lg 6 mõtteks on välistada juriidilise isiku esindaja haigestumist ja kohustada juriidilist isikut mitmekordselt päeva jooksul kontrollima oma postkasti (võib olla tuleb kiri maksuhaldurilt täna kell 10.00 ja mind kutsutakse MTA-sse täna kella 12.00, näiteks). Selline seadusnormi tõlgendamine väljub mõistlikkuse põhimõttest. Maksuhaldur, näidates 26.11.2009 korralduses kohtumise aja, pidi arvestama sellega, mitme päeva jooksul juriidilisel või muul isikul on õigus vastavalt postiasutuse teates näidatud andmetele tulla postiasutusse kirja järgi (arutataval juhul see oli kuni 17.12.2009.a). Kaebuse esitaja on seisukohal, et saadetise kättetoimetamise päev ja saadetise sisu teatavaks tegemise päev ei ole üks ja sama ja need ei pea alati ühtima. Arutatavas asjas haldusakt ei olnud enne 26.11.2009 korralduses nimetatud selle täitmise päeva OÜ-le Sertalika teatavaks tehtud. Riigikohus lahendis 3-3-1-49-03 leidis, et haldusakt, ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud. Isiku teavitamine tema suhtes tehtud otsustest on ka üks peamisi õigusriigile omase haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtteid. Maksuhaldur, määrates 26.11.2009 korralduse täitmise ajaks ühe päeva peale haldusakti kättetoimetamisest alates, rikkus hea haldamise põhimõtteid. Riigikohus lahendis 3-3-1-61-00 leidis, et haldusakt, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud. Haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust. Iga isikut koormav haldusakt peab tuginema seadusest tulenevale õiguslikule alusele. Maksuameti hilisemad teistsugused väited ei saa olla määravad, sest nende eesmärk võib olla vaidluse enda kasuks pööramine. Sunnirahakorraldusega sunniraha maksmisele kohustamisel maksuhaldur ei võtnud arvesse sunniraha määramise seadusest tuleneva sanktsioonilist otstarvet ja eesmärki. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3 kohaselt haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Maksuhaldur peab tuvastama maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused 26.11.2009 korralduse mittetäitmisel. Rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Maksuhaldur ei tohtinud kallutada isikut käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega. 4 Vastustaja PMTK palub jätta OÜ Sertalika kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. PMTK on seisukohal, et kaebus on põhjendamata järgmistel motiividel. OÜ Sertalika ei ilmunud määratud ajal maksuhalduri juurde. 26.11.2009 korralduses määratud tähtpäeval võttis maksuhaldur OÜ Sertalika juhatuse liikme, S. Samutaga ühendust selgitamaks välja korralduse täitmata jätmise põhjuse. S. Samutalt saadud selgituste kohaselt ei olnud OÜ Sertalika korraldust kätte saanud, kuna juhatuse liige on olnud pikaaegselt töövõimetu. Telefonivestluses avaldas kaebaja, et kaalub maksuhalduri poolt nõutava teabe andmisel kasutada esindajat. Vestlus päädis maksuhalduri poolt antud võimalusega esitada 26.11.2009 korralduses nõutud teave ja dokumendid hiljemalt 11.12.2009. OÜ Sertalika jättis teabe ja dokumendid esitamata. Maksukorralduse seaduse (edaspidi -
) § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. 26.11.2009 korraldus teabe ja dokumentide esitamiseks oli adresseeritud OÜle Sertalika ning saadetud äriühingu juriidilisel aadressil. AS Eesti Post saadetise kulgemise süsteemi kaudu on maksuhaldurile nähtav, et 01.12.2009 on postiljoni poolt soovitud üle anda tähtkirjaga saadetud korraldust ja selle võimatuse tõttu on jäetud samal päeval ka teatis tähtkirja saabumise kohta.
lg 6 tulenevalt tuleb korraldus kaebajale lugeda üleantuks 01.12.2009, mil jäeti OÜ Sertalika juriidilise aadressil asuvasse postkasti teatis tähtkirja saabumise kohta. Riigikohus on 3.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 p 14 asunud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtu korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Vaidlus puudub selles, et OÜ Sertalika juhatuse liige sai korralduse kätte 3.12.2009, mil oli ka korralduse täitmise tähtaeg. Kaebajaga 3.12.2009 peetud telefonivestluses selgus, et kaebaja seaduslik esindaja juhatuse liige S. Samuta sai korralduse kätte samal päeval ning maksuhaldur nõustus telefonivestluses selgunud asjaolude tõttu korralduse täitmisega hiljemalt 11.12.2009. Kuigi 3.12.2009 peetud telefonivestluses S. Samuta, teavitas maksuhaldurit enda haigestumisest, ei selgunud takistused korralduse täitmiseks äriühinguga seoses. Vastustaja juhib ka tähelepanu asjaolule, et töövõimetuslehed perioodide 04.11.2009 – 08.11.2009, 9.11.2009 – 9.12.2009, 10.12.2009 – 12.01.2010 kohta on kaebaja poolt esitatud alles kohtumenetluses ning 3.12.2009 aset leidnud telefonivestluses teavitas kaebaja maksuhaldurit kohustuse täitmise täiendava tähtaja andmisel (11.12.2009) OÜ Sertalika seadusliku esindaja haigestumisest vaid suuliselt. Vastustaja on seisukohal, et asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väidet, et 26.11.2009 korralduse täitmata jätmise mõjuvaks põhjuseks ja ühtlasi sunnirahakorralduse tegemist välistavaks põhjuseks on asjaolu, et OÜ Sertalika juhatuse liige on haige ning viibib pikaajalisel töövõimetuslehel. Vastustaja on seisukohal, et kõnealuses asjas ei ole maksuhaldurile sunnirahakorraldusele eelnenud menetluses esitatud ühtegi objektiivset põhjendust ega tõendit, mis takistasid äriühingut temale suunatud korraldust täitma.
lg-st 1 tuleneb juriidilise isiku õigus kasutada esindajat juhul, kui juhatuse liikmel ei ole võimalik maksuhalduri korraldusi täita. Seda olukorda ilmestab juriidilise isiku kohustus korraldada äriühingu perioodiline aruandlus ning seda sõltumata äriühingu seadusliku esindaja seisundist. Äriühingu seadusliku esindaja pikemaajalise töövõimetuse korral on seega äriühingu kohustuste täitmise tagamise korraldamine seadusliku esindaja ülesanne. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebaja esindaja kasutamisele 3.12.2009 aset leidnud telefonivestluses ka viitas. Isegi juhul, kui tähitud kirja kätte saamine korraldati volitatud isiku kaudu, siis teoreetiliselt puudusid takistused ka 26.11.2009 korralduses 5 nõutud dokumentide edastamiseks maksuhaldurile. Ka on kaebaja seaduslik esindaja võimeline suhtlema maksuhalduriga e-posti vahendusel. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et korralduses määratud kohustuse täitmise tähtaega 3.12.2009 telefonivestluses selgunud asjaolude tõttu maksuhalduri poolt pikendati. Kuigi kaebaja seda asjaolu ei kinnita, viitab sunnirahakorralduse tegemine 26.11.2009 korralduses määratud kohustuse täitmise tähtajast tunduvalt hilisemal ajal siiski sellele, et kaebajale oli enne sunnirahakorralduse tegemist jäetud piisav aeg korralduses nõutud dokumentide ja teabe esitamiseks. Kaebaja on asunud ekslikult samastama äriühingut seadusliku esindajaga ning omistanud füüsilise isiku kohta käivad asjaolud juriidilisele isikule, kelle korraldamata tegevus ongi kaevatud sunnirahakorralduse tegemise sisuliseks põhjuseks. Asjas puuduvad tõendid, mis OÜ Sertalika kohustuste täitmise korraldamata jätmist põhjendada võiksid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja sai kätte 26.11.2009 korralduse, millega kohustati teda andma kirjalikku teavet ja esitama dokumente. Korraldus on vaidlustamata ning kehtiv, täitmiseks kohustuslik ning tähelepanuväärne on asjaolu, et 26.11.2009 korraldusega määratud kohustus on OÜ Sertalika poolt senini täitmata. Viitega
lg 1 ja 2 ning § 135 lg 1 sätetele on PMTK seisukohal, et nõutud kirjaliku teabe ja dokumentide esitamata jätmisega on korraldusega pandud kohustus jäänud täitmata ning seega täidetud koosseis sunnivahendi rakendamiseks. Kaebaja seaduslik esindaja sai korralduse kätte ja isegi juhul, kui kirja kätte saamine korraldati volitatud isiku kaudu, siis oli kaebajal võimalus maksuhalduriga suhelda e-posti vahendusel ning maksuhaldurile teadaolevalt puudusid kaebajal takistused korralduse täitmiseks enne sunnirahakorralduse tegemist. Ajavahemik 26.11.2009 korralduse faktilisest kättesaamisest (3.12.2009) kuni kaevatud sunnirahakorralduse tegemiseni (15.12.2009) oli 12 päeva, mis oli piisav 26.11.2009 korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks või ka taotluse esitamiseks 26.11.2009 korralduses määratud tähtaja pikendamiseks. Väide ebamõistlikult lühikesest ajast korralduse täitmiseks on ülaltoodud asjaoludel otsitud ja eksitav. Kaebaja ei ole PMTK 26.11.2009 korraldusele nõuetekohaselt reageerinud ja seetõttu on täidetud eeldused sunniraha rakendamiseks. Kaevatud sunnirahakorraldus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebaja argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. KOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Sama paragrahvi lg 5 annab isikule õiguse taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule.
p 2 kohaselt maksumenetluses on menetlusosaliseks 6 isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat), seega vaadeldaval juhul OÜ Sertalika. 26.11.2009 korraldusega kohustati OÜd Sertalika kolmanda isikuna andma teavet OÜ Baltic VIP ja OÜ Sertalika vaheliste tehingute kohta ning esitama nimetatud tehingutega seotud dokumendid. Selleks kohustati OÜ Sertalika esindusõiguslikku isikut ilmuma 03.12.2009 kell 10.00 aadressil Endla 10A Tallinna vanemrevident M. Mitrofanskaja juurde. Korralduses toodud vaidlustamisviite järgi oli menetlusosalisel 30 päeva jooksul haldusakti kättetoimetamise/teatavakstegemise päevast õigus esitada nimetatud korralduse peale vaie Maksu- ja Tolliametile või kaebus halduskohtule. Antud juhul ei ole vaieldav, et OÜ Sertalika kumbagi võimalust ei kasutanud, samuti ei esitanud ta maksuhaldurile tähtaegselt nõutud teavet ja dokumente, ei taotlenud seaduses ettenähtud korras tähtaja pikendamist ega teatanud isegi omaalgatuslikult väidetavast takistusest 26.11.2009 korraldust täita.
lg 1 alusel maksuhaldur võib selle seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 10 000 krooni, teisel korral 30 000 krooni. Pole kahtlust, et kõnealune regulatsioon laieneb ka kolmandale isikule maksumenetluses tähendust omava teabe ja dokumentide esitamata jätmise korral. Vastavalt
lg-le 1 sunnivahendit võib kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada korduvalt. Sunnivahendi rakendamine on suunatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmisele. Seega formaalselt oli alus (kohustuse tähtajal täitmata jätmine) kaevatud sunnirahakorralduse ja seal sisalduva uue hoiatuse tegemiseks olemas. 3. Järgnevalt peatub kohus sunnirahakorralduse sisulisel õiguspärasusel ja vaatleb selleks kõigepealt 26.11.2009 korralduse kättesaamise/teatavakstegemise aega ja asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt edastati korraldus kaebajale tähtkirjaga, mis postitati 27.11.2009 ja saabus kaebaja asukoha järgsesse postiasutusse 01.12.2009 /tl 14-15/.
lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Et kaebaja enda poolt kaebusele lisatud postisaadetise saabumise teatest nr 458 nähtub, et see on väljastatud 01.12.2009, siis tuleb osundatud seadussätte ja tõendite alusel asuda seisukohale, et kaebajale, so OÜ-le Sertalika, tehti 26.11.2009 korraldus teatavaks (toimetati talle kätte) nimelt 01.12.
lgst 1 juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriregistri andmetel on S. Samuta tõepoolest OÜ Sertalika asutaja, osanik ja ainus juhatuse liige ning äriseadustiku § 181 järgi seega kaebaja seaduslik esindaja. Samas
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindaja võib esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. 26.11.2009 korraldusega kohustati OÜ Sertalika esindusõiguslikku isikut ilmuma 03.12.2009 kell 10.00 vanemrevident M. Mitrofanskaja juurde. Korraldusest ei tulene kuidagi, et toimingut ei oleks võimalik teha muu esindaja (esindusõiguslik isik) kui üksnes juhatuse liige S. Samuta isikliku osalemise kaudu. Esindusõigust võib omada juhatuse liikme kõrval ka tema poolt volitatud muu isik. Et OÜ Sertalika igapäevatöö tegelikult tema juhatuse liikme haiguse tõttu ei soikunud (ega tohtinudki soikuda) ja ka isikute volitamine oli võimalik, nähtub kaebuse esitaja enda väidetest, mille kohaselt „Firma tegutseb sõltumata juhatuse liikme haigestumisest ja asedirektor igal tööpäeval käis tööl“ ning 26.11.2009 korralduse järel käis hoopis volitatud isik Aleksei Samuta, kes S. Samuta töötasu tõendist nähtuvalt on OÜ Sertalika asedirektor /tl 32/. Järelikult ei saa käsitada OÜ Sertalika juhatuse liikme haigust niisuguse asjaoluna, mis välistanuks kindlasti 26.11.2009 korralduse täitmise ja selle täitmata jätmisel sunniraha kohaldamise. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et olles jätkuvalt (viimati alates 17.02.2010) töövõimetuslehel, nagu nähtub perearst Olga Gvozdeva 19.02.2010 väljastatud „Puudumistõendist“ /tl 41/, oli S. Samutal võimalik esitada nii vaie ja selgitustaotlus, seda täpsustada kui ka volitada Irina Bušujevat kaebust kohtule esitama /tl 47/. Kui juhatuse liikmel teatud küsimustes dokumentide esitamine, vormistamine ja tööalane suhtlemine oli võimalik, siis 8 ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et see oli sama isiku haiguse tõttu võimatu 26.11.2009 korralduse täitmisel.
lg 1 järgi maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Pealegi ei saa uurimisprintsiibist teha järeldust nagu puuduks isikul kohustus oma väiteid ise tõendada. Põhimõte, et igaüks peab tõendama eelkõige oma väiteid (nende aluseks olevaid asjaolusid) vastavate tõenditega, on üldtuntud nii haldusmenetluses, mille eriliik on maksumenetlus, kui ka halduskohtumenetluses. Seda enam on isiku enda initsiatiiv vajalik olukorras, kus ta soovib maksuhaldurilt talle soodsat lahendust (tähtaja pikendamist, sunnirahakorralduse vältimist vms). Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks kõnealuseid töövõimetuslehti ei esitatud isegi mitte vaidemenetluses. 6. Vastavalt kaebuses osundatud
lg-le 3 maksuhaldur viib menetluse läbi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 3 lg 1 kohaselt haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 9 HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, kaaludes põhjendatud huve. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3 nõuab, et haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus tõdeb kokkuvõtlikult, et kaebaja ei ole suutnud kohut veenda, et PMTK on eiranud HMS § 3 lg 1 ja 2, § 4 lg 2, § 6 jm eelviidatud seadusnõudeid, teinud olemasolevate tõendite baasil valed järeldused ja andnud selle tõttu õigusvastase haldusakti, mis rikub OÜ Sertalika õigusi. OÜ Sertalika kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu poolt lahendis nr 3-1-1-47-01 sedastatule, et haldusakti tühistamise taotluses sisaldub juba iseenesest selle haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus, sest tühistada saab vaid õigusvastast kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti. Just põhjusel, et sunnirahakorraldus ei ole õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv haldusakt, vaid kohane, õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud õiguspärane haldusakt, puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole HKMS § 93 lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.