Obsah (6)

§ 101§ 396§ 398§ 8§ 76§ 100

2-09-42785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. märts 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-42785

§ 101lg 1 p 1, § 396 lg 1, § 398 lg 1.

01.02.2011 toimunud istungil vähendas hageja oma nõuet 5 943,78 euroni (93 000 krooni).

1. 13.01.2006 sõlmisid hageja, kostja ja MDlaenulepingu , mille kohaselt hageja laenas kostjale ja MD’le 12 413,21 eurot (190 000 krooni) (tl 3-4). 02.09.2009 teatisega ütles hageja laenulepingu üles ja määras laenu tagastamise tähtajaks 04.08.2009 (tl 5-6). MD tasus hagejale 6 071,61 eurot (95 000 krooni), kuid kostja ei ole käesoleva ajani oma kohustust täitnud. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab võlgnevust hageja ees, kuid märgib, et kostja töötasu on 447,38 eurot (7 000 krooni) – 511,29 eurot (8 000 krooni) kuus (tl 73), kostja teeb hooaja tööd ning alates 01.11.201030.04.2010 kostjal praktiliselt töötasu puudus. Kostja maksab oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus (tl 72), samuti tagastab kostja pangale igakuiselt 319,56 eurot (5 000 krooni) 2006 võetud laenu (tl 66-69), milline laen oli võetud koos elukaaslase MD’ga, kes on hageja tütar, ning, kes oma osa laenust ei tagasta. Kostjal tuleb tasuda ka kommunaalkulusid keskmiselt 127,82 eurot (2 000 krooni) kuus (tl 70-71). Kostja palub arvestada, et võla katteks ei ole võimalik ka müüa korterit asukohaga Sinimäe 7-12, Tallinn, kuna pangalaenu jääk on hetkel 49 531,53 eurot (775 000 krooni), kuid korteri väärtus on väiksem. Seega ei ole kostja võimeline maksma hagejale rohkem, kui 19,17 eurot (300 krooni) kuus. Kohtu põhjendus
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6.

§ 396

lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 398

lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. 13.01.2006 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et hageja laenas kostjale ja MD’le 12 143,21 eurot (190 000 krooni) (tl 3-4). 02.06.2009 teatisega on tõendatud, et hageja ütles laenulepingu üles ja määras laenu tagastamise tähtajaks 04.08.2009 (tl 56). 7.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 2 2-09-42785 Kuna kostja tunnistab enda vastu esitatud nõuet ning, kuna hageja vähendas 01.02.2011 toimunud kohtuistungil nõuet 5 943,78 euroni (93 000 krooni), siis on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5 943,78 eurot (93 000 krooni). Menetluskulud

1. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
2. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §st 150 lg-st 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 319,56 eurot (5 000 krooni), mis on tasutud 06.08.2009, kogusummas 319,56 eurot (5 000 krooni), Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „RIIGILÕIV TS.ASJAS VDVS DJ“ ja, mis on tasutud 09.09.2009, kogusummas 319,56 eurot (5 000 krooni), Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „RIIGILÕIV HARJU MAAKOHUS TSIVIILASJA NR. 2-09-42785 VD“. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.
3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud: 50% hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja muud kulud 100% ulatuses kostja kanda.
4. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3