Obsah (5)

§ 146§ 147§ 143§ 160§ 154

2-09-62868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2011. a Kentmanni 13, Tallinn Tsiviil

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leiab, et hageja on osaliselt aegunud. Liitumislepingust tuleneva telefoniteenuse kasutamise eest makstava tasu nõude aegumistähtaeg algas tulenevalt

§ 147lg 3 alates 01.01.2005.

a, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 31.12.

1. a kell 24.
2. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule 27.12.
3. a, s.o. tähtaegselt ja liitumislepingust tulenev hageja nõue ei ole aegunud.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud ka nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul tuleb analoogia alusel kohaldada

§ 160ka maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisele. Ts

MS § 486 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlust hagimenetluses. Seega on tegemist jätkuva menetlusega. Juhul kui asuda seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine aegumist ei peata, kaotaks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine mõtte. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue müügihinna tasumiseks muutus sissenõutavaks 21.07.2004. a. Nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 21.07.2004. a tuleb kohaldada

§ 154ja sellest tulenevalt algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2005.

a kell 00.00 ja lõppes 31.12.

1. a kell 24.
2. Kuna hagi esitati 27.12.
3. a, siis ei ole hageja nõuded summas 296,97 krooni aegunud. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete osas algas aegumistähtaeg

§ 147lg 1 järgi 22.07.2004 kell 00.00 ja lõppes 22.07.2007.

a kell 24.00, seega on nõuded 296,97 ulatuses aegunud. 2 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja TE poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Seisuga 20.07.

1. a oli kostja võlgnevus 2 190,03 krooni. Kostja ei ole kohtumenetluses võlgnevusele vastuväidet esitanud. Võlgnevus summas 2 190,03 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 17.11.
2. a 4 634,57 krooni, hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 2 190,03 krooni. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele
3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu 86 % ulatuses. Menetluskulu 14% ulatuses jääb hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3