) § 11 lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine täitemenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel.
lg-te 3 ja 4 kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur.
lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei saavutanud võlgnik ja sissenõudja kokkulepet vara hindamises ja vara oli hinnatud kohtutäituri poolt, mille peale esitas võlgniku esindaja 20.12.2010 kaebuse vaidlustades kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna.
lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäituri poolt on kohtule esitatud taotlus võlgniku kinnisasja uueks hindamiseks ekspertiisi määramiseks. TsMS § 294 lg 1 kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. 2
lg 9 kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud (sh eksperdikulu) kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Võlgnik on tasunud ekspertiisikulude katteks kohtu deposiiti 102,26 eurot.
MS § 661 lg 2 järgi 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtu selgitused eksperdile TsMS § 295 lg 1, lg 3 kohaselt on eksperdiks määratud isik kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik. Tulenevalt TsMS § 301 lg 1 ja § 302 lg 1 annab ekspert eksperdiarvamuse kohtule kirjalikult, kui kohus ei määra, et arvamus tuleb anda suuliselt või eksperdi nõusolekul muus vormis. Eksperdiarvamus peab sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. TsMS § 302 lg 2 ekspert võib eksperdiarvamuse andmiseks vajalikus ulatuses tutvuda asja materjalidega, võtta osa tõendite uurimisest kohtus ning küsida kohtult võrdlusmaterjali ja täiendavaid andmeid. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.