Obsah (4)

§ 397§ 76§ 94§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2010,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-48721 Tsiviilasi AS SEB P

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenulepingu p 4 fikseeriti intressimääraks 16% aastas, millest tulenevalt on lepingu intressivõlg kokku 11035,01 krooni.

1. Laenulepingu üldtingimuste p 15.5 järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist 9% aastas, kui viimane ei tee laenulepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt. Hageja on kostjale arvestanud viivist 7202,02 krooni. Kostja vastus
2. Kostja hagi ei tunnista tuues põhjuseks, et sünnitas kahe aasta jooksul kaks last. Hageja ei andnud kostjale kostja soovil maksepuhkust. Kostja ei suuda praegu võlga tasuda. Kostja soovib sõlmida kompromissi. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
4. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6. Võlaõigusseadus (edaspidi

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb 2 vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 101

lg 1 p 4 võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkti 15.5 kohaselt on AS’il SEB Pank õigus nõuda kliendilt viivist 9% aastas, kui klient ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Tulenevalt hagiavaldusest palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 57578,69 krooni, millest põhivõlg 39 341,66 krooni, viivised summas 7202,02 krooni ja intressi summas 11035,01 krooni. Hageja hagi esitamisel tugineb poolte vahel sõlmitud laenulepingule ja

§§-s 82 lg, 1; 94 lg. 1; 100; 101 lg. 1p.4; 196 lg. 2 ; 396; 397 lg.1; 399 lg,1 ja 415 lg. 1 sätestatule.

1. Kostja ei ole võlgnevusele vastu vaielnud. Kostja väitel sünnitas ta 2 aasta jooksul 2 last ja palus hagejalt laenupuhkust, mida hageja kostjale ei andnud. Kostja on praegu kahe väikese lapse ema ning ei suuda laenu tasuda.
2. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule tõendanud, milliseid läbirääkimisi on ta hagejaga pidanud või mida teinud, et laenukohuse täitmist tagada või selle täitmise aega pikendada. Kohus märgib, et kompromissi sõlmimine on võimalik, kui seda hakatakse ka täitma. Kuna kostja on praegu 2 väikese lapse (alla 3 aastased) ema ja ta on katkestanud alates 28.08.2007 laenukohustuste täitmise, millest tulenevalt hageja erakorraliselt ütles laenulepingu üles alates 20.05.2009, siis kohtu hinnangul on praegu poolte kompromissi sõlmimine välistatud. Kohus lisab, et kostjal on võimalik pöörduda hageja poole, et alustada läbirääkimisi võlgnevuse tasumise probleemi lahendamiseks, sest tasumata põhinõudelt summas 39341,66 tuleb alates 17.02.2010 kuni selle täitmiseni tasuda 16 % aastas viiviseid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 57578,69 krooni, millest põhivõlg on summas 39 341,66 krooni, viivised summas 7202,02 krooni ja intressi summas 11035,01 krooni. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, arvestades asjaolu, et kostja on sünnitanud lühikese aja jooksul kaks last ja on praegu kahe alla 3-aastase lapse ema. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus võtab arvesse menetluskulude jagamisel, et kostja kasvatab kahte väikest last. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3