2-09-36969/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-36969 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 11.jaanuar 2011 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu AÜM hagi AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4610,40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AÜM(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: GG(XXX) Kostja: AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlusviis Kirjalik menetlus kohtu määramisel RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AÜM hagi AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Menetluskulud jäävad AÜM kanda. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 29.07.2009 AÜM esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 10.02.2010 ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.04.2010 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 4610,40 krooni, mis koosneb põhivõlast 4540,40 krooni ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (kostjale meeldetuletuste saatmise postikulu) 70,40 krooni. Hagiavalduse järgi kostja on jätnud alates 2006.a. tasumata AÜM poolt tee hooldamiseks tehtud vajalikud kulutused kokku summas 4540, 40 krooni. Ühistu liikmete omandis olevate kinnistute vaheline nö ühistu sisetee on ühistu omandis, mistõttu lasub hagejal kohustus seda hooldada ja remontida. Ühistu iga-aastasel üldkoosolekul kinnitatakse järgneval aastal tee hooldamiseks vajalike tööde maht ja nende maksumus, milline jaotatakse kõikide ühistu liikmete ning ühistu liikmeteks mitteolevate kinnistute omanike vahel, kes kasutavad oma kinnistule ligipääsuks ühistu poolt hooldatavat ja korrastatavat teed. Seejuures on hageja üldkoosolekutel võetud vastu otsused, et tee hoolduseks kulutatava summana nõutakse ühistu liikmeks mitteolevatelt kinnistu omanikelt igas aastas tasu, mis on võrdne ühistu liikmete poolt ühistule makstava kolmekordse aastamaksuga. Kostja on aiandusühistu territooriumil asuva krundi omanik ja kasutab oma kinnistule jõudmiseks aiandusühistu poolt korrastatavat teed. Hageja möönab, et ei ole pöördunud kohtu poole tee hoolduseks kuluvate summade kindlaksmääramiseks, kuid ei ole teinud seda eeskätt ühistu rahaliste vahendite limiteeritust arvestades. Peale kostja ei ole ükski teine ühistu liikmeks mitteolev kinnistu omanik kogutavat teehooldustasu vaidlustanud. Ühistu on teinud üldkoosolekutel vastuvõetud otsused viivitamatult teatavaks kõigile mitteliikmetele ning on korduvalt pakkunud võimalust servituudi või kasutusõiguse seadmiseks, kuid senini ei ole keegi vastavasisulist soovi avaldanud või on sarnaselt kostjaga sellest keeldunud, rääkimata otsustes sisalduvate summade vaidlustamisest. Eeltoodu alusel on hageja arvamusel, et ühistu liikmete poolt üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid saab lugeda kinnistu omanike kokkuleppeks AÕS § 156 tähenduses. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostja ja tema pere ei ole AÜ M liikmed alates 20.12.
3. Kostja ega tema pere ei ole vaidlusalust teed reaalselt üldse kasutanud ja ei oma AÜ-ga M mingit kokkupuudet. Oma krundile pääsemiseks kasutab kostja Harku vallale kuuluvat teed. Vastusele lisatud Maa-ameti kaardiserveri väljatrükist nähtub, et kostja kinnistu krundile sissesõit on just Harju vallale kuuluva tee pealt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 p 7 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja tõendite, avalduste ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Hagi menetlusse võtmise määruses oli pooltele selgitatud õigust olla ärakuulatud. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud, hageja hagiavalduses andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Samuti ei esitanud pooled enda ärakuulamise taotlust tõendite ja taotluste esitamise tähtpäevaks 15.12.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2
7. Hageja nõuab kostjalt aiandusühistule kuuluva tee – Harku vallas XXX külas asuva ja hagejale kuuluva Merirohu tee - hoolduskulude hüvitamist. Väidetav võlgnevus on tekkinud perioodil 2006 – 2008.a. Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluv kinnistu M 50 (katastriüksus 19809:048:0500) piirneb ühest küljest Merirohu teega. Merirohu tee kinnistu kuulub aiandusühistule M , so hagejale. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ei ole AÜ M liige.
8. Kostja väidetel esitas ta ühistust väljaastumise avalduse 20.12.2004 üldkoosolekul ning üldkoosolek rahuldas tema avalduse. Kostja on esitanud kohtule koopia avaldusest AÜ-le M (tl 78), millest nähtuvalt kostja soovis alates 21.12.2004 ühistust välja astuda. Hagile lisatud 15.10.2006 üldkoosoleku otsusest (tl 27 - 28) nähtuvalt üldkoosolek otsustas kustutada kostja ühistu liikmete nimekirjast alates 01.01.
9. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 15 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Seega ühistu juhtorgani otsust liikme väljaastumisavalduse rahuldamiseks vaja ei ole. Eeltoodust järeldub, et, vaatamata 15.10.2006 üldkoosoleku otsuses sisalduvale viitele kostja ühistu liikmete nimekirjast kustutamisele alates 01.01.2007, oli kostja tegelikult ühistust väljaastunud vastavalt oma avaldusele alates 21.12.
10. Samuti hageja hagiavalduses ja 01.01.2009 kostjale esitatud pretensioonis märgib, et kostja võlgnevuse suurus tuleneb 15.10.2006, 02.09.2007 ja 21.09.2008 üldkoosoleku otsustest, millega ühistu liikmed otsustasid nõuda ühistu liikmeks mitteolevatelt, kuid ühistu omandis olevat teed kasutavatelt isikutelt tee korrashoiuks kuluvate summade tasumist solidaarselt ühistu liikmetega. Seega ka hageja ise kinnitab, et juba 2006.a. kostja ei olnud AÜMliige.
11. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega ei saa panna kohustusi ühistu liikmeks mitteolevatele isikutele. Kinnistute omanike vahelisi asjaõiguslikke suhteid kinnistule juurdepääsu tagamise osas reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 156, mille kohaselt omanikul, kellel puudub oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Hageja kinnitab, et kostja ei ole taotlenud oma kinnistule juurdepääsu hagejale kuuluva tee kaudu. Samuti ei ole hageja ise pöördunud kohtu poole juurdepääsu võimaldamise eest tasu suuruse määramiseks. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid saab lugeda kinnistu omanike kokkuleppeks AÕS § 156 tähenduses. AÕS § 156 lg 1 tähenduses peavad kokkuleppe sõlmima oma kinnistule juurdepääsuks väidetavalt hagejale kuuluvat teed kasutav kostja ja tee omanik AÜ M . AÜ M liikmete omavahelised kokkulepped ei asenda kostja tahteavaldust. Hageja kinnitab, et kokkulepet kostjaga sõlmitud ei ole, samuti ei ole olemas kohtulahendit tee kasutamise tasu määramise osas. Eeltoodu alusel puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt käesoleva hagi esemeks olevat tee hooldustasu võlgnevust.
12. Hagile lisatud tõenditest ja poolte kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt on kostjal juurdepääs oma kinnistule ka teiselt teelt, mis ei kuulu hagejale. Kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest nähtuvalt piirneb kostjale kuuluv kinnistu M 50 lisaks Merirohu teele ka Harku vallale kuuluva Termo teega. Seega puudub kostjal hädavajadus hageja tee kasutamiseks ning on mõistetav, et kostja ei ole huvitatud hagejaga Merirohu tee kasutamise osas AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud kokkulepet sõlmima. Hagejal tuleb enne tee kasutamise osas tasu nõudmist sõlmida kostjaga vastav kokkulepe või pöörduda juurdepääsu kasutamise tasu suuruse kindlaksmääramise nõudega kohtu poole. Hageja teatas kohtule, et kaalub sellise nõude esitamist. Lisaks kohus märgib, et hageja nõuab tee hooldustasu väljamõistmist summas 4540,40 krooni. Hagile lisatud 2006, 2007, 2008 ja 2009 kulude arvestuse (tl 57 – 58) kohaselt sisaldab nimetatud summa lisaks tee hooldustööde ja remondi tasudele maamaksu ja AÜ M 3 tegevuskulusid (telefon, Internet, juhatuse esimehe ja raamatupidaja töötasu, pangateenuse tasu, postikulu, riigilõivu, majanduskulu ja juriidilist nõustamist). Kostja ei ole alates 21.12.2004 aiandusühistu liige, mistõttu ei ole kostjal ilma vastava kokkuleppeta kohustust tasuda makseid ühistu maamaksu ja tegevuskulude katteks.
13. Kuna kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja ees hagis nimetatud võlgnevust, on põhjendamatu ka väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud enda menetluskulude nimekirja. Kostja esitatud kirjalike seisukohtade ja dokumentide põhjal kohus järeldab, et kostja ei ole kasutanud õigusabi ning eelduslikult ei ole kostjal mingeid menetluskulusid tekkinud. Eeltoodu alusel kohus menetluskulude rahalist suurust otsuses kindlaks ei määra. Heli Käpp Kohtunik 4