei ole OÜ Daktren esindaja maksuhaldurile väitnud, küll sisaldab väide, et osteti üksnes kaupu, mitte teenuseid, väidet vastupidise kohta.
  50. Kaebuse esitaja soovib tehingute tegemist tõendada esiteks väidetava kauba müüja nimel tegutsenud Riho Vane ütlustega. Kohus leiab aga, et Riho Vane ütlused on ebausaldusväärsed ega saa tehingute tegemist tõendada. Esiteks on Riho Vane huvitatud võimaliku maksupettuse varjamisest ning ennast selles süüstavate ütluste mitteandmisest. Riho Vane mistahes ütluste usaldusväärsuse seab aga juba iseenesest kahtluse alla tema tegutsemine OÜ-s Leikester, kus ta sisuliselt ettevõtte tegevust juhtis ja kontrollis, kasutades aga juhatuse liikmena variisikut. Riho Vane poolt nii maksuhaldurile (I kd. tl 103) antud selgitus, mida ta ka kohtus antud ütlustes kinnitas, et OÜ-s Leikester kasutas ta juhatuse liikmena variisikut seetõttu, et teda ennast ei oleks Hansapangas usaldusväärseks peetud, ei ole tõsiseltvõetav. Äriregistrist 8 nähtuvalt oli Riho Vane kontrollitaval
  51. aastal mitmete äriühingute juhatuses (nt. OÜ RKV Projekt, OÜ Tammiku Grupp). Need kaks on regulaarselt esitanud ka majandusaasta aruandeid, mistõttu ei ole alust kahelda selles, et tegemist on reaalselt tegutsevate ettevõtetega. Seega ei saa väita, et vaatlusalusel perioodil oleks Riho Vanel olnud mingisugune põhimõtteline isiklik takistus äriühingu tegevuse juhtimiseks ja korraldamiseks juhatuse liikmena. Liiatigi märkis Riho Vane kohtuistungil, et kuivõrd Hansapank teda ei usaldanud, läks ta üle Ühispanka, millega arusaadavalt probleem ka lahenes. Eelnevast jääb pigem mulje, et variisikust juhatuse liikme poolt volitatud esindajana äriühingute juhtimise eesmärk oli vajadusel varjata Riho Vane isiklikku seotust selle äriühingu poolt tehtavate hämaravõitu tehingute ja toimingutega. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et juba see, kuidas OÜ Leikester juhtimine ja tegevuse korraldamine toimus, annab alust arvata, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust viljeleva ettevõttega, vaid varifirmaga, mille tegevuse sisuks oligi fiktiivsete arvete koostamine ja nende alusel tasutud summade sularahas pangakontolt välja võtmine.
  52. Tähelepanuväärne on OÜ Leikester tegevuse juures see, et Riho Vane ei suuda meenutada, kust ja kelle käest tema OÜ-le Daktren väidetavalt tarnitud kaubad tellis. Ei ole usutav, et isikut ei huvitanud sootuks, kes tema poolt tellitud tooteid valmistas või kust need pärinesid. Riho Vane väide, et kaupu tootsid pisikesed Ida-Virumaa osaühingud, kelle nimesid ega asukohtasid ta ei tea, ei ole usutav nagu ka mitte see, et Riho Vane suhtles nendega kontaktisiku kaudu, kelle kohta ei ole tal muud teada, kui üksnes eesnimi Juri. Kohtule väitis R. Vane, et saades Jurilt kauba, ei kontrollinud ta seda üksikasjalikult üle ega olnud alati ka kauba saabumisel kohal, kuna neil oli omavahel usalduslik suhe. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav sedalaadi usalduslik suhe inimeste vahel, kes ei tea teineteisest midagi peale eesnime ja telefoninumbri, kusjuures telefoninumbri juhuslikul kadumisel (telefoni põlemine, mida R. Vane väidab) ei jää ühtki arvestatavat kontakti.
  53. Lisaks väidetavate tehingupoolte esindajate ütlustele tugineb kaebuse esitaja tehingute tõelisuse tõendamisel asjaolule, et OÜ-lt Leikester soetatud kaubad on edasi müüdud AS-le Metus Est. Asjaolu, et AS Metus-Est on OÜ-lt Daktren kaupu tellinud, kinnitavad nii Jüri Sorokin, AS-i Metus Est juhataja Andri Sorokin kui ka AS-i Metus-Est töötajad. Mis puudutab Andri Sorokini seletust ja tema poolt esitatud võrdlustabelit, milles on ära näidatud OÜ-lt Daktren soetatud kauba kasutamine AS-i Metus-Est ettevõtluses, siis tuleb esmalt märkida, et ka Andri Sorokin ei osanud OÜ Daktren arvete põhjal selgitada, milliseid kaupu konkreetsete arvete alusel oli müüdud. Seega lisaks sellele, et OÜ Daktren ei oska selgitada OÜ Leikester arvete sisu, ei oska väidetavalt OÜ Leikester arvete alusel soetatud kauba hiljem OÜ-lt Daktren soetanud AS Metus-Est seletada ka OÜ Daktren arvete sisu. Sisuliselt on tegemist tehingute jadaga, kus mitte ükski selles jadas osalenud ja senini tuvastatud isikutest ei suuda meenutada ega selgitada, millistele tunnustele vastavat kaupa tegelikult ostetu ja müüdi.
  54. Oluline vaidlus on poolte vahel kaebuse esitaja poolt eriarvamuse lisana esitatud võrdlustabeli tõendusväärtuse osas. Kohtu hinnangul on see tabel ebausaldusväärne mitmes mõttes. Esiteks ei ole teada, milliste andmete alusel on kaebuse esitaja selle tabeli koostanud. Maksuhaldurile esitatud seletuses (I kd tl. 94)märkis ta, koostas selle tabeli tal olnud märkmete alusel, mida ei ole säilinud kõigi tehingute kohta. Neid märkmeid kaebuse esitaja maksuhaldurile ei esitanud ega ole neid esitanud ka kohtule. Vastustajale kirjalikult esitatud vastustes (I kd tl. 97 jj) märgib Jüri Sorokin samas, et tööjooniseid ei ole säilinud, kuna need ei ole raamatupidamisdokumendid. Kohtu hinnangul on vaidlus sellest, kas märkmed, mille alusel kaebuse esitaja eriarvamuse lisaks oleva võrdlustabeli koostas, on raamatupidamisdokumentidega võrdsustatava dokumendid või mitte, käesoleval juhul liigne. 9 Nimelt ei ole mistahes tõendeid, et mingisugused sellised dokumendid sootuks olemas on või olid ja seega on võrdlustabeli näol tegemist kaebuse esitaja paljasõnaliste väidetega selle kohta, et OÜ-lt Leikester soetatud kaubad AS-le Metus-Est edasi müüdi. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et kõnealuste märkmete esitamata jätmine on olnud tema maksukohustuse suurenemise aluseks. Eraldivõetuna ei ole neil märkmetele ilmselt mingisugust tähtsust, ent nende esitamata jätmisega, samas mööndes nende olemasolu, on kaebuse esitaja ise võtnud mistahes tõsiseltvõetava tõendusväärtuse enda poolt esitatud võrdlustabelilt. Liiatigi on võrdlustabel ebausutav ka sisulises mõttes. Kõnealuses võrdlustabelis on välja toodud, milliste OÜ Daktren arvete alusel on AS-le Metus-Est edasi müüdud OÜ-lt Leikester soetatud kaubad. Esiteks näib võrdlustabelist, et mitmel juhul on OÜ Daktren müünud kauba edasi odavamalt kui ta selle OÜ-lt Leikester väidetavalt ostis. Nii on see arvete 06031, 06048, 06184 ja 06235 puhul. Lähtudes Jüri Sorokini väitest, et ta ostis AS-le Metus-Est vajalikke kaupu konkreetsete tellimuste alusel, jääb selliste toodete kahjumiga müük arusaamatuks ning on ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Tehingu majanduslik ebamõistlikkus annab aga omakorda alust kahelda tehingu tegelikus toimumises. Lisaks eeltoodule tuleb tähele panna, et võrdlustabelist nähtuvalt on OÜ Daktren poolt OÜ-lt Leikester soetatud kaubale enne AS-le Metus-Est tarnimist lisatud juurdehindluse määr väga erinev, ulatudes 0,4%-dist (OÜ Leikester arve nr 06248 alusel soetatud tsingitud kinnitusvinklid, mis soetati väidetavalt 47530 krooni eest ja müüdi AS-le Metus-Est edasi 47720 krooni eest) kuni 45%-ni (OÜ Leikester arve nr 06108 alusel soetatud immutatud liist ja transpordikastid, mis soetati väidetavalt 200085 krooni eest ja müüdi AS-le Metus-Est 29200 krooni eest). Samas väidab Jüri Sorokin, et kaupade vahendustasu oli sõltuvalt kaubast 3-20% (I kd tl. 92). Iseäranis märkimisväärne on aga see, et juurdehindluse määr erineb väga palju ka sarnaste toodete puhul. Nii näiteks on arve nr 06012 alusel ostetud OÜ-lt Leikester 2200 jm immutatud liistu hinnaga 15,50 eek/jm ja viis transpordikasti hinnaga 2690 eek/tk, võrdlustabeli kohaselt on see kaup edasi müüdud AS-le Metus-Est kokku 54540 krooni eest, millisel juhul oleks juurdehindluse määr umbes 14,7% kauba sisseostuhinnast. Samalaadset kaupa on ostetud ka arvega 6072, mille esemeks on 1260 jm immutatud liistu hinnaga 15,50 jm ja kuus transpordikasti hinnaga 2640 eek/tk. Võrdlustabeli kohaselt on see kaup edasi müüdud aga 35560 krooni eest ehk siis juurdehindluse määr oleks 0,5% sisseostuhinnast. Arvestades arvetega 06012 ja 06072 soetatud kaupade kirjeldusi ja hindu võib eeldada, et tegemist on samalaadse kaubaga. Ei ole usutav, et AS Metus-Est olnuks nõus ostma samaväärseid immutatud puitliiste, makstes OÜle Daktren sedavõrd erineva suurusega vahendustasu.
  55. Tehingute mittetoimumises veenab kohut täiendavalt seegi, et puudub ratsionaalne majanduslik põhjus, miks AS Metus-Est pidanuks talle vajaolevaid detaile tellima OÜ-lt Daktren, kelle kohta tal oli teada, et OÜ Daktren neid ise ei valmista, samas kui AS-i MetusEst juhile Andri Sorokinile oli tuttav ka Riho Vane, kellelt vajalikke tooteid väidetavalt tellida sai. Ei ole usutav, et tellides kaupu OÜ-lt Daktren, mida juhtis Jüri Sorokin, kes samas töötas palgalisena AS-is Metus-Est, ei teadnud AS-i Metus-Est juht ja Jüri Sorokini vend Andri Sorokin, et OÜ Daktren hangib kaupu Riho Vane kaudu ning tundes ka Riho Vanet, mida Andri Sorokin on maksuhaldurile kinnitanud, ei ole usutav et ta ei teadnud, et Riho Vane neid tooteid ise ei valmista. Isegi eeldades, et OÜ Leikester tegelikult AS-ile Metus-Est vajalikke kaupu hankida suutis, oleks sellise teabe tingimustes mõistlik eeldada, et AS Metus-Est tellib neid OÜ-lt Leikester ega kasuta täiendava vahelülina oma töötaja Jüri Sorokiniga seotud ettevõtet ega maksa selle eest täienevat vahendustasu. Kohus kordab, et kahtlust tekitavate tehingute majanduslik mõttetus kinnitab omakorda seisukohta, et tehinguid ei ole tegelikult tehtud. 10
  56. Seda, et vaidlusaluste 32 arve alusel tegelikult tehinguid ei toimunud, kinnitavad ka kaupade väidetava transpordiga seotud asjaolud ja nende kohta asjaosaliste poolt antud vastakad selgitused.
  57. mail 2009 (I kd tl. 109) väitis Jüri Sorokin, et OÜ-lt Leikester soetatud kaubad transporditi kas OÜ Daktren või Riho Vane organiseeritud transpordiga otse OÜ Daktren klientidele. Tol korral Jüri Sorokin Jüris asuvat laoplatsi ega OÜ-lt Leikester soetatud kaupade seal ladustamist ei maini. Riho Vane kinnitab (I kd tl. 103), et on kaupade transpordiga tegelenud nii palju, et on aeg-ajalt oma autoga viinud neid Jüri Sorokinile Tallinnasse erinevatesse kohtadesse. Tunnistajad P. K., P. S. ja A. L. selgitasid kohtuistungil, et OÜ-lt Daktren tellisid kaupa projektijuhid ja tootmisjuht, kusjuures saades arve, märkis kauba tellija arvele objekti nimetuse, mille tarbeks oli kaup tellitud. Kaebuse esitaja on esitanud OÜ Daktren arved (II kd, tl. 148 jj) koos AS-is Metus-Est neile tehtud märkustega. Vaadeldaval ajal AS-i Metus-Est projektijuhtidena töötanud K., S. ja L. on kohtuistungil kinnitanud, et nende allkirju neil arvetel ei ole, mis tähendab, et nemad ei ole OÜ-lt Daktren neid kaupu tellinud. Kõik nimetatud arved on viseerinud AIVAR, kes eeldatavasti on A. K., kes arusaadavalt täitis
  58. aastal tootmisjuhi ülesandeid. P. K. on selgitanud, et tema juhtivata projektide tarbeks võiks kaupa tellida ka tootmisjuht, ent sel juhul vastavad tarvikud „pandi tootmises külge“. Eeltoodust selgub niisiis, et A. K., olles tootmisjuht, võis OÜ-st Daktren tellida kaupu, mis olid vajalikud AS-i Metus-Est tootmistsehhis, ent tal ei olnud põhjust tellida kaupa otse ehitusobjektidele, kuhu seda tavaliselt tellisid projektijuhid. Seega ei ole alust arvata, et vaidlusalustel 32 arvel kajastatud kaupa oleks tegelikult mistahes moel viidud otse AS-i Metus-Est ehitusobjektidele, mida aga ometi nii Riho Vane kui Jüri Sorokin väitsid. Seda, kuhu ja kuidas vaidlusalused kaubad tegelikult tarniti, saaks kaebuse esitaja tõendada ennekõike kauba üleandmise dokumentidega, mida arusaadavalt aga ei vormistatud. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud isikud andsid küll kokkulangevaid selgitusi selle kohta, et OÜ Daktren autojuht viis kaupa AS-i Metus-Est ehitusobjektidele, ent need ütlused ei kinnita seda, et tegemist oli väidetavalt OÜ-lt Leikester soetatud kaubaga.
  59. Nõustuda ei saa kaebuse esitajaga selles, et maksuotsuses on esitatud uusi väiteid, millele ta ei ole saanud vastu vaielda. Seisukoha, et kaebuse esitaja ja OÜ Daktren vahel ei ole tehinguid toimunud väljendas maksuhaldur juba kontrollaktis, tuues välja ka selle, e arvetel on kaupade kirjeldused väga üldsõnalised. See, et maksuotsuses viidati ka arvete koostamist reguleerivatele käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse sätetele, ei ole määrav. Maksuhaldur ei heida kaebuse esitajale iseenesest ette mitte seda, et arved ei ole korrektselt koostatud, vaid seda, et kaebuse esitaja ei ole suutnud tegelikult tõendada, millist kaupa ja kas üldse nende arvete alusel soetati. Ainuüksi asjaolu, et 8 või kõik 32 arvet on üldsõnalised, ei ole maksukohutuse kindlaksmääramise osas oluline, oluline on aga see, et ka kontrollimise käigus ei ole kaebuse esitaja suutnud selgitada, mida tegelikult osteti.
  60. Kohus leiab samuti, et maksuhalduril on põhjust kahtlustada kaebuse esitajat maksupettuse toimepanemises. Eelviidatud otsuses nr 3-3-1-50-03 asus Riigikohus seisukohale, et maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud. Haldusasjas 3-3-1-39-03 on Riigikohus täpsustanud, et ostja seotusele maksupettusega võivad muuhulgas viidata ostja ja müüja nimel tegutsenud isikute omavahelised tihedad sidemed. Kohtu hinnangul viitavad kaebuse esitaja juhataja Jüri Sorokini, OÜ Leikester nimel volituse alusel tegutsenud Riho Vane ja ka väidetavalt OÜ-lt Daktren samad tooted ära ostnud AS-i Metus Est juhataja Andri Sorokini vahelised suhted OÜ Daktren osalemisele maksupettuses. Erilist usalduslikku suhet eelnimetatud isikute vahel kinnitab näiteks väidetavaid tehinguid kajastavate kirjalike dokumentide vähesus: isikud 11 väidavad, et ei säilitanud kaupade tellimise aluseks olevaid jooniseid ega vormistanud kaupade üleandmist, oskamata samas anda täpsemaid selgitusi soetatud kaupade kohta. Kohtu hinnangul on selline käitumine on võimalik vaid teineteisega eriliselt usalduslikes suhetes olevate isikute vahel. Õige on maksuhalduri seisukoht, et maksumenetluses ei pea maksuhaldur tuvastama maksupettuses osalemist, vaid maksuhalduril peab tekkima üksnes põhjendatud kahtlus sellises maksupettuses osalemise kohta. Eeltoodud asjaolude põhjal on kohtu hinnangul põhjendatud kahtluse tekkimiseks käesoleval juhul piisavalt alust ning kaebuse esitaja ei ole seda kahtlust omapoolsete täiendavate tõendite esitamisega ümber lükanud. Eelkõige saaks tehingute ehtsust tõendada erinevad tõendid tehingute tegemise asjaolude kohta (tellimiskirjad, hinnapakkumised, arvete üksikasjalikud spetsifikatsioonid, tööjoonised, kaupade üleandmist kajastavad dokumendid). Selliseid dokumente kaebuse esitaja aga ei maksu- ega kohtumenetluses esitanud ei ole. Kohus möönab siinkohal, et kaebuse esitajal ei olnud seadusest tulenevalt kohustust kõiki selliseid dokumente koguda või säilitada, ent see ei vähenda kaebuse esitaja tõendamiskoormust ning pööramata tehingute tegemisel neile asjaoludele tähelepanu, riskiski kaebuse esitaja sellega, et tehingu toimumise tõendamisega võib ta hätta jääda.
  61. Haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, on tulumaksu määramine põhjendatud juhul kui ostja teadis või pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, kusjuures tulumaksu määramine on põhjendamatu, kui ostja põhjendatult eeldas, et arvel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Kohtuotsuse eelmises lõigus toodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja vähemalt pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ning seetõttu on põhjendatud ka arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamine tulumaksuga. Isegi eeldades, et OÜ Daktren OÜ Leikester arvetel näidatud kaupu kusagilt soetas, on välistatud, et OÜ Daktren juhataja Jüri Sorokin, tundes pikka aega Riho Vanet, ei teadnud, et nende müüjaks ei ole OÜ Leikester.
  62. Kaebuse esitaja keskendub väitele, et kuivõrd OÜ Daktren müüs kaubad edasi AS-ile Metus-Est, siis pidi ta need eelnevalt soetama. See on iseenesest õige, ent OÜ Daktren ja AS Metus-Est vahelised tehingud ei tõenda seda, et OÜ Daktren soetas kaupa just OÜ-lt Leikester. Põhimõtteliselt on võimalik, et kaebuse esitaja on mingisugustelt tundmatutelt isikutelt AS-ile Metus-Est edasimüüdud kaupu soetanud, ent kas ja millises mahus seda tehtud on, on teadmata. Samavõrd on ka võimalik, et tegelikult soetas tundmatutelt isikutelt vajalikke tooteid AS Metus-Est ning OÜ Daktren nimel vormistati AS-ile Metus-Est vajalikud arved. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole maksuhalduril kohustust ise tuvastada, kas, kellelt ja milliseid kaupu võib kaebuse esitaja tegelikult soetanud olla ning maksuhaldur ei oleks pidanud ise välja uurima, mil määral võivad OÜ Leikester fiktiivsete arvete alusel väljamakstud summad siiski olla seotud OÜ Daktren ettevõtlusega. Olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses ning maksukohustuslane ei ole suutnud esitada täiendavaid tõendeid tehingute toimumise kohta, võib maksuhaldur lähtuda eeldusest, et kahtlusalustel arvetel näidatud kaupu ei ole üldse soetatud ega pea hakkama omal algatusel hindama seda, kas või kui suures mahus oleks maksukohustuslase väidetav ja tundmatu tehingupartner hinnanguliselt võinud tegelikult neid kaupu müüa. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja pidevalt väitnud, et OÜ Leikester on osutanud just arvetel kajastatud teenuseid ja arvetel näidatud mahtudes, samas on maksuhaldur need väited põhjendatult kahtluse alla seadnud ja leidnud, et tehinguid ei ole tegelikult tehtud. Maksuhaldurilt võiks nõuda hindamise teel maksustamist, juhul kui kaebuse esitaja esitanuks täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta ning kui neist tõenditest 12 nähtuvalt saaks põhjendatult asuda seisukohale, et tehingud on küll toimunud, ent mitte arvetel näidatud isikutega, vaid mõne muu kas isikuliselt või vähemalt üldiste tunnuste alusel määratlemist võimaldava isikuga. Nii näiteks võiks hindamise teel maksustamine olla võimalik, kui kaebuse esitaja, loobudes oma senisest positsioonist, et tehingud on teostatud arvete esitajaga, esitaks mingisugused täiendavad andmed, millest nähtuks, et arvete alusel välja makstud raha on tegelikult siiski kasutatud ettevõtluse tarbeks. Selliseid väiteid kaebuse esitaja aga esitanud ei ole.
  63. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ning seega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust, menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega ei tõusetu menetluskulude väljamõistmise küsimust ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.